PEEP TALIMAA:

Spämmibumerang lajatas heategevusega otsaette

<strong>Spämmibumerang lajatas heategevusega otsaette</strong>

Täna- 18. jaanuari hommikul jõudis minu e-postkasti järgmine kiri: <em>“Vajame kiiresti doonorit lapsele- veri peab olema III miinus (väga harvagrupp). Ei saanud leia verijaamadelt- kuskil ei ole. Aidake meid! Tänan kindlasti abi eest. 6080447 Sergey.”</em>

Küllap on kirja sisu tuttav paljudele meie lehe lugejatest. Samal päeval sai mullegi teatavaks- et tegemist on spämmiga. Õigupoolest olevat taoline info selleks ajaks juba kusagilt online-uudistest läbi käinud- aga või sa jõuad kogu aeg online’is ning kõigi uudistega kursis olla.

Igatahes palun siinkohal südamest vabandust kõigilt- kes eeltoodud teate allakirjutanu vahendusel ka enda e-postkasti said. Asi tundus tõsine olevat ning seetõttu saigi kiri pikemalt mõtlemata edasi saadetud. Ning eriti andku mõistagi andeks see inimene- kelle telefoninumber kattus spämmkirjas tooduga. Kui sellise numbriga telefon Eestis tõesti toimib- võis see helisemisest tulipunane olla.

Nagu võisid kuumad olla ka kõigi Eesti vereteenistuste telefonid. Nõnda kinnitada annab alust näiteks Põhja-Eesti Verekeskuse pressiteade- kus anti samuti teada- et üleskutse näol on tegemist spämmiga- ning kinnitati muu hulgas: “Kõik doonorid on oodatud verd loovutama- kuid verekriisi- mis ähvardaks mõne patsiendi elu- ei ole ning selle tekkimine on välistatud. Kõik patsiendid- kes vajavad vereülekannet- saavad selle õigeaegselt ning vajalikul määral.”

Õhtuks oli verekeskuse veebilehele üles riputatud ka viide venekeelsele uudisele- kust selgus- et tegu on Venemaalt pärit tudenginaljaga (kui seda nii võib nimetada). Tänapäevased infovahendid ja kiire kommunikatsioon olid selle spämmiks moondanud.

Nimelt olevat ühe Venemaa kõrgkooli tudeng X saanud vihaseks koolikaaslase Y peale- kes talle ICQ vahendusel pidevalt “õnnekirju” jm rämpsposti läkitas. X-i veebipäeviku järgi olevat ta Y-ga mitu korda rääkinud ning palunud jama lõpetada- kuid tulutult.

Nõnda võttiski ta ühe järjekordse Y-lt laekunud e-kirja (mida paluti nagu tavaliselt kontaktlisti kaudu levitada)- asendas selles olnud telefoninumbri Y-i omaga ja saatis edasi. “Mida muud peale spämmi oleks oodata inimeselt- kes pidevalt spämmi laiali saadab-” ei kahelnud 20-aastane Artjom aka koxed (nõnda on X-i nimi ja hüüdnimi) oma veebipäevikus- et tegu oli järjekordse rämpskirjaga.<br /> Kas oli see nüüd juhuslik või teadlik valik- et Artjomi kättemaksurelvaks osutus just veredoonoreid otsiv üleskutse - mine võta kinni. Igatahes läks kiri teele. Ja tegelikult juba mitu päeva enne aastavahetust.

Mõne aja möödudes olevat Y-i telefon “plahvatanud”- võime lugeda juba tema- antud kontekstis siis kannatanu blogist. Telefon helises iga kahe-kolme sekundi järel.

Ilmselt ei jaganud Y esimesel hetkel ööd ega mütsi- nagu öeldakse. Aga kui selgus kohale jõudis ning kõned ei lakanud ega lakanud- kirjutas ta blogisse tõdemuse inimeste headuse kohta: “Kõik tahavad aidata. Tunnevad huvi- kuidas lapsega lood on. Pakuvad igasugust abi.” Ühtlasi avaldas tudeng Y kõigile helistajatele tänu ning kirjutas- et on abipakkumistest liigutatud. Lisades ühtlasi- et tegelikult tal lapsi ei ole.

Kui aga paari nädala möödudeski nii (vere)abipakkujate kui ka tõeliste abivajajate teateid üha lisandus- otsustas Y (tegelikult siis Moskva Baumani-nimelise tehnikaülikooli 3. kursuse 19-aastane tudeng Aleksei- hüüdnimega Sandro) oma juhtumi hädaliste huvides ära kasutada ning blogis n-ö teemakülje avada- kus asjakohast infot saab vahetada. Anda teada nii sellest- kui keegi on nõus verd loovutama- kui ka sellest- kellel ja kus oleks ühel või teisel põhjusel doonoriverd vaja.

Lisaks jäi allakirjutanule Sandro blogis silma tõik- et tal on juba kirjas umbes poolesaja potentsiaalse doonori kontaktid- sh välismaalaste omi. Ilmselt hakkas noormees helistajate andmeid kirja panema ning küllap sellelt pinnalt vormuski teemakohase infolehekülje mõte.

“Õel nali! Aga kui keegi kunagi vajab 3 “-” grupi verd- olen alati valmis aitama. Minu telefon on ...” ütleb esimene sissekanne. Samasugust suhtumist kohtab seal veel mitmes pakkumises/kommentaaris.

Mingil momendil haakus see lehekülg omalaadsesse võrgustikku ning minul kui kõrvaltvaatajal tekkis tunne- et Venemaa internetiavarustes tegutseb üsna mitu alternatiivset verekeskust. Mitte et seal vahendataks kotikesega verd või verepreparaate- küll aga infot selle kohta- kus- milleks ja millist doonoriverd parasjagu vaja läheb. Samuti inimeste kohta- kes seda verd on vajanud - nii rõõmsaid teateid kui murelikke sõnumeid.

Näiteks on seal kirjas sõnum tüdrukust nimega Daša- kes suri- sest vaatamata abipalvetele ei leidunud kedagi- kes oleks tema heaks verd andma läinud. Või siis ei jõudnud minna...

Või teade selle kohta- et 11. jaanuaril lahkus Vassili Z. - füüsik- kes oskas inglise ja itaalia keelt; inimene- kelle naine maha jättis... Vassili Z. armastas viskit ja head konjakit. Ja veel - ta jõudis läbi lugeda kõik kirjad- mis talle saadeti.

Või siis liigutavad tänusõnad abi saanud armeenlannalt Marika M.-ilt- keda mitu inimest oli omakasupüüdmatult aidanud: “Ma olen nii rõõmus- et maailmas on häid inimesi- kes on valmis aitama minusuguseid haigeid- kelle elu on maalitud nii süngetes värvides...” See lugu läks eriti hinge- sest Marika M. on sündinud minuga ühel päeval. Ja selline kokkusattumus paneb tahes-tahtmata mõtlema...

Nendel veebikülgedel oli ühtlasi srutelu Vene n-ö riikliku doonorisüsteemi üle. Keegi oli lugenud enam-vähem sellist ametlikku teadet- et doonorlusega on kõik korras ning verd jätkub kõigile abivajajaile igal pool. Kui ta seda teadmist aga internetis teistega jagas- siis kommentaarides järgnenud teated tegelikkusest lükkasid taolise jutu igatahes kiiresti ümber.

Artjomi (X) ja Aleksei (Y) juhtumi juurde naastes julgeksin küll pakkuda- et spämmimise isu on neil nüüd mõneks ajaks läinud. (Unustasin nimelt enne mainida- et telefonile vastamise kõrvalt leidis Aleksei ühtlasi aega avalikustada ka Artjomi e-kontaktid - mis tõi viimase blogis mõistagi kaasa sadu nördimusest pakatavaid arvamusavaldusi- mille hulgast võiks mõni “leimiseadus” ilmselt üsna lopsaka saagi saada.)

Alekseil aka Sandro puhul pole aga välistatud- et heategevus saabki kindla koha tema edasises elus. Oli see spämminali siis lihtne juhus või saatuse tahe? Ehk võiks öelda- et saatuslik juhus... Või nagu üks kommenteerija Alekseile veebis spetsiaalse teemakülje avamist soovitades tõdes: “Ongi kõik. Sinu tuttava nali läks korda: Sa oled nii või teisiti (ette) määratud heategevusega tegelema.”

Küllap on Eestiski taolisi heategevuslikul alusel doonorlusega seotud veebikülgi- lihtsalt pole neile peale juhtunud. Mis siis- et verekriisi meil praegu pole ja loodetavasti ka ei tule - doonoreid ei ole ilmselt kunagi liiga palju. “Eestis on ainult kaks protsenti elanikkonnast aktiivsed doonorid- vere ja verekomponentide vajadus aga kasvab pidevalt. Selleks- et alati oleks tagatud piisav veretagavara- peaks doonorite arv olema poole suurem-” öeldakse näiteks sotsiaalministeeriumi koduleheküljel.

Nõnda tahakski uskuda- et verekeskus(t)es oli isegi  veidrast spämmist põhjustatud kõnede puhul oidu potentsiaalsete (uute) doonorite andmed kirja panna- sest iial ei või teada- millal nende abi vaja võib minna. Nagu usun sedagi- et spämmitagu mida tahes ja kui palju tahes - ikkagi on ja jääb palju inimesi- kes ei jäta head tegemata.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.