Digiretsept saab üha selgemaks

Digiretsepti tutvustavatel infopäevadel Eesti neljas eri regioonis – Pärnus, Tartus, Tallinnas ja Kohtla-Järvel – anti ülevaade projektist, räägiti retseptikeskuse funktsionaalsusest arsti ja apteekri töö spetsiifikast lähtuvalt ning tutvustati süsteemi tehnilist ülesehitust.

Digiretsepti tutvustavatel infopäevadel Eesti neljas eri regioonis - Pärnus- Tartus- Tallinnas ja Kohtla-Järvel - anti ülevaade projektist- räägiti retseptikeskuse funktsionaalsusest arsti ja apteekri töö spetsiifikast lähtuvalt ning tutvustati süsteemi tehnilist ülesehitust.

Infopäeva eesmärk oli sotsiaalministeeriumi terviseinfo ja analüüsi osakonna juhataja Kaja Kuivjõe sõnutsi välja selgitada nõrgad kohad ja olulisemad ootused ning ärgitada asjaosalisi kaasa mõtlema.

<strong>Projekti eesmärk<br /></strong>Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa ühisprojekt eelarvega 3-7 miljonit krooni kestab 12 kuud (lõpeb dets 2006). Projekti organisatsioon koosneb juhtrühmast- töörühmast ja töögruppidest. Nõukotta kuuluvad kõiki osapooli (apteekrid- proviisorid- perearstid- haiglad) esindavate organisatsioonide esindajad.

“Projekti eesmärk on luua ühtne terviksüsteem info vahetamiseks. Siinjuures on väga oluliseks printsiibiks turvalisus- isikuandmete kaitse- nagu kõigi e-tervise projektide puhul-” sõnas Kaja Kuivjõgi Tartus toimunud infopäeval. “Samuti on olulised läbipaistvus ja kontrollitavus. Tuleb luua võrdsed võimalused eri osapooltele.”

<strong>Sagedasemad küsimused<br /></strong>Mõnes kohas on probleemiks interneti püsiühendus. “Kui pole võimalik luua interneti püsiühendust- siis tuleb teha taotlus kohalikule omavalitsusesle. Säärasel juhul lahendatakse maavanema avalduse põhjal püsiühenduse probleem riigi rahaga-” selgitas Kuivjõgi.

Pärnus toimunud infopäeval tõstatus küsimus- mis saab kriisiolukorras - näiteks kui pole elektrit. “Siis rakendub plaan B. Paber ja telefoniühendus on ikka olemas. Tavaelu käigus ei tohiks probleeme tekkida-” sedastas ettekandja.

Täpsustusena nentis Kaja Kuivjõgi- et projekt ei tegele infosüsteemide loomisega. Küll aga võidakse konsulteerida ja jagada soovitusi veebilahenduste osas.

Lõpetuseks märkis esineja- et oodatakse ettepanekuid ja märkusi projekti kohta- samuti ettepanekuid nõukoja esindaja osas. Ära ei tohiks unustada vajaduse korral ka taotlust püsiühenduseks kohalikule omavalitsusele.

<strong>Miks patsiendile kasulik?<br /></strong>Kiire ja võimalikult lihtne ligipääs vajalikule infole - neid märksõnu mainis oma esinemises Andre Vetka sotsiaalministeeriumi ravimipoliitika üksusest. Eriti oluliseks pidas ta pidevalt muutuva ravimite soodustusalase info kättesaadavust.

Paraneb ka patsiendi teadlikkus- sest ta saab retseptiandmeid ka tagantjärele vaadata- retsept ei kao ära ega hävi. Samuti võimaldab digiretsept aega ratsionaalsemalt kasutada - arstil ja apteekril jääb patsiendiga suhtlemiseks rohkem aega.

Esineja toonitas ka delikaatsete isikuandmete turvalisust: juurdepääs vaid läbi autoriseeringu- diagnoosikood pole apteekrile nähtav- kõik patsiendi andmete vaatajad on ka patsiendile näha.

Haigekassa süsteemiarenduse peaspetsialist Heiko Vainsalu lisas- et patsiendil on alati õigus oma andmed kinni panna. Kui aga patsiendi elu on ohus- siis on neile andmetele juurdepääs võimalik- aga see on alati tuvastatav.

Andre Vetka arvates digiretseptile üleminekul patsiendi jaoks oluliselt midagi ei muutugi. Võrreldes paberretseptiga on vaid kaks erinevust: autoriseerimine apteekri juures (isikuttõendava dokumendi ettenäitamisel) ning patsient saab teatada arstile teised isikud- kes võivad retsepti välja osta. “Üleminekul digiretseptile ravimite väljakirjutamise korda pole plaanis muuta-” lisas Vetka.

<strong>Arsti ja apteekri vaade<br /></strong>Digiretsepti arsti ja apteekri vaatest lähtuvalt tutvustas haigekassa ravimipeaspetsialist Krista Meresmaa.

Arsti poolt digitaalse retsepti väljakirjutamisel kontrollitakse retseptikeskuses kõiki välju eraldi. Nii on vigade tekkimine välistatud. Arst saab vaadata infot enda kirjutatud ravimite ja tema patsiendile teiste tohtrite poolt ordineeritud ravimite kohta: milliseid ravimeid patsient veel kasutab- kas need on välja ostetud- millist konkreetset nimetust on ostetud ja kui palju. Väljaostmata retsept tuleb annulleerida. Arsti ülesannete hulka käib ka abivahendi kaardi koostamine ja hoidmine.

Apteeker esitab digiretsepti päringu retseptikeskusesse. “Sellest jääb jälg maha. Patsient saab jälgida tema isikuandmete kohta tehtud päringuid-” selgitas Meresmaa.

Apteeker sisestab müügiandmed ja teostab müügi ning saadab müüdud retsepti retseptikeskusesse tagasi. “Paberretsepti puhul tuleb apteekril endal sisestada andmed. Edasi toimub kõik samamoodi nagu digiretsepti puhul-” täpsustas esineja. “Välismaalastele jääb esialgu ainult paberretsepti võimalus.”

Kui retsepti väljakirjutamise ja -ostmise vahelisel ajal on ravimi soodusmäär muutunud- saab patsient selle välja osta talle soodsamatel tingimustel.

Ka koondaruande esitamine haigekassale muutub digiretsepti käivitudes selleks volitatud apteekrile lihtsamaks.

<strong>Ootused ja hirmud<br /></strong>Krista Meresmaa võttis kokku arstide ja apteekrite seni avaldatud ootused ja hirmud digiretsepti suhtes: “Ühel meelel ollakse selles- et töö sisu lihtsustub ja kiireneb- vähenevad võimalikud eksimused ja vead.”

Arstide poolt on mainitud võimalikke probleeme interneti- vanemate patsientide ja koduvisiitidega seoses. Positiivsena on märgitud seda- et patsient ei saa retsepti ära kaotada.

Apteekrite hirmud seonduvad ebavõrdsusega - et retsept suunatakse konkreetsesse apteeki. Samuti on mainitud probleeme internetiühendusega.

<strong>Vastamata küsimused õhus<br /></strong>Ka infopäeval kohapeal esitati küsimusi ja avaldati arvamust. Näiteks - miks ainult mõnel inimesel on õigus patsiendi retsept välja osta? See mitte ei paranda ravimite kättesaadavust- vaid seab lisatingimusi. Samas- patsient võib arstile öelda- et tal on ükskõik- kes selle ravimi välja ostab.

Mainiti ka patsientide ebavõrdset kohtlemist: kui paberretsepti puhul ei küsita isikuttõendavat dokumenti- siis digiretsepti puhul muutuvad delikaatsed isikuandmed tingimuseks ravimi kättesaamisel.

Üks apteeker mainis- et temal on ebamugav igaühelt dokumenti nõuda. See ei peaks olema apteekri kohustus. Pealegi võib see palju segadust tekitada - kõik inimesed ei kanna isikuttõendavat dokumenti endaga kaasas.

Mis saab siis- kui arstil läheb ID-kaart kaduma - siis ei pääse ta ju oma andmebaasi sisse? Mis saab neist retseptidest- mis väljastatakse anonüümselt (anonüümsed kabinetid- eraarstid) - kuidas nende üle kontrolli teostatakse? Miks peaks sotsiaalministeerium ja haigekassa üldse huvi tundma nende ravimite vastu- millel soodustust ei ole?

Õhku jäid nii mitmedki vastamata küsimused.

Lõpetuseks ütles Kaja Kuivjõgi- et patsientide esindajatega pole digiretsepti puudutavates küsimustes veel räägitud. “Küllap nemad teevad ka oma ettepanekud-” sõnas ta.

<br /><strong>MARIKA KUSNETS<br /></strong><a href="mailto:marika@mu.ee">marika@mu.ee</a>

 

 

 

<strong><u>Digiretsept</u></strong>

* Digiretsepti projekti eesmärgiks on vahetada praegune paberretsept digitaalse retsepti vastu. Lisateenusena tekib arstile võimalus kontrollida patsiendi suhtes kehtivat soodustust juba retsepti väljastamisel- mis välistab olukorrad- kus arst eksib soodustuse määramisel ja peab selle vahe hiljem ise hüvitama. Paralleelselt digitaalse retseptiga jääb kehtima ka paberretsept- kuna digiretsepti pole võimalik igas olukorras väljastada (nt koduvisiitidel).

* Digiretsepti projekti rakendab sotsiaalministeerium koostöös Eesti Haigekassaga.

* Planeeritud on- et Digiretsept valmiks 2007. aasta alguseks.

<em>Allikas: sotsiaalministeeriumi terviseinfo ja analüüsi osakonna e-tervise projektijuhi Jaak Parre artikkel “E-tervis levib aastaga arstini”(Meditsiiniuudised- 5.04.2005)</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.