Juristid rabasid psühhiaatreid omaalgatusliku seadusesättega

Eesti psühhiaatrid ei saa täita 1. jaanuarist jõustunud psühhiaatrilise abi seaduse täiendusi, sest need pole elus rakendatavad, ütles Eesti Psühhiaatrite Seltsi president Andres Lehtmets.

Eesti psühhiaatrid ei saa täita 1. jaanuarist jõustunud psühhiaatrilise abi seaduse täiendusi- sest need pole elus rakendatavad- ütles Eesti Psühhiaatrite Seltsi president Andres Lehtmets.

Psühhiaatrite selts teadis psühhiaatrilise abi seaduse puudujääkidest ja tahtis seadust muuta ning vastavat eelnõu on mitu aastat menetletud. Enamiku muudatustega olid psühhiaatrid kursis- kuid seltsi jaoks oli üllatav värske seadusesäte- mis kehtestab psühhiaatrilise abi andmisel omavalitsuse rolli.

Nimelt peab psühhiaater tahtest olenematu haiglaravi alustamisest teavitama viivitamata ja kirjalikult isiku elukohajärgset omavalitsust. Seaduse järgi jääb arstil- omavalitsusel ja kohtunikul aega kokku 48 tundi- et arst jõuaks omavalitsust informeerida- et omavalitsus jõuaks esitada kohtule avalduse ja et kohtunik jõuaks otsustada isiku tahtest olenematu ravi kohaldamise- pikendamise või lõpetamise üle.

Andres Lehtmetsa hinnangul ei ole see reaalne- sest seadus käsitleb psühhiaatrilist abi- mida antakse kiirabi korras. “Omavalitsuste kontrollifunktsioon oleks mõeldav pikema protsessi- näiteks isiku hooldekodusse paigutamise puhul-” arutles Lehtmets.

Psühhiaatrid teadsid- et kohtu loata alustatud esmase psühhiaatrilise haiglaravi aeg lüheneb uues seaduses varasemalt kahelt nädalalt 48 tunnini. Kuid nad ei teadnud- et koos aja lühenemisega- mis on patsiendi huvides- lisandus seadusesse uus osapool - omavalitsus- kellega asjaajamiseks samuti aega kulub.

Eraldi teema on Lehtmetsa sõnul isiku haigust puudutavate konfidentsiaalsete andmete edastamine omavalitsusele.

Samuti võib eetilisest vaatepunktist vaielda selle üle- kas omavalitsuste haaramine kontrollijana välistab pahatahtlikkuse- mis seni võis haiglasse viia täiesti terveid inimesi. Seaduseelnõu seletuskirjas väidavad juristid- et selliseid juhtumeid- kus pahatahtliku isiku juhendite kohaselt paigutatakse haiglasse täiesti terve inimene- on praktikas esinenud rohkem kui üks kord.

Teine praktiline küsimus- mis psühhiaatrilise abi seadust täita üritaval (valve)arstil kohe tekib: missugune on isiku elukohajärgne omavalitsus - kas see- kus ta tegelikult elab või registrijärgne elukoht.

Eesti Psühhiaatrite Selts saatis jaanuari esimesel nädalal õiguskantslerile järelepärimise psühhiaatrilise abi seaduse asjus.

Küsimusele- kuidas arstid peaksid seni käituma- vastas Lehtmets- et õigusriigis oleks ebakorrektne kutsuda üles seaduse mittetäitmisele. “Senisel kujul ja ilma täpsustavate õigusaktideta aga on seda seadust ülimalt raske täita-” märkis psühhiaatrite seltsi president.

“Mõistus tõrgub uskumast- et Eestis võetakse jätkuvalt põhimõttelisi seadusemuudatusi vastu ilma spetsialistidega ja isegi haldusala ministeeriumiga konsulteerimata-” ütles Lehtmets.

<br /><strong>MALLE TOOMISTE<br /></strong><a href="mailto:malle@mu.ee">malle@mu.ee</a>

 

 

************************************<br />

 

KOMMENTEERIB<br />

<strong>Ulvi Klaar<br /><u>Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti jurist:</u></strong>

"Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet on seisukohal- et Psühhiaatrilise abi seadusega alates 1. jaanuarist 2006 kohalikule omavalitsusele pandud kohustus ei ole vajalik ega proportsionaalne ning seaduse eesmärk kontrollida isiku tahtest olenematu ravi kohaldamise- pikendamise või lõpetamise vajalikkust ei ole kohaliku omavalistuse poolt volituste sisulise puudumise tõttu võimalik.<br /> Psühhiaatriahaigla töötab 24 tundi ööpäevas- aga kohaliku omavalitsuse töö on korraldatud 40-tunnise töönädalaga. Seega peale tööpäeva lõppu- nädalavahetusel ning riiklikel pühadel ja puhkepäevadel ei ole reeglina võimalik menetleda dokumente.<br /> Seega on üheks seaduse täitmist takistavaks asjaoluks ebamõistlikult lühike tähtaeg - 48 tunniga psühhiaatri otsusest kohtuniku määruseni.<br /> Teiseks oluliseks probleemiks on kohaliku omavalitsuse õigus kontrollida tahtest olenematu ravi rakendamise vajadust. Psühhiaatrilise abi seadus § 13 lg 9 sätestab: järelevalvet tahtest olenematu ravi üle teostab Tervishoiuamet. Kuna seaduse kohaselt on kontrollifunktsioon pandud riigiametile- siis kohalikul omavalitsusel puudub pädevus otsustada- kas psühhiaatri tehtud otsus isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks- pikendamiseks või lõpetamiseks on põhjendatud ja õiguspärane.<br /> Sisuliselt ei teosta kohalik omavalitsus psühhiaatri otsust kohtule edastades kontrolli otsuse sisu üle- vaid ainult vahendab dokumenti kahe asutuse vahel."

 

<strong>Urmas Volens<br /><u>justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja:</u></strong>

"Psühhiaatrilise abi seaduse (edaspidi PsAS) alates 01.01.2006 kehtivas sõnastuses § 13 lg 4 paneb kohalikule omavalitsusele kohustuse esitada kohtule avaldus isiku tahte vastase ravi kohaldamiseks ja see avaldus peab olema esitatud 48 tunni jooksul isiku tahte vastase kinnipidamise algusest.<br /> Kohaliku omavalitsuse põhimõtete hulka kuulub igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas. Isikule tahtevastase ravi kohaldamise üle otsustamisesse kaasataksegi kohalik omavalitsus just seepärast- et lisada isiku põhiõiguste piiramist võimaldava toimingu algatamisele täiendav kontrollimehhanism - tahtevastase ravi kohaldamist taotleks näiteks lähedastega võrreldes neutraalsem ja juriidiliselt kvalifitseeritum subjekt.<br /> Kuni selle aasta alguseni kehtinud korda on muudetud nende õiguste paremaks kaitseks- kelle suhtes kavatsetakse tahtevastast ravi kohaldada. Praktikast on ilmnenud- et varasem regulatsioon võimaldas isiku tahtevastase ravi menetluse kuritarvitamist ja sellega isikute põhiõiguste põhjendamatut piiramist.<br /> Möödunud aasta 20. aprillil vastu võetud ja 1. jaanuarist 2006 jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustikku (TsMS - § 533) lisati töögrupi siseselt tekkinud ettepaneku põhjal säte- et omavalitsuse avalduse põhjal menetleb kohus ka psüühiliselt haige isiku paigutamist tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega. Pärast viidi PsAS selle seadusega kooskõlla.<br /> Kuna omavalitsused ei ole avaldanud kohest valmisolekut see ülesanne sajaprotsendiliselt enda peale võtta- kaalume lahendust- et esialgse taotluse isiku kinnipidamiseks võiks esitada haigla peaarst."

 

 

*************************************

 

LISALUGU:

<strong>Kuidas muutus psühhiaatrilise abi seadus</strong>

Tänavu 1. jaanuarist jõustunud seadusemuudatused võttis riigikogu vastu 15. juunil 2005- vahetult pärast Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimist.<br /> Riigikogu hääletas “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse” eelnõud- mis muutis umbes 60 erinevat seadust- sealhulgas psühhiaatrilise abi seadust. 80st kohal olnud riigikogu liikmest 73 olid muudatuste poolt (sealhulgas riigikogu ainsad arstid Nelli Kalikova ja Urmo Kööbi - mõlemad Res Publica) ning kuus vastu.<br /> Riigikogu hakkas seaduseelnõu menetlema ligi paar aastat tagasi- 25. veebruaril 2004. Juba paari kuu pärast- 2004. aasta mais jõudis eelnõu riigikogu suures saalis esimesele lugemisele. Omavalitsustest polnud seaduseelnõu algtekstis midagi.<br /> Vahepeal läks mööda terve aasta- kui seaduseelnõu 4. mail 2005 teisele lugemisele jõudis. Siis oli eelnõu saabunud justiitsministeeriumist värskemas variandis- kus paljude muude muudatuste hulka oli tekkinud psühhiaatrilise abi osutamisel omavalitsuse roll. Paraku ei loe eelnõu menetlenud õiguskomisjoni (esimees Väino Linde) istungite protokollidest ega riigikogu istungite stenogrammidest- et keegi oleks seda sätet riigikogus üldse arutanud.<br /> Veelgi enam. Mahuka eelnõu seda osa- mis käsitleb psühhiaatrilise abi seadust- puudutati vaid paaril korral. Esimene kord ütles toonane justiitsminister Ken-Marti Vaher kolm lauset seaduseelnõu esimesel lugemisel riigikogu ees.<br /> Teisel korral tulid psühhiaatrilise abi seaduse muudatused jutuks aasta hiljem- riigikogu õiguskomisjoni koosolekul. Istungile kutsutud justiitsministeeriumi nõunik Karin Rammo ütles siis - omavalitsus oli just eelnõusse sisse kirjutatud -- et “muutunud ei ole midagi- muudatused täpsustavad patsientide või nende isikute õigusi- kes sellist sundravi vajavad. Siin on ka patsientide ühinguga konsulteeritud ja need on väga olulised muudatused.” (Õiguskomisjoni 14.04.2005 istungi protokollist.) 

<br /><strong>MU</strong>

 

 

************************

 

<strong>Kohtulugu: vastu tahtmist psühhiaatriahaiglasse</strong>

Jõhvi halduskohus otsustas 17. mail 2005- et Ida-Virumaa elanik- keda politsei 1994. ja 1995. aastal oli toimetanud õigusliku aluseta psühhiaatriahaiglasse- saab mõlemal korral haiglas veedetud päeva eest 250 krooni hüvitist ehk kokku siis 500 krooni.<br /> Lisaks peab Jõhvi halduskohus uuesti läbi vaatama sama kodaniku kaebuse- sest 1992. aasta suvel tuli tal analoogne olukord läbi elada.<br /> Politsei tuli kodanikule koju- kus ta parajasti üksi töötas- ning viis psühhiaatriahaiglasse- kus kodanikku hoiti tema tahte vastaselt ligi neli kuud.<br /> Kodanik võitles oma õiguse eest Riigikohtuni välja. Möödunud aasta detsembris andiski Riigikohus osalise õiguse kodanikule ja saatis tema kaebuse tagasi Jõhvi halduskohtule lahendada. Riigikohus tuletas meelde- et tegemist on kahe erineva toiminguga: isiku toimetamisega politsei poolt raviasutusse ning isiku järgneva kinnipidamisega psühhiaatriahaigla kinnises osakonnas.<br /> Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoha järgi vastutab politsei oma toimingute õiguspärasuse eest ning abi andmisel peab politsei veenduma- et abinõue on õiguspärane. Antud juhul puudusid kohtul igasugused andmed selle kohta- millistel asjaoludel ja õiguslikel alustel ning kelle poolt esitati politseile taotlus abi osutamiseks või kas selline taotlus üldse eksisteeris- märgib riigikohtu halduskolleegium oma otsuses.<br /> Samuti peab kohus välja selgitama- kes vastutab kodaniku raviasutuses kinnipidamise eest.

<em>Allikas: MU</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.