Perearstid majandavad pihtide vahel

Seni pole ükski perearst pidanud haigekassale tagasi maksma patsiendi makstud lisatasu, kuigi haigekassa ei pea lisatasu võtmist teenuse või retsepti eest õigeks.

Seni pole ükski perearst pidanud haigekassale tagasi maksma patsiendi makstud lisatasu- kuigi haigekassa ei pea lisatasu võtmist teenuse või retsepti eest õigeks.

Patsiendid on haigekassalt küsinud- kas nad ikka peavad maksma lisatasu- kui ravikindlustatud isikutele peab perearsti ambulatoorne visiit olema haigekassa kulul. Sedalaadi küsimusi laekub haigekassale keskmiselt kord nädalas.

Haigekassa viitab Ravikindlustuse seaduse (RaKS) paragrahvile § 30 lg 4 - tervishoiuteenuste loetelus märgitud piirhind hõlmab kõiki tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke kulusid - ja kinnitab- et mingit lisatasu perearstid tervishoiuteenuse eest võtta ei tohi. “Seadusruum Eesti riigis siiski veel kehtib ja ravikindlustuse seaduse rikkumist ei saa haigekassa küll kuidagi heaks kiita-” vastas haigekassa avalike suhete juht Anne Osvet.

Tõsi- Meditsiiniuudiste andmetel kavatseb sotsiaalministeerium RaKSi selle paragrahvi sõnastuse muudatuse algatada.

Kuid haigekassa pole saanud perearstidelt ka tagasi nõuda neile makstud lisatasu- sest ükski patsient pole seni esitanud makset tõendavat kviitungit- tšekki või arvet- mis tagasinõude avalduse juures peab olema. Ilma selleta ei saa haigekassa patsiendi ja perearsti tehingusse sekkuda.

Ainsa võimaliku sammuna teavitas haigekassa patsiente uudisteagentuuri BNS ja Postimehe kaudu- et üldarstiabi osutaja ei või nõuda lisatasu ambulatoorse vastuvõtu ega retseptide väljastamise eest. Perearst võib tasu nõuda koduvisiidi eest 50 krooni- sõltumata kindlustatute arvust sama koduvisiidi kohta. Ja koduvisiidi eest ei või nõuda visiiditasu rasedalt alates raseduse 12. nädalast ja alla 2-aastaselt kindlustatud isikult.

Muuhulgas julgustas haigekassa patsiente esitama lisatasu maksmist tõendavaid dokumente.

<strong>Vastus tuli Järvamaalt<br /></strong>Haigekassa hoiatustele vastas Järvamaa perearst Ingrid Alt- kes mõistab suurepäraselt- et inimesed suhtlevad omavahel ja samade teenuste erinevad hinnad erinevate perearstide juures tekitavad inimestes küsimusi.

Seda- et perearstidest vastas tema üksinda- põhjendas Alt perearstide suure töökoormusega. “Lisaks sellele peab olema ka julgust haigekassaga väidelda- pead olema veendunud oma seisukohtade õigsuses-” täpsustas ta.

Alt kinnitas- et tema isiklikult ei tundnud end haigekassa artiklist puudutatuna. “Täiesti normaalne- et mina kui Järvamaa perearstide seltsi juhatuse esimees vastan teabele- mis on eksitav ja perearsti mainet kahjustav-” sedastas Alt.

Senikaua- kui riik ei kompenseeri perearstile investeeringuid- on lisatasu küsimine praksise jätkusuutlikkuse nimel mõnes kohas paratamatu- selgitab Alt. “Perearst- kes peab investeeringuteks ise võtma pangalaenu- peab oma investeeringud ka visiiditasuga katma-” leidis ta- toetudes samuti seadusele. Eriti RaKSi §-le 73- mis lubab perearstil nõuda väljastatud dokumentide eest kindlustatud isikult mõistlikku tasu- välja arvatud töövõimetuslehe- retsepti- töövõimetusekspertiisi dokumendi ja puude raskusastme määramiseks vajaliku dokumendi eest jne.

<strong>Ravikindlustusrahast ei piisa<br /></strong>Perearstide poolt vaadatuna on ambulatoorse visiiditasu küsimus olnud õhus pikka aega.

Ilmselge- et ravikindlustuse rahaga seda probleemi ei lahenda- kuid teistele lepinguosapooltele - olgu omavalitsusele või patsiendile - ei julge riik seaduslikult rahalisi kohustusi panna-” tõdes Alt.

Anne Osvet tõi haigekassa poolt vastuväitena arvud- et kui haigekassa tasus 2004. aastal 738-le perearstipraksisele baasraha kokku 62-142 mlj krooni- siis sellele lisaks toetasid omavalitsused haigekassale teadaolevalt perearstipraksiseid 13-861 mlj krooniga. “Tegelikkuses oli omavalitsuste toetus veelgi suurem-” märgib Osvet. “Tasuta rendipind oli võimaldatud 86-le perearstipraksisele- kus omavalitsused ei olnud märkinud selle rahalist väärtust.”

Omavalitsused on ülalnimetatud miljonite eest (2004. aastal) tasunud põhiliselt perearstiruumide remondikulu- aga ka meditsiiniaparatuuri ostu ja kabinettide sisustuse kulu- samuti pereõe ja muu personali palgakulu (Eestis kokku 222 595 krooni).

“Mitmes omavalitsuses on perearsti kabineti sisustus ja meditsiinitarvikud omavalitsuse omand- mida perearst kasutab tasuta-” lisas Osvet.

Perearst Ingrid Alt leidis aga- et omavalitsuse ja perearsti vaheline lepinguline suhe ei peaks üldse puutuma haigekassasse.

<strong>Haigekassa oli teadlik<br /></strong>Pirita Perearstikeskus (PAK) kehtestas 10-kroonise haldustasu (mitte visiiditasu) patsiendile osaühingu juhatuse otsusega juba 2004. aasta märtsis.

Pirita PAKi perearst Kaja Arbeiter ütles- et tema teavitas isiklikult tollasest otsusest haigekassa Harju osakonna direktorit ja usaldusarsti. Samuti informeerivad nad haldustasust kõiki oma patsiente- kes nende nimistusse soovivad tulla- et patsient saaks valida- kas nõustuda sellise majakorraga või valida mujal töötav arst.

“Tallinna linn rentis meile hoone ja pani meile investeerimise kohustuse 4-5 miljoni krooni ulatuses- küsimata- kust perearst selle raha võtab-” põhjendas Arbeiter haldustasu võtmise vajadust. “Olime sundseisus- sest tahtsime töötada Pirital ja tänapäevastes ruumides ning olime sunnitud leppima sellise kohustusega.”

Patsiendi küsimuse peale saatis haigekassa septembris Pirita PAKile järelepärimise lisatasu võtmise asjus. Perearstid vastasid haigekassale ülaltoodud põhjendustega.

<br /><strong>MALLE TOOMISTE<br /></strong><a href="mailto:malle@mu.ee">malle@mu.ee</a>

 

***************************************

 

<strong><u>Avalik kiri Eesti Haigekassale</u></strong>

Haigekassa on andnud BNSi perearste puudutava teate- mis on eksitanud patsiente.<br /> Artikkel on perearsti mainet kahjustav ja üldsust eksitav. Alltekstina kõlab- et perearst ei tohi võtta tasu muudel põhjustel kui koduvisiidi eest.<br /> Sellise teatega on haigekassa ületanud oma õiguspädevust ja tegelenud delegatsiooninormiga- milleks talle lepingupartner- perearst- volitusi andnud ei ole.<br /> Selle teatega on ta kitsendanud erapraksisega tegeleva arsti tegevust ja kujundanud üldsuses seadusele mittevastavat arvamust.<br /> Perearst on ettevõtja- kes vastavalt Tervishoiuteenuse korraldamise seadusele osutab ambulatoorset üldarstiabi. Loa töötamiseks Eesti territoorimil perearstina annab arstile Tervishoiuamet. Tegutsemiseks nimistu alusel omavalitsusüksuse territooriumil saab perearst loa maavanemalt. Perearsti kui ettevõtja võimalikud rahastajad ehk lepingupartnerid on riik ehk haigekassa- omavalitsus- patsient ja muud allikad ehk ettevõtted.<br /> Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 11 sätestab- et ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud üldarstiabi eest tasumise kohustuse on võtnud riik üle ravikindlustuseks ettenähtud vahendite ulatuses ja selle eest tasumise kohustus lasub Eesti Haigekassal Ravikindlustuse seaduses (RaKS) sätestatud korras.<br /> Seega on Eesti Haigekassal kohustus ravikindlustuse kindlustusandjana sõlmida üldarstiabi rahastamise leping nimistuga töötava perearstiga. Lepingu sõlmimisel peavad mõlemad pooled kinni pidama RaKSist. Tasud- mida ei sätestata RaKS-is- ei kuulu nendevahelise lepingu pädevusse- kuna nende eest tasumise kohustust ei ole riik üle võtnud. Küll aga võib perearst kui ettevõtja vajadusel sõlmida lepinguid teiste eelpool nimetatud lepingupartneritega- et katta peremeditsiini tegevuskulusid.<br /> Perearsti ja haigekassa vahel sõlmitud Üldarstiabi rahastamise lepingu punkt 2.2 ütleb- et perearstil ei ole õigus nõuda- et kindlustatud isik osaleks tervishoiuteenuse eest tasumisel muul viisil kui RaKSi 6. jaos sätestatud alustel ja tingimustel.<br /> RaKSi 6. jagu sätestab lisatasu ja kindlustatud isiku täiendava omaosaluse. Ambulatoorse üldarstiabi eest võetavat visiiditasu nõuet /või keelamist/ RaKSis ei sätestata. Küll aga RaKSi 6. jao § 73 sätestab väga täpselt- milliste dokumentide eest võib nõuda või ei või nõuda tasu. § 73 (1) ütleb: “Väljastatud dokumentide eest võib tervishoiuteenuse osutaja nõuda kindlustatud isikult mõistlikku tasu.”<br /> Seega on täiesti eksitav haigekassa teade BNSis- et perearstile muudel põhjustel kui koduvisiidi eest raha maksnud patsient saab haigekassa kaudu raha tagasi nõuda- kui tal on esitada vastav arve või t?ekk.<br /> Haigekassal puuduvad õigused patsiendi täiendava omaosaluse sissenõudmiseks perearstilt. RaKSi § 39 lõige 6 ütleb: “Kindlustatud isikul on õigus esitada tervishoiuteenuse osutaja tasu maksmise nõudele samasuguseid vastuväiteid kui haigekassal”. Haigekassa ärgu alahinnaku kindlustatud patsienti ja jätku perearsti ja patsiendi vahelised tasud nende endi otsustada.<br /> Haigekassa ei saa käituda perearstiga kui haigekassa töölepingulise töötajaga. Perearst ei ole haigekassa töötaja- vaid on lepingupartner. Edaspidi ootaks haigekassalt kui lepingupartnerilt headele tavadele vastavat käitumist.<br /><br /><strong>INGRID ALT</strong>-<br /> Järvamaa Perearstide Seltsi juhatuse esimees<br /><em>(Avaldatud BNS-is 7.11.05.)</em>

 

**********************************************

 

<strong>KRONOLOOGIA: 11 aas­tat vi­sii­di­ta­su</strong>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.