Hooldusravi töötajad vajavad abijõudu

Paide infopäeval kõlas lootus, et hooldushaiglad pääsevad peagi riikliku haiglavõrgu arengukavva ja eriala senised arengupidurid kaovad.

Hooldusravijate lobitöö on jõudnud abiministrini. “Miks ma muidu siin olen!” muheles abiminister Peeter Laasik 6. detsembril Paides hooldusravi osutajate ühenduse aastakoosoleku kohvipausi ajal.

Abiminister Peeter Laasik teatas hooldusravi spetsialistidele Paides eriala arengusuundadest kõneldes- et kahe kuu jooksul loodab ta valitsusele kinnitamiseks esitada haiglavõrgu arengukava määruse muudatused- millega võetakse hooldushaiglad riiklikku arengukavva ja määratakse haiglatele teeninduspiirkonnad- et saaks teenuseid planeerida.

See on vastus hooldusravi- ja omavalitsustöötajate kaua kostnud signaalile- et Eestile on hooldusravi kohti vaja rohkem ning riik peab hooldushaiglate võrgu välja arendama.

Laasik tunnistas- et hooldushaiglate väljajätmine riiklikust arengukavast 2003. aasta kevadel oli viga. “Kui hooldusravivõrk ei ole valmis vastu võtma patsienti- siis tekivad probleemid ka aktiivravis-”sõnas Laasik. “Me ei tohi kaotada kogu süsteemi silmist.”

Hooldushaiglate lisamisega riikliku haiglavõrgu kavva langeb ära ka praegune probleem- kus haigekassa ei rahasta hooldusravi maakondlike arengukavade ehk vajaduse järgi.

<strong>Huvigruppide surve<br /></strong>Küsimuste voorus kummutasid Peeter Mardna ja Peeter Laasik kunagise põhjendamatu lootuse- et aktiivravivoodite vähendamisel vabaneb ressurssi hooldusravi jaoks. Laasik osundas Toomas Vilosiusele- kes oli kaks aastat tagasi öelnud- et erialaseltsid on nii suured huvigrupid ja selle tõttu aktiivravi ravijuhtude arv ei vähene - järelikult ei saa ka raha hooldusravi jaoks üle jääda.

Selle mõtte järel lausus Laasik- et peame julgema tunnistada lobigruppide olemasolu. “Kui me neid ei tunnista- me ei näe probleemi ja me ei tegele probleemiga-” selgitas ta. Sotsiaalministeeriumi ülesandeks jääb balansseerida huvigruppide huve- sõnas abiminister.

Uudiseid tõi Laasik ka hooldusravi mahtude ja hindade vallast. “Juhtude arv suureneb 2006. aastal Eesti mastaabis- aga kui palju ravijuhtusid konkreetsesse haiglasse jõuab või ei jõua- on iseküsimus-” tähendas Laasik.

<strong>Kolmveerand haigekassast<br /></strong>Kuigi ravikindlustuse seadus ütleb- et tervishoiuteenuse piirhind katab kõik teenuse osutamiseks vajalikud kulud- mis sisuliselt välistab võimaluse patsiendilt või institutsioonidelt teenuse jaoks lisaraha küsida- siis sotsiaalministeerium kavatseb selle sätte muutmisettepaneku teha- sest näiteks kõiki amortisatsioonikulusid teenuse hind niikuinii ei kata. Ja siis oleks seadustatud ka omavalitsuse osalemisvõimalus tervishoiuteenuse eest tasumisel.

“Hinnakomisjonis oleme jõudnud konsensusele- et haigekassa maksab 75 protsenti voodipäeva hinnast-” märkis Laasik- nimetades seda sammuks edasi kolm aastat kestnud arutelus- kui palju peab omavalitsus voodipäevale juurde maksma. Seega planeerib haigekassa 2006. aastaks teenuse hinda vaid 75 protsenti hooldusravi voodipäeva maksumusest.

Hooldusravi voodipäeva rahastamisel jääb haigekassa ja omavalitsuse kõrval ka patsiendi omaosalus- kusjuures omaosaluse ja omavalitsuse suhe 25 protsendi maksumuse osas on veel lahtine. Laasiku sõnul peab omavalitsus hooldusravi voodipäeva rahastama nii palju- kui ta suudab.

<strong>Eksvolinik kahtleb<br /></strong>Suure-Jaani ravikeskuse juhataja Matti Zirk kahtleb- kas omavalitsused suudavad lähiaastatel ministeeriumi plaaniga kaasa tulla. Olustvere vallavolikogu eelmise koosseisu liikmena ta teab- et näiteks Olustvere vald ei näe praegu võimalust hooldusravi voodipäeva rohkem rahastada.

“Ainuke võimalus on see- kui riik annab oma eelarve kaudu vallale hooldusraviks raha juurde - siis oleks vallal võimalik maksta-” pakub Zirk.

Kui praegu on hooldusravi voodipäev tervishoiuteenuste loetelus piirhinnaga 327 krooni- siis uues- veel kinnitamata hinnakirjas 427 krooni.

Haigekassa nõukogus kolmandale lugemisele tulev 2006. aasta eelarve mahutab ambulatoorse hooldusravi hinnatõusu üle 10 protsendi- statsionaarse hooldusravi puhul vähem.

<br /><strong>MALLE TOOMISTE<br /></strong><a href="mailto:malle@mu.ee">malle@mu.ee</a>

 

 

***********************************

 

<br /><strong>LISALUGU: Geriaatriline hindamine tuleb viia uuele alusele</strong>

Abiminister Peeter Laasik muretses- et geriaatrilise hindamise maht on tänavu täitmata ja seda märkimisväärselt.<br /> Eesti Geriaatria ja Gerontoloogia Assotsiatsiooni (EGGA) ning Hooldusravi Osutajate Ühenduse infopäeval osalenud Ida-Viru keskhaigla peaarst Kaljo Mitt vaidles- et potentsiaali on rohkem kui haigekassa finantseerib. “Ida-Viru keskhaigla treenis välja geriaatrilise hindamise meeskonna- täpselt nagu nõutud. Küsimus ongi rahas- sest tööpõld on lai - sellist kontingenti- kes hindamist vajab- on väga palju-” rääkis Mitt.<br /> Hooldusravivõrgu arengukava 2004-2015 järgi vajab geriaatrilise hindamismeeskonna teenust hinnanguliselt kümnendik üle 65-aastastest elanikest.<br /> Geriaatrilise hindamise alarahastamise kohta tõi näite oma ettekandes EGGA esimees Kai Saks. Kui Pärnu haiglas tehti tänavu I kvartalis 176 geriaatrilist hindamist- siis ülejäänud kvartaliteks rahastab haigekassa vaid 4-5 (sic!) juhtu kvartalis.<br /> Geriaatrilise hindamise takerdumise põhjusi vaagides väitis Kai Saks- et geriaatrilise hindamise meeskondadel pole tänasel moel tulevikku. Nimelt plaaniti esialgu koolitada hindamismeeskonna jaoks sisearste- aga aktiivravi sfääris pole geriaatrilise hindamise vastu huvi ja selle tõttu ei ole hindamine käivitunud nii aktiivselt kui hooldusravivõrgu arengukavas plaaniti. Geriaatrilise hindamise huvigrupid asuvad hoopis hooldusravis.<br /> Praegu töötavad hindamismeeskonnad seitsmes haiglas- meeskondi on rohkem. Uusi meeskondi pole enam koolitatud- sest puudub koolitusstruktuur- mis tagaks jätkupideva koolituse geriaatrias.<br /> Saks selgitas- et geriaatriline hindamine tuleb lähitulevikus lahutada hooldusravist kahel põhjusel. Esiteks tuleb haige seisund ja abivajadus hinnata ära enne hooldusravile suunamist - just see ongi hindamise mõte- et hooldusraviteenust pakutakse vastavalt vajadusele ning alati ei pea selleks olema statsionaarne hooldusravi. Teiseks ei sisalda hoolduspäeva hind kulutusi diagnostiliste uuringute tegemiseks. Mitmes meeskonnas on probleemiks ka geriaatriameeskonna arstide kehv ettevalmistus diagnostiliseks tööks.<br /> Kai Saks tegi ettepaneku- et geriaatrilise voodi patsiendile tehtava hindamise kulu peaks olema geriaatrilise voodi hinna sees. Eraldi peaks haigekassa tasuma ambulatoorse geriaatrilise hindamise eest ning hooldekodus või aktiivravihaiglas tehtava hindamise eest.<br /> EGGA kavatseb teha sotsiaalministeeriumile taotluse geriaatria voodipäeva lisamiseks tervishoiuteenuste loetellu pärast seda- kui  geriaatria eriala on lisatud  arstlike erialade loendisse ning rakendunud geriaatria jätkupidev õpe.<br /> Plaanis on pakkuda arstidele kaheaastast geriaatria spetsialiseerumiskursust- kus saab töö kõrvalt ümber õppides omandada geriaatri eriala. Edaspidi peab toimuma geriaatrite ettevalmistus geriaatria residentuuriõppes.<br /> 2006. aastal peaks Eestis olema hooldusravi arengukava järgi 80 geriaatrilist voodit.

<br /><strong>MU</strong>

 

 

***********************************

 

<br /><strong><u>Hooldusravi voodeid napib</u></strong>

* Hooldusravivõrgu arengukava järgi pidi Eestis olema 2005. aastal 1150 hooldusravi voodikohta- kuid mitteametlikel andmetel on neid praegu 800-900.

* Järgmisel aastal pidanuks hooldusravivoodite arv tõusma 1300-ni.

* Hooldusravi kohtade vajadus on arengukava plaanist oluliselt maha jäänud. (2003. aasta septembris- hooldusravivõrgu arengukava valmimise aegu oli 921 voodikohta- neist 875 rahastas haigekassa. Arvestuslikust vajadusest oli tollal puudu ligi 50%.)

* Hooldusravivõrk koosneb aktiivravihaiglate geriaatriaosakondadest- hooldushaiglatest (õenduskodudest)- päevase ja koduse õendusabi üksustest.

<em>Allikas: Eesti hooldusravivõrgu arengukava 2004-2015</em>

 

 

***********************************

 

<br /> KOMMENTEERIVAD:

 

<strong>Matti Zirk<br /><u>Suure-Jaani ravikeskuse juht:</u></strong>

“Arvan- et hooldusravi seis on paremaks läinud. Ravijuhu maksumus on jõudnud tasemele- aga kuidas ravijuhte jaotatakse- selles on praegu küsimus. Minu arvates ei jaotata neid piisavalt.<br /> Suure-Jaani ravikeskusel on arengukava varsti valmis. Selles on ette nähtud hooldusravikorpuse ehitus. Siis oleks meil uus 30-kohaline korpus hooldusravi jaoks ning vana mõisahoone- kus praegu on 55 hooldus- ja hooldusravivoodit- jääks sotsiaalhoolekande jaoks.<br /> Meil ongi hooldusravi ja hoolekanne omavahel põimunud ja see on õige tee. See võimaldab muuhulgas haiglal voodifondi paremini kasutada: kui haigekassalt ei saa head lepingut- on võimalus suurendada sotsiaalhoolekande teenust ja võtta sisse rohkem inimesi- kes vajavad igapäevast hooldamist.”

 

<strong>Tiia Riis<br /><u>Keila haigla hooldusravi osakonna vanemõde:</u></strong>

“Hooldusravi kohtadest on puudus. Näen- et olulist suurenemist järgmisel aastal ei tule. Suur vajadus on koolitatud hooldusõenduspersonali järele. Praegune palk ei motiveeri kedagi õppima.”

 

<strong>Mare Leppik<br /><u>Põhja-Eesti regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku ülemõde:</u></strong>

“Seoses aktiivravi voodipäeva lühenemisega avati Keila haiglas hooldusravi osakond. See toimib väga hästi. Kolmeaastase kogemuse põhjal võime öelda- et iga päevaga suureneb vajadus hooldusravi kohtade järele. Järjekorrad pidevalt pikenevad.”

 

 

***************************************

 

<br /><strong><u>Haigekassa 60 lepingupartnerit hooldusravis</u></strong>

<strong>20 tegevusloaga hooldushaiglat:</strong>

* SA Abja Haigla<br /> * SA EELK Tallinna Diakooniahaigla<br /> * SA Jõhvi Haigla<br /> * SA Jõhvi Hooldekeskus<br /> * SA Kilingi-Nõmme Tervise- ja Hoolduskeskus<br /> * SA Kiviõli Tervisekeskus<br /> * SA Koeru Hooldekeskus<br /> * Loksa Haigla SA<br /> * SA Lõuna-Läänemaa Tervishoiu ja Sotsiaalhoolekande Keskus<br /> * Märjamaa Haigla AS<br /> * SA Otepää Tervisekeskus<br /> * SA Peipsiveere Hooldusravikeskus<br /> * SA PJV Hooldusravi (Pärnu- Tartu)*<br /> * SA Põltsamaa Tervis (leping alates 17.10.2005)<br /> * SA Rõngu Hooldusravikeskus<br /> * AS Räpina Haigla<br /> * SA Sillamäe Haigla<br /> * SA Sillamäe Hooldushaigla<br /> * AS Suure-Jaani Ravikeskus (Tartu- Viru)*<br /> * SA Võnnu Haigla

<strong>5 kohalikku haiglat:</strong>

* SA Elva Haigla TM<br /> * SA Jõgeva Haigla<br /> * AS Kallavere Haigla<br /> * SA Kirde Kohalik Haigla<br /> * AS Tapa Haigla

<strong>1 taastusravihaigla:</strong>

* SA Mustvee Tervis (Tartu- Viru)*<br /><br /><strong>11 üldhaiglat:</strong>

* SA Hiiumaa Haigla<br /> * AS Järvamaa Haigla<br /> * Kuressaare Haigla SA<br /> * AS Lõuna-Eesti Haigla<br /> * SA Läänemaa Haigla<br /> * SA Narva Haigla<br /> * AS Põlva Haigla<br /> * AS Rakvere Haigla<br /> * SA Rapla Maakonnahaigla<br /> * AS Valga Haigla<br /> * SA Viljandi Haigla

<strong>3 keskhaiglat:</strong>

* AS Ida-Tallinna Keskhaigla<br /> * SA Ida-Viru Keskhaigla<br /> * SA Pärnu Haigla

<strong>2 piirkondlikku haiglat:</strong>

* SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla<br /> * SA Tartu Ülikooli Kliinikum

<strong>18 muud teenuseosutajat:</strong>

* Avahoole OÜ (Harju)<br /> * Corrigo OÜ (Viru)<br /> * OÜ Depoo (Harju)<br /> * Koduõde OÜ (Harju)<br /> * FIE Koduõde Arge Lärm (Harju)<br /> * OÜ Koduõendus (Viru)<br /> * FIE Linda Jürisson (Tartu)<br /> * Loksa Ravikeskus OÜ (Harju)<br /> * FIE Maire Adler (Pärnu)<br /> * Medendi OÜ (Harju)<br /> * OÜ Narva Kliinik (Viru)<br /> * Riina Sinisoo FIE (Viru)<br /> * Sõmeru Tervisekeskus OÜ (Viru)<br /> * SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus (Tartu)<br /> * Tervisekeskus Ljumam OÜ (Viru)<br /> * OÜ TNP Konsultatsioonid (Harju)<br /> * OÜ Tõrva Tervisekeskus (Tartu)<br /> * SA Vähihaigete Toetusravi (Harju- Pärnu- Tartu- Viru)*

(* -  rohkem kui ühe lepingu puhul sulgudes märge- mitmes haigekassa piirkonnas lepingupartner teenindab.)

Haigekassa on II-IV kvartaliks 2005 ostnud kokku üle 12 000 hooldusravi ravijuhu ligi 80 miljoni krooni eest.

<em>Allikad: Tervishoiuameti ning haigekassa veebileht</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

VILJANDI HAIGLA otsib JUHATUSE LIIGET

Tammiste Personalibüroo OÜ

30. juuni 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.