Ravimtaimed moodustavad osa meie rahvakultuurist

Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi farmakognoosiadotsent Ain Raal on ühena vähestest uurinud Eestis laialt levinud taimravi ning aidanud koostada ka vastavat andmebaasi.

Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi farmakognoosiadotsent Ain Raal on ühena vähestest uurinud Eestis laialt levinud taimravi ning aidanud koostada ka vastavat andmebaasi.

Huvi ravimtaimede vastu tekkis Ain Raalil 1980ndate aastate alguses- kui ta osales farmaatsia üliõpilasena tollal elujõulises Üliõpilaste Teaduslikus Ühingus. Suunanäitajaks said õppejõud eesotsas kateedrijuhataja professor Tammeoruga- kelle Eesti ravimtaimede raamat on olemas pea igas kodus.

Mõne aasta eest aitas Raal projekti Herba raames koostada andmebaasi- kus on kirjas enamlevinud ravimtaimede toime ning taimede ja haiguste rahvapärased nimetused. Ta nimetab seda etno-meditsiiniliseks andmebaasiks- rahvavara kullafondiks. Ehkki andmestik on praegugi internetis üleval (<a href="http://www.loodusheli.ee/herba">www.loodusheli.ee/herba</a>)- ei ole koostajad seda reklaaminud- sest raha ja aja puudusel jäi töö poolikuks.

Andmebaasi peamiseks sihtgrupiks pidasid koostajad just tervishoiutöötajaid ning ülikooli arstiteaduskonna ja meditsiinikoolide üliõpilasi.

“Taimsed vahendid on mõeldud haiguste ennetamiseks- leevendamiseks ja toetavaks raviks-” nendib Ain Raal. “Fütoteraapia ehk taimravi on üks teraapia harusid- mida kasutab suur osa eestlastest ja millest peaks meditsiini alal töötajail olema ülevaade.”

<strong>Tervis apteegist<br /></strong>Põlise metsarahvana on eestlased taimravi kasutanud ajast aega. Kõige populaarsem taim on kummel- millest valmistatud teed antakse isegi imikuile.

Läbimüüginumbrite põhjal ületab kummel kõiki teisi ravimtaimi- pärast teda tuleb tükk tühja maad ja alles siis järgnevad teised taimed- mida viimasel ajal kasutatakse palju ka ravimteede segus- mitte ainult eraldi. Ka farmaatsia instituut on aidanud teesegude koostisi välja töötada.

“Hiljuti imestas üks Rootsi professor- et meil õpetatakse ülikoolis ravimtaimi tundma ja müüakse drooge apteekides-” märgib Raal. Nimelt on nii Rootsis kui Soomes droogid müügil tervisepoodides.

Raal peab traditsioonidest tingitud ravimtaimede müüki apteekides õigustatuks: seal müügil olevate kaupade kvaliteet on kontrolli all. Kui on valida- kas võtta ravimtaim vastu naabrinaise käest või osta apteegist- soovitab ta viimast. Apteegid saavad oma droogid peamiselt ravimtaimetaludelt- mille töö taset hindab ta väga heaks.

“Olen neis käinud asja uurimas ja võin kinnitada- et seal osatakse ravimtaimi õigesti kasvatada- kuivatada ja säilitada-” ütleb Raal. Kui talud ostavad ümberkaudsetelt kasvatajatelt kokku ravimtaimi- siis ainult värskelt- et need ise kuivatada. Oluline on järgida õiget kuivatamise aega- temperatuuri ja õhuniiskust.

Muidugi kasutavad eestlased palju ka oma kasvatatud või korjatud ravimtaimi- kogemus on olemas. Raal soovitab teiste käest taimi vastu võttes olla eriti hoolas juurte ja juurikate puhul- sest neid tuntakse lihtsalt vähem kui taimede maapealseid osi.

Ain Raal kasutab ka ise ravimtaimi- kuid ei pea ennast sel alal fanaatikuks: “Kui on peavalu- siis millal kasutada tabletti ja millal raviteed? Oluline on mitte kalduda äärmustesse. Ravimine on töö- mis nõuab asjakohast tööriista - suurt posti ei lööda maasse väikse haamriga ega väikest naela seina suure haamriga.”

Kui haigus on tõsine- tuleks tema sõnul loota esmalt farmaatsiatööstusele- aga lisaks võib ennast ka loodusraviga turgutada.

<strong>Müüdid<br /></strong>Raali sõnul on rahva seas ravimtaimede kohta liikvel mitmeid müüte. Näiteks ollakse veendunud- et kõik looduslik- naturaalne on parem ja ohutum sünteetilisest. Kellele ja mis koguses parem?

Näiteks võib levinud maitsetaim petersell olla kantserogeenne- kui sellega liialdada. Meie lemmik kummel on (tõsi- tööstusliku preparaadina) maailmas põhjustanud ka surmajuhtumeid- kui seda kasutasid üliallergilised inimesed.

“Taimedega seoses ongi ohuks ülitundlikkus ja uued põlvkonnad on järjest allergilisemad-” nendib Raal. “Põhimõtteliselt on nii taimsed kui sünteetilised toimeained meie organismi suhtes kehavõõrad ained- millega organism asub võitlusse. Selles mõttes pole neil vahet.”

Ta rõhutab- et taime raviv toime ilmneb vaid siis- kui võetakse õiget asja õigel ajal ja õiges koguses. Taimravi puhul peame silmas peamiselt ravimteesid ja tinktuure. Loomulikus olekus sobivad tarvitamiseks vähesed taimed- neist levinuimad on küüslauk ja sibul- aga ka mitmed aia- ja metsamarjad.

Taim on elav organism- pidevas muutumises. Mõnes taimes võib toimeainete kontsentratsioon palju kõikuda- näiteks raudrohu puhul varieerub see kuni kümme korda. Kuidas tagada- et tõmmis oleks sobiva kangusega? Üks oluline retsept teekeetmiseks on: kuivatatud ravimtaime tuleb säilitada võimalikult tervena- et ained sellest ei lenduks- kuid enne teekannu panekut tuleks droog purustada- siis satub tõmmisesse rohkem toimeaineid.

Paljude ravimtaimede toime on nõrk- leebe ja aeglane ning krooniliste haiguste korral tuleks raviteed kasutada pikemat aega- mitu kuud. Näiteks neitsikummeli tõmmist kasutatakse migreenihoogude ennetamiseks ja raviks ühest kuue kuuni- keskmiselt kolm kuud. Sageli kestab ka tabletikuur ju mitmeid kuid.

Ravimtaimede puhul soovitab Raal skeemi 3 pluss 1 ehk kolm nädalat teejoomist ja üks nädal organismile puhkuseks. Samas on ka ravimtaimi- mille toime ilmneb tundidega. Siia kuuluvad näiteks diureetikumid- leesika- ja pohlateed.

Laialt levinud müüdiks nimetab Raal arvamust- et inimene peaks nii toiduks kui ravi eesmärgil kasutama vaid temast 50-70 kilomeetri raadiuses kasvanud taimi. “Ravimtaimedega võib asi olla vastupidi: nendel taimedel- millega oleme lapsest saadik harjunud- on leebem mõju. Tugevamat toimet võib avaldada just meist kaugel kasvanud taim- millega me pole varem kokku puutunud. Heaks näiteks on ženšenn.”

Kuid oluline on see- et taim ise kasvaks oma loomulikus keskkonnas- kus ta tekitab kõige rohkem toimeainet. Ženšenni on püütud kasvatada Euroopas- kuid sel juhul on toimeaine jäänud nõrgaks.<br /> Raal lisab- et toimeaine kontsentratsiooni saab ravimtaimes määrata laborianalüüsiga ja aeg-ajalt on farmaatsia instituudi labor teinud selliseid analüüse ka meil apteekides müüdavate ravimtaimede kohta. Sellepärast julgeb ta neid soovitada.

<strong>Rituaal on oluline<br /></strong>Täht-tähelt võttes mõjub inimesele ravimtee või tinktuuri toimeaine- kuid peale selle on veel üks väga oluline raviv komponent. See on teadmine- et inimene hoolib endast- et ta on oma tervise heaks midagi ette võtnud. Selles mõttes soovitab Ain Raal neil- kel selleks võimalust ja muidugi eelteadmisi- ravimtaimi ka ise kasvatada ja korjata.

“Ka traditsioonidel on ootamatult oluline osa. Kodune tava ravimtaimi kasutada tähendab ju kodust toetust- esivanemate õpetuste meeldetuletamist ja seeläbi taimedega tervise mõjutamist-” rõhutab Raal. “Inimene ise saab enda tervise heaks vaeva näha- olles ravimtaimede kasutamisel järjepidev ja teadlik.”

Mida jõukamal järjel on riik- seda rohkem kasutavad inimesed mitmesuguseid toidulisandeid- sealhulgas taimseid preparaate.

“Aga kõik asjad- mis on purgis ja näevad tableti moodi välja- ei ole kasulikud ja soovitatavad-” manitseb ta nii arstirohtude kui ravimtaimepreparaatide kasutamisega olema ettevaatlik. “Rohtu ei saa võtta igaks juhuks- käitumine peab olema adekvaatne.”

Oma üliõpilastele ütleb Ain Raal: “Õhutage inimesi ravimtaimedega tegelema- aga vaadake- mis haigusega on tegu ja müüge neile ka sobiv ravim.”

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.