Koolitervishoius on teoksil ulatuslikud muudatused

Koolitervishoiu korraldamisel on seisukoht, et tuleb järgida koolitervise mudelit, kus on omavahel seotud mitu erinevat valdkonda.

Koolitervishoiu korraldamisel on seisukoht- et tuleb järgida koolitervise mudelit- kus on omavahel seotud tervishoiuteenus- terviseharidus- kehalise aktiivsuse arendamine- toitlustus- psühholoogiline ja sotsiaalne nõustamine- tervislik koolikeskkond- koolipersonali terviseedendus ning perekonna ja kogukonna kaasamine. Selline laiahaardeline kõikehõlmav mudel nõuab interdistsiplinaarset lähenemist (<em>vt ka MU nr 21/75- 22.11.2005</em>).

<strong>Uimastiennetustöö põhimõtted<br /></strong>Üheks oluliseks kooli tervishoiutöötaja eesmärgiks on riskirühma leidmise kriteeriumide kasutamine selleks- et leida õpilasi- kellel on kalduvus psühhotroopsete ainete tarvitamisele. Laste ja noorukite riskirühma määramisel peaksid osalema kõik koolimeeskonna liikmed: tervishoiutöötaja- pedagoog- sotsiaalpedagoog- psühholoog.

Riskirühm määratakse lähtuvalt perearstilt saadud võimalikest bioloogilistest riskiteguritest: pärilikkusega seonduv- arengu mahajäämus- ajutraumad jm. Sotsiaaltöötajalt ja õpetajalt saab andmeid sotsiaalsete ja psühhosotsiaalsete riskitegurite kohta: poolik pere- alkoholi tarvitamine peres- vanemate liigne hõivatus jms.

Mitmekülgse analüüsi ja lapse jälgimise põhjal saab hinnata isiksuse ja psühholoogilisi riskitegureid nagu ebakindlus ja eneseusu puudumine- vähene enesekontroll ja distsipliin- oskamatus võtta vastutust oma käitumise eest- madal tolerantsus stressisituatsioonidele- oskamatus neid juhtida ja lahendada.

Kriteeriumid- mille järgi määratakse riskirühma noored- kes on sõltuvuses psühhotroopsetest ainetest:<br /> * kahe või enama riskiteguri olemasolu igas grupis;<br /> * kuue või enama riskiteguri olemasolu kõigi gruppide lõikes;<br /> * nelja või enama riskiteguri olemasolu ühes grupis.

Koolis tuleb teha selleplaanilist ennetustööd ja seda peab oskama teha ka kooli tervishoiutöötaja. Ennetustöö võib jagada kolme ossa.

<strong>1. Üldine osa<br /></strong>* Erialane - omada ettekujutust keemiliste ainete mõjust- teadvuse muutustest- haiguse leviku mehhanismidest- haigustest ja nende tagajärgedest- milleni viib sõltuvus keemilistest ainetest. Eesmärk: õpetada noort aru saama ja teadvustama endale- mis juhtub inimesega (igaühega ja endaga) psühhotroopsete ainete kasutamisel. (Tutvustab meditsiinitöötaja.)

* Mitteerialane - teadmised endast- oma tunnetest aru saamine- emotsioonid ning teadmised- kuidas nendega töötada ja toime tulla. Eesmärk: eneseteadvuse kontseptsiooni väljakujundamine noorel inimesel. (Tutvustab pedagoog.)

<strong>2. Psühholoogiline osa<br /></strong>Isiksuse psühholoogiliste iseärasuste korrektsioon. Meeldiva ja sõbraliku kliima loomine kollektiivis- riskirühma noorukite psühholoogiline kohanemine teistega. Töö süütunde- hirmu- eneseusu puudumise- vastutuse puudumise ja otsustuste vastuvõtmise puudumisega. Plaaniline töö enese taastumiseks ja tervenemiseks. Eesmärk: psühholoogiline toetus lapsele- adekvaatse ensehinnangu väljakujundamine- kujundada välja otsuste vastuvõtmist- oskus öelda “ei”- seista enda eest- selekteerida ja kanda vastutust enda eest- oma tegevused ja oma valikud. (Psühholoogi ülesanne.)

<strong>3. Sotsiaalne osa<br /></strong>Abi noorukile ühiskonda sulandumisel- suhtlemiskommete omandamisel ja tervislike eluviiside propageerimisel. Eesmärk: kujundada välja harjumusi ja tavasid- mis on vajalikud tervisliku eluviisi väljakujunemiseks. (Sotsiaal- ja meditsiinitöötaja ülesanne.)

<strong>Turvalisus koolikeskkonnas<br /></strong>Vigastusi- nagu teisigi haigusi- on võimalik vältida ja ennetada. Vigastusohtlikke situatsioone ja vigastuste teket soodustavaid tegureid tuleb õppida ära tundma. Samuti on vaja teada- mida teha meid ümbritseva keskkonna või tegevuse turvaliseks muutmiseks.

Kool on õpilaste jaoks töökeskkond- kus veedetakse suur osa igapäevasest elust. Kool peab olema turvaline. Ent kooli turvalisus sõltub ühiskonnast- kus kool asub- õpilaste individuaalsetest ja kollektiivsetest eripäradest (vanus- sugu- arengutase) ning koolist endast (“koolikliima” ja tegevused).

Kooli tervishoiutöötajad peavad tegelema ka traumade ennetamisega. Kuna traumade ennetamise valdkond on väga lai- siis vajab koolimeedik enda kõrvale kindlasti ka kooli tervisenõukogu.

Kooliõde teeb igakvartaalselt aruande- milles kajastatakse alljärgnevat:<br /> 1. Läbiviidud esmaabiõppuste arv- õpilaste arv.<br /> 2. Toimunud vigastuste arv kehalise kasvatuse- tööõpetuse ja kodunduse tundides- vahetunnis ja mujal vastavas vanusegrupis; koolis analüüsimiseks registreeritakse vigastuste olemused (kuidas ja mis vigastus tekkis).<br /> 3. Traumade ennetamise ettepanekute arv kooli pidajatele; kohapealseks kasutamiseks ettepanekute sisu. Vastavalt koolitöötajate isikulisele koosseisule (meeskonnale) pööratakse rohkem või vähem tähelepanu hüperaktiivsetele lastele- kes saavad ise vigastusi või on teistele lastele traumade tekitajaiks. Erinevates koolides tegeletakse nendega erinevalt (mõnes koolis on tähelepanu neile ja järelevalve suurem- mõnes väiksem või jäävad nad hoopis tähelepanuta).

Koolipsühholoogi olemasolu korral on pärast raskema trauma juhtumit vaja analüüsida- mis- kuidas ja miks õpilane sai vigastuse (arutelud- vestlused- analüüs).

Traumade ennetamist on oluline korraldada koostöös paljude teiste inimestega - selleks- et muuta ümbritsev keskkond ohutumaks (kodud- lasteaiad- koolid- tänavad jne); kindlustada turvavahendite kasutamine (helkur- kiiver- turvavöö- suitsudetektor jne); tagada laste ohutu käitumine- ohuolukordade vältimine- ohtude üle kontrolli võtmine (teadmiste andmine- kuidas erinevates olukordades käituda jne) ning kiire abi andmise võimalus koolis (koolis peab olema kindlasti rohkem kui üks täiskasvanu- kes on võimeline andma elupäästvat esmaabi- sest tänapäeval võib kiirabi kohalejõudmine võtta 30 ja enamgi minutit).

<strong>Riskianalüüsi koostamine<br /></strong>Kooli tervishoiutöötaja koostöös tervisenõukoguga koostab ohutusalase infomapi. Info uuendamine toimub jooksvalt- vastavalt vajadusele. Kuna koolides on koos palju lapsi- siis laste julgeoleku huvides peaks igas koolis olema valmistutud ootamatusteks (vt alltoodud loetelu).

Kooli riskianalüüsi koostamisel tuleb süsteemselt analüüsida kõiki ohte kooli ümbruses ning lapse kooliteel (hindab laps ja lapsevanem eraldi- soovitus algklassidele).

Vajalik on analüüsida loodus-- tehis- ja sotsiaalset keskkonda. Seejärel tuleb analüüsida ohte koolimajas: liikumisriskid- ehituslikud riskid- sotsiaalne keskkond ja ohud eri tundides.

Kindlasti on vaja analüüsida tuleohutust. See on kõige mahukamate tagajärgedega riskivaldkond ning seetõttu reguleeritud seaduslikult riikliku tuleohutuse järelevalve tegevuse ja normatiivaktidega.<br /> Kooli tervishoiutöötaja osaleb nii riskianalüüsi tegemisel kui ka registreerib traumasid. Andmeid kasutatakse vigastuste ennetamisel (mis juhtus- kus juhtus- millal juhtus- miks juhtus).

<strong>Riskide detailne analüüs<br /></strong>Kõik tõsisemad vigastused tuleb detailselt analüüsida:<br /> a) õpilastega ja koolikollektiiviga- vajadusel ka koos lastevanematega- et otsustada ettevõtmised traumade edaspidiseks vältimiseks;<br /> b) individuaalne vestlus: vastavalt vajadusele- nt konfidentsiaalsust vajavad juhtumid;<br /> c) töö riskirühmaga: omapead ekstreemsporti harrastavad noorukid- alkoholi ja narkootikume tarvitavad õpilased- nende elulaadist tulenevad raskete vigastuste ohud.

Vigastuste ja traumade ennetamiseks mõeldud koolitamise käigus võib käsitleda hulka erinevaid teemasid (vt teist alltoodud loetelu).

Meeskonnatöö koolis kujuneb välja vastavalt liidritele ja isikulisele koosseisule. Kõik plaanid- koostööd ja kokkuvõtted tehakse meeskonnale endale sobivalt ja vastavalt vajadusele.

Kooliõe tegevus ei piirdu ainult kolme eeltoodud valdkonnaga: terviseküsitlus (<em>sellest valdkonnast kirjutas Mai Maser 22. novembri Meditsiiniuudistes - Toim</em>.)- uimastite ennetamine ja traumajuhtude ennetamine. Need on ainult üks osa väga vastutusrikkast ülesandest õpilaste tervise igakülgsel kontrollimisel ja toetamisel ning riskikäitumise ennetamisel.

<br /><strong>MAI MASER<br /></strong>lastearst- Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli projektijuht

<br />  

************************

 

<strong><u>Kooli valmistumine ootamatusteks ja hädaolukordadeks:</u></strong>

  1. Tuleb teha kindlaks- kas on koostatud valla/linna riskianalüüs- s.t kas teie koolimaja hõlmava piirkonna kriisijuhid on teadlikud selle piirkonna riskidest- eripärast; kas on minimeeritud teie kooli ohustavad riskid.<br />   2. Tehke kindlaks- kas on koostatud valla/linna hädaolukordade lahendamise plaan- s.t kas kriiside vallandumise puhuks on planeeritud tõhus päästereageering.<br />   3. Tuleb teada päästeteenistuse kohalejõudmise aega- s.t kui kiiresti on oodata nende abi pärast kutset. Kui abi kohalejõudmine on “pikaajaline”- siis kust ja kuidas tuleb esimene tõhus abi.<br />   4. Tuleb teada kiirabi kohalejõudmise aega- s.t kui kiiresti on oodata pärast õnnetuse toimumist professionaalset meditsiinilist abi- ning kui abi kohalejõudmine on “pikaajaline”- siis kust ja kuidas tuleb esimene tõhus abi.<br />   5. Milline on politsei kohalejõudmise aeg- s.t millal on oodata pärast ohu- või hädaolukorra tekkimist politsei abi- ning kui abi kohalejõudmine on “pikaajaline”- siis kust ja kuidas tuleb esimene tõhus abi.<br />   6. Kaitseliidu olemasolu ja kontaktandmed. Mahukamate kriiside korral (kaitsevajadus- evakuatsioon- otsingud jms) või kui päästeteenistus on mujal rakendatud ja ressurssi napib- on abiks kaitseliidu kaasamine.<br />   7. Kooli riskianalüüs tähendab kooli konkreetsete ohtude ja riskide hindamist- kaardistamist ja prioriteetide määramist ohutegurite kõrvaldamiseks ja kriiside ennetamiseks.<br />   8. Kooli hädaolukordade lahendamise plaanis on loetletud ja kirjeldatud konkreetsed võimalikud kriisid- kirjeldatud tegevused kriise ennetaval ja ettevalmistaval perioodil ning kavandatud tegevused nende puhkemise korral. Välja on toodud isikud ja jõud- kes osalevad kriiside reguleerimisel- nende kontaktandmed- logistika ja asendusliikmed.

<br />  

<strong><u>Traumade ennetamiseks vajalikul koolitamisel käsitletavaid teemasid:</u></strong>

  1. Ohud ja nende ennetamine liikluses - jalakäija ja jalgrattur vajab helkurit- jalgrattur- rulluisutaja ja rulataja vajab kiivrit- autossõitja peab kinnitama turvavöö jne.<br />   2. Ohud ja nende ennetamine veekogudel - supeldes ja ujudes vajalik järelevalve- enne vettehüppamist peab olema kindel selle ohutuses- paadiga sõites on alati vajalik päästevest- talvel enne jääle minekut peab olema kindel selle ohutuses jne.<br />   3. Tule- ja vingumürgituse ohud - puu-- gaasi- ja elektriküttega pliidid- ahjud- kaminad- elektrilised kütteseadmed- lõkke tegemine- kulu põletamine jne.<br />   4. Elektriohud - elektriliinid- elektrikapid- amortiseerunud elektrijuhtmed- seinakontaktid- elekter ja vesi jne.<br />   5. Plahvatusohud - lõhkekehad- plahvatusohtlikud ained jne.<br />   6. Mürgistusohud - mürgised ained- mürgised taimed- mürgised gaasid jne.<br />   7. Kukkumised kõrgustelt - kõrgustel turnimine- kõrgustel töötamine- kuidas lubatud ja kuidas mitte jne.<br />   8. Ekstreemspordi ohud - raskete traumade ennetamine vastavate turvavahendite abil jne.<br />   9. Varinguohud - liivakarjäärid- kaevatud toestamata augud jne.<br />   10. Tahtlikud vigastused - peksmine- vägistamine.<br />   11. ... jne.<br />

<em>Allikas: Mai Maser</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.