Endoteelikeskus katsetab ja rakendab uusimaid meetodeid

Tartus tegutsev endoteelikeskus on interdistsiplinaarne teadusasutus, mis ühendab mitut arstiteaduskonna instituuti ja kliinikut ning on tähtsal kohal reas doktoriprojektides.

Aasta lõpul kaitsesid TÜ arstiteaduskonna ja endoteelikeskuse töötajad Jaak Kals ja Priit Kampus magistritöid biomeditsiinis. Teemadeks: “Endoteeli poolt vahendatud muutuste hindamine veresoonkonnas pulsilaine analüüsiga ateroskleroosiga patsientidel” ja “Subkliinilise põletiku seos arteriaalse süsteemi jäikusega asümptomaatilistel meestel ja naistel”.

Endoteelikeskus on interdistsiplinaarne teadusasutus- mis ühendab mitut arstiteaduskonna instituuti ja kliinikut ning on tähtsal kohal reas doktoriprojektides. Intervjuus räägivad Jaak Kals ja Priit Kampus oma teadustöö praktilisest rakendusest igapäevatöös ning keskuse perspektiividest.

 

<strong>Kuidas teie uurimistöö alguse sai?</strong>

<strong>Jaak Kals (JK):</strong> "Kõige alguseks oleks ilmselt õige nimetada aega- kui me kolleeg Priit Kampusega 2002. a doktorantuuri astusime. Selleks ajaks olime koos juhendajatega (prof. Mihkel Zilmer- prof. Rein Teesalu ja dots. Andres Pulges) paika pannud mitu ideed doktorantuuriks.<br /> Meie mõlema doktoritöö on seotud arterite funktsiooni uuringutega- kasutades selleks uut mitteinvasiivset metoodikat - pulsilaine analüüsi. Peab ütlema- et meil on olnud võimalusi ka piisavalt Euroopas ringi käia ja tutvuda antud uurimisvaldkonna “hällidega” - temaatika tippkeskustega maailmas. Sealhulgas õnnestus meil mullu staþeerida 3-5 kuud Suurbritannias Cardiffis- kus saime hulgaliselt kontakte ja häid ideid edaspidiseks.<br /> Endoteelikeskus loodi TÜ biokeemia instituudi- kardiovaskulaar- ja torakaalkirurgia ning kardioloogiakliiniku baasil 2004. a alguses. Sisuliselt oleme funktsioneerinud aga juba üle kolme aasta. Mõningase reorganiseerimise tõttu kliinikumis on endoteelikeskus tänasel päeval enim seotud professor Jaan Eha juhitava kardioloogiakliinikuga. Eelpoolmainitud baasüksustele lisaks oleme koostööd arendanud veel mitme erineva institutsiooniga. Teeme koostööd nii arstiteaduskonna mikrobioloogia instituudi- nahahaiguste kliiniku- lastekliiniku- kuid ka kehakultuuriteaduskonnaga.<br /> Lisaks eelpool mainitud professoritele on seega keskusega otseselt seotud ka professorid Vallo Tillmann ja Marika Mikelsaar koos oma doktorantide ja teadusprojektidega. Arvan- et väga oluline ongi just see- et keskuse teaduslik areng oleks mitmekordselt kindlustatud paljude erinevate teadusprojektidega ning doktorantide osalusega neis."

<strong>Kuidas kehakultuuriteaduskond selle kõigega seotud on?</strong>

<strong>Priit Kampus (PK):</strong> "Kaks aastat tagasi pani dr Eve Pihl- kes oli järeldoktorantuuris biokeemia instituudis- aga nüüd töötab kehakultuuriteaduskonnas- püsti väga huvitava projekti - uurida Erna-retke mehi enne ja pärast pingutavat retke. Füüsiline ja emotsionaalne ülekoormus tekitas noorte meeste organismis väga tugeva oksüdatiivse stressi ja põletikulise reaktsiooni.<br /> Meestel- kellel oli füüsiline võimekus suurem - hindasime seda maksimaalse hapnikutarbimise järgi -- olid ka nihked organismi põletikureaktsioonis väiksemad ja veresoonte funktsioon ei langenud. Neil aga- kellel oli maksimaalne hapnikutarbimine väiksem- kahjustus retke käigus veresoonte funktsioon- mis omakorda sõltus organismi põletikulisest vastureaktsioonist."<br /><br /><strong>JK:</strong> "Selle uuringu põhisõnum oli seega: inimestel- kellel on treenituse aste suurem- on ka vastuvõtlikkus ülitugeva stressi poolt tekitatud veresoonte kahjustusele oluliselt väiksem."

<strong>Saan ma õigesti aru- et stress põhjustab üldjuhul ka põletikureaktsiooni?</strong>

<strong>JK:</strong> "Kuna põletik on väga universaalne patofüsioloogiline kaskaad organismis- siis on selle etioloogia ka mitmetahuline. Ja nii füüsiline kui emotsionaalne ülepinge põhjustab põletikunivoos nihkeid. Lisaks põletikule on ka oksüdatiivse stressi poolt põhjustatud veresoonte kahjustused meie uurimisobjektiks."

<strong>PK:</strong> "Nahakliinikuga käib meil samuti üks uuring- mis on seotud atoopilise dermatiidiga haigetega. Uurime haigeid nii remissioonifaasis kui haiguse ägenedes. Kuigi väliselt näeme haiguse ägenedes ainult nahakahjustust- põhjustab selline põletiku aktiivsuse tõus ka muutusi endoteeli funktsioonis."

<strong>JK:</strong> "Atoopiline dermatiit on süsteemne põletikuline haigus. On teada- et kroonilise kuluga põletikulised haigused (nt reumatoidartriit- osteoartroos- süsteemsed sidekoehaigused) põhjustavad veresoonte kahjustumist ja soodustavad aterosklerootilise protsessi arengut. Praegu on maailmas väga aktuaalne põletikuliste haiguste ja veresoonte funktsiooni vaheliste seoste uurimine. Nii üritame meiegi endoteelikeskuses hinnata veresoonkonnas varaseid- kliiniliselt veel avaldumata muutusi antud põletikuliste haigustega patsientidel. Ja selgitada haiguse ägenemise seoseid vaskulaarsete muutustega."

<strong>Mismoodi te veresoonte funktsiooni mõõdate?</strong>

<strong>JK:</strong> "Nii endoteeli funktsiooni kui arterite jäikuse hindamisel on maailmas mitu erinevat meetodit. Kui räägime arterite jäikuse hindamisest- siis üks väga ammu kasutusel olev parameeter on pulsirõhk- eriti aga just tsentraalne pulsirõhk- mis siis on tsentraalse süstoolse ja diastoolse vererõhu vahe. Sfügmomanomeetriliselt on paraku mõõdetav ja arvutatav aga vaid perifeerne pulsirõhk. Kuid ka selle väärtus annab meile kaudseid vihjeid arteriaalse süsteemi jäikuse kohta.<br /> Tsentraalne pulsirõhk on registreeritav mitteinvasiivselt aga vaid sfügmokardiograafiliselt - pulsilaine analüüsi abil. Lisaks tsentraalsele pulsirõhule saame antud metoodikaga kindlaks teha ka aordi ja süsteemse arteriaalse jäikuse. Mida suurem on aga arteriaalne jäikus- seda suurem on inimese risk haigestuda kardiovaskulaarsüsteemi haigustesse- sealhulgas müokardiinfarkti- ajuinfarkti- jalaveresoonte oblitereerivatesse haigustesse.<br /> Lisaks pulsilaine analüüsile on arterite jäikuse hindamisel ka mitu keerulisemat metoodikat- sealhulgas kompuutertomograafia- magnetresonantsuuring ja ultraheli-uuring. Need aga nõuavad kallimat aparatuuri ja personalilt pikaaegset uuringute läbiviimise kogemust. Meie keskuses kasutatava pulsilaine analüüsi suurteks plussideks ongi selle mitteinvasiivsus- kergesti teostatavus ja patsiendisõbralikkus."

<strong>PK:</strong> "Kui näiteks kahel erineval patsiendil on õlavarrelt mõõdetud vererõhuks 130/80 mmHg- siis neil inimestel ei pruugi kardiovaskulaarne risk sugugi ühesugune olla- sest tsentraalsed vererõhud võivad oluliselt erineda. Vererõhk kõrgeneb tsentraalselt perifeeria suunas. Eriti väljendunud on see noortel- vanematel vähem.<br /> Perifeerne vererõhk ei näita seega- milline on vererõhk aordis- suurimas veresoones- ja seega ei saa me hinnata ka perifeerse vererõhu põhjal vererõhu tegelikku mõju südamele. Sellepärast ongi hea kasutada pulsilaine analüüsi metoodikat- mille abil saame hinnata just seda vererõhku- mis südamele ja teistelegi elutähtsatele organitele otseselt toimet avaldab."

<strong>Miks vanematel inimestel vererõhud õlavarrel ja aordis enam-vähem võrdsustuvad?</strong>

<strong>JK:</strong> "Kui rõhulaine hakkab levima südamest perifeersete arterite suunas- siis arterite hargnemispunktidest ja arterioolidest tekib rõhulainete tagasipeegeldumine. See fenomen suurendab vererõhku terves arteriaalses süsteemis- aga eelkõige just aordis ning avaldab otseselt südamele lisakoormust.<br /> Kui noortel inimestel on veresooned elastsed- siis pulsilaine tagasipeegeldumine on nõnda aeglane- et tagasipeegeldunud rõhulained jõuavad ülenevasse aorti tagasi alles diastolis. Kuna süda varustab ennast verega just diastolis- siis täiendav vererõhu tõus diastoli ajal soodustab südamelihase verevarustust.<br /> Kui aga veresooned muutuvad jäigaks- siis nad ei suuda vajalikul määral laieneda ja kokku tõmbuda. Rigiidses veresoonestikus levib pulsilaine hästi kiiresti ja rõhulainete tagasipeegeldumine leiab aset juba süstolis. Seetõttu tõuseb tsentraalne vererõhk- mis suurendab südame järelkoormust- halvendab südamelihase verevarustust ja mõjub kokkuvõttes südamele negatiivselt."

<strong>Kuidas see protseduur välja näeb- mida te siin endoteelikeskuses teostate?</strong>

<strong>JK:</strong> "Ka endoteeli funktsiooni hindamiseks on maailmas erinevaid meetodeid. Kuna endoteel on väga keeruline ja kompleksne kude- siis selle hindamine pole väga lihtne. Kuigi meetodeid on mitmeid- esineb rida probleeme- alates sellest- et meetod on väga invasiivne- tuleb näiteks sondeerida südame pärgarter või õlavarrearter. Need metoodikad on ka väga kulukad ja kindlasti mitte eriti patsiendisõbralikud- seega sobimatud suuremahuliste rahvastiku-uuringute läbiviimiseks. Meie kasutame endoteeli vasomotoorse funktsiooni hindamiseks pulsilaine analüüsi- mis on maailmas olnud kasutusel selleks maksimaalselt neli-viis aastat.<br /> Kogu protseduur kestab umbes 40 minutit. Registreerime spetsiaalse anduriga radiaalarterilt pulsilaine- mille põhjal tuletame vastava tarkvara abil tsentraalse rõhulaine aordis. Sealt saame ka kätte nii tsentraalsed vererõhu väärtused kui arteriaalse süsteemi jäikusindeksid.<br /> Endoteeli funktsiooni täpsemaks hindamiseks manustame patsiendile kahte ohutut ravimit. Üks on sissehingatav salbutamool- mis põhjustab endoteelirakkudes lämmastikoksiidi sünteesi. Kui lämmastikoksiid endoteelirakkudest vabaneb- jõuab silelihasrakkudeni- siis veresoon laieneb ning seda muutust on võimalik hinnata pulsilaine analüüsil. Pulsilaine kuju ja jäikusindeksid muutuvad ning muutuse protsent võrreldes baastasemega peegeldabki- kui suurel määral veresooned laienevad endoteeli poolt sünteesitud ja vabastatud lämmastikoksiidi toimel. Nitroglütseriiniga testime aga- kuivõrd silelihas on tundlik lämmastikoksiidile. See metoodika on väga lihtne ja patsiendisõbralik."

<strong>Kas ravimitega saab veresooni elastsemaks ka muuta?</strong>

<strong>PK:</strong> "Tänapäeval on näidatud- et peamised hüpertensiooni ravis kasutavad ravimgrupid vähendavad lisaks perifeersele arteriaalsele vererõhule ka arteriaalset jäikust."

<strong>JK:</strong> "Enamik ravimeid- mis langetavad vererõhku- langetavad sekundaarselt ka arteriaalse süsteemi jäikust. Kuid on ka preparaate- mis soodustavad otseselt endoteeli rakkudes lämmastikoksiidi sünteesi ning seeläbi parandavad nii endoteeli funktsiooni kui vähendavad arteriaalse süsteemi jäikust. Seetõttu ongi just niisugused ravimid- mis avaldavad spetsiifilist toimet veresoonte seina rakkudele- vähendavad seal põletikureaktsiooni- soodustavad endoteeli regeneratsiooni- kindlasti üks väga perspektiivne suund kardiovaskulaarmeditsiinis."

<strong>Tuleb välja- et ühed ravimid võtavad ainult sümptomeid maha- aga teised ikka ravivad ka?</strong>

<strong>JK:</strong> "Tõsi on see- et põhimõtteliselt on kardiovaskulaarmeditsiin tänapäeval siiski paljuski veel vaid sümptomaatiline- mitte põhjuslik- ja nii ka ateroskleroosi ravi. Endoteeli funktsiooni kahjustus on esimesi ilminguid aterosklerootilise protsessi arenemises- mida on võimalik registreerida palju varem enne kliiniliste sümptomite avaldumist. Kui suudame endoteeli funktsiooni ravimitega toetada- kahjustusi leevendada või nende tekkimist edasi lükata- siis võiks selle juba tinglikult liigitada põhjusliku ravi hulka. Kuid alati on efektiivsem- kui püüaksime oma tervisekäitumisele juba kaugelt enne veresoonte kahjustusi tähelepanu pöörata."

<strong>PK:</strong> "Kui räägime näiteks veel essentsiaalsest hüpertensioonist- siis on tänapäeval ka selle haiguse ravi vaid sümptomaatiline. Me ei tea veel täpseid põhjuseid ja mehhanisme- mis vererõhku tõstavad."

<strong>Millega endoteelikeskus praegu valdavalt tegeleb?</strong>

<strong>JK:</strong> "Põhimõtteliselt võib meie tegevuse tinglikult kolmeks jagada. Kõige tähtsam on hetkel veresoonte funktsiooni uurimisega seotud teadustöö. Üritame leida erinevate põletikumarkerite- metaboolsete parameetrite- oksüdatiivse stressi markerite ja veresoonte funktsiooni võimalikke omavahelisi seoseid- pidades eelkõige silmas haiguste patogeneesimehhanisme. Püüame välja selgitada- millised biomarkerid kirjeldaksid kõige täpsemalt aterogeenset olukorda organismis ning aitaksid seeläbi vereanalüüside baasil välja selekteerida need patsiendid- kes vajavad veresoonte täpsemat instrumentaalset uuringut. Nii saaksime muuta lähenemise mitmetahulisemaks ja ei peaks kõigile tegema alati arterite funktsiooni instrumentaalset uuringut. Kuna meie mõlema doktoritöö on seotud patsientidega (perifeerse oblitereeriva ateroskleroosiga- hüpertensiooniga- aga ka krooniliste põletikuliste haigustega)- siis kasutame antud haigusmudeleid erinevate patogeneesi tahkude uurimiseks.<br /> Teiseks valdkonnaks on erinevate ainete toime uurimine veresoonte funktsioonile. Siia alla kuuluvad mõjustused nii ravimitega ja vitamiinpreparaatidega kui ka funktsionaalse toidu kaudu.<br /> Kolmas suund on seotud kardiovaskulaarsüsteemi haiguste preventsiooniga. Hinnates kompleksis mitmeid biomarkereid ja veresoonte funktsiooni- püüame välja selgitada inimeste personaalset kardiovaskulaarset riski. Tänaseks on üheselt selgeks saanud- et kahjustunud arterite funktsioon ja nihked organismi põletiku ja oksüdatiivse stressi parameetrites on kardiovaskulaarsete haiguste prognoosimiseks ennustava jõuga.<br /> Kuna praegu on meie põhijõud suunatud doktoritööde lõpetamisele- siis ei suuda me veel paraku teenindada piisavas mahus neid- kes tahaksid siia uuringutele tulla- kuigi kliinikumi hinnakirjas on vastavad teenused olemas. Rõhutan aga veel kord- et keskus hakkab kindlasti tulevikus suuremas mahus tegelema oma teadustoodangu realiseerimisega- s.t individuaalse riskikaardi koostamisega soovijatele."

<strong>PK:</strong> "Kevadel plaanime alustada ka loomkatsetega- kus hindame veresoonte funktsiooni ja arteriaalse süsteemi jäikust rottidel. Plaanime testida TÜ biokeemia instituudis prof. Mihkel Zilmeri ja dotsent Ursel Soometsa poolt sünteesitud protektorpeptiidide toimet veresoontele. Varasemalt oleme näidanud selle ühendi positiivset toimet loomkatsetes nii ajule kui südamelihasele.<br /> Lisaks plaanime alustada prof. Jaan Eha eestvedamisel endoteeli funktsiooni ja suurte arterite jäikuse hindamist invasiivselt angiograafilise protseduuri käigus."

<strong>Kas Tartus võiks kunagi olla preventsioonikeskus- kus siis lisaks klassikalistele riskidele oleks võimalus hinnata ka uusi parameetreid?</strong>

<strong>PK:</strong> "Jah. Tartus tegutseb praegu südame- ja veresoonkonna haiguste klassikaliste riskifaktorite käsitlemisega lipiidikeskus. Endoteelikeskuse roll preventsioonis oleks täna eelkõige aga indiviidide uurimine- kellel puuduvad klassikalised riskifaktorid- kuid kel siiski on tekkinud esimesed ohumärgid- mis viitavad võimalikule kardiovaskulaarsele probleemile. Loomulikult ka need- kellel on suguvõsas esinenud südame- ja veresoonkonna haigusi ning needki- kes lihtsalt soovivad oma artereid kontrollida. Kui räägime südame- ja veresoonkonna haiguste riskifaktoritest- siis tõenäoliselt ei suuda ühegi riigi meditsiin skriinida oma kodanikke kõigi riskifaktorite suhtes. Kõik algab ikkagi tavariskifaktorite hindamisest - vererõhk- üldkolesterool- kehakaal- suitsetamine ja kehaline aktiivsus - ja nende modifitseerimisest."

<strong>JK:</strong> "Üha enam tuleb maailmas viiteid selle kohta- et klassikalised kardiovaskulaarsüsteemi riskifaktorid (nt kolesterool- kehakaal jne) ei suuda siiski ära seletada paljudel juhtudel kardiovaskulaarsete haiguste etiopatogeneesi. Näitena võiks siinkohal mainida kõrgenenud homotsüsteiini ja subkliinilise põletiku tähtsust kardiovaskulaarsüsteemi haiguste riski suurendamisel. Kui homotsüsteiini väärtused on tõusnud- siis on erinevate B-grupi vitamiinide manustamisega võimalik aga homotsüsteiini väärtust normaliseerida ning kokkuvõttes langetada südamehaiguste riski. Ja see pole üldse keeruline ega kulukas."

<strong>PK:</strong> "Uuemad uuringud on näidanud- et ultrasensitiivsel meetodil määratud C-reaktiivsel valgul (usCRV) on tugevam prognostiline jõud kardiovaskulaarse riski hindamisel kui näiteks LDL-kolesteroolil- mida praegu kardiovaskulaarse riski profiili hindamisel rutiinselt määratakse."

<strong>Aga miks siis perearst seda ei tee?</strong>

<strong>PK:</strong> "Ma arvan- et praegu pole piisavalt infot ja ka konsensuslikku otsust antud markeri kasutamise kohta kardiovaskulaarse riski hindamisel. Samas publitseeris Ameerika Südameassotsiatsioon 2003. a konsensusdokumendi usCRV kasutamisest kardiovaskulaarse riski hindamisel. Tänapäevaste preventsioonijuhiste kohaselt näitavad usCRV väärtused lt;1mg/l madalat- 1-3 mg/l keskmist ja gt;3 mg/l kõrget kardiovaskulaarset riski. On valminud ka Eesti südame- ja veresoonkonna haiguste preventsiooni juhised- kus on eraldi välja toodud ka juhised usCRV kasutamisest kardiovaskulaarse riski hindamisel."

<strong>JK:</strong> "Samuti ei saa välistada võimalust- et osa arstkonnast (mitte ainult perearstid) ei oma veel piisavalt teavet antud temaatika kohta. See võib ka takistada nende markerite kasutamist ja interpreteerimist nii primaarses kui sekundaarses preventsioonis."

<strong>Mulle küll meenub- et nii mitmelgi konverentsil on sellest juttu olnud. Aga ilmselt ei ole asi veel päriselt kohale jõudnud.</strong>

<strong>PK:</strong> "Ma olen ise mitmel konverentsil usCRV teemal rääkinud ja kirjutanud ka ülevaateartikleid. Aga paljudes keskustes ei ole lihtsalt võimalik seda määramise metoodikat endale soetada."

<strong>Nii et perearstil peaks see põhimõtteliselt ikkagi võimalik olema?</strong>

<strong>PK:</strong> "Ma arvan küll. Samas peab usCRV määramisel arvestama- et patsiendil ei tohiks olla mingisugust aktiivset põletikulist haigust ega traumat viimase paari nädala jooksul. Kuna C-reaktiivse valgu väärtus suureneb trauma ja põletiku korral- siis normväärtustesse jõudmiseks läheb aega paar nädalat. Olen tõlkinud eesti keelde ka 2003. a ilmunud Ameerika Südameassotsiatsiooni usCRV määramise juhised. Samuti on C-reaktiivse valgu määramine ultrasensitiivsel meetodil käsitlust leidnud ka Eesti hüpertensiooni ning Eesti südame- ja veresoonkonna haiguste preventsiooni juhistes.<br /> Tahame lõpetuseks aga toonitada- et endoteelikeskuses on seega unikaalsed võimalused teaduse ja praktilise meditsiini koos arendamiseks. Millest kokkuvõttes võidavad nii teadlased- arstid ja patsiendid."

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

MEDICUM otsib PEREARSTI / ABIARSTI, PEREMEDITSIINI RESIDENTE, KODUÕDE

Medicum Tervishoiuteenused AS

07. juuni 2018

TEVA otsib RAVIMITE REGISTREERIMISE SPETSIALISTI

Tripod Grupp OÜ

21. mai 2018

TEVA otsib RAVIMIESINDAJAT

Tripod Grupp OÜ

21. mai 2018

Meditsiini­uudised

15. mai 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.