Südamehaiguste ennetamise põhitähelepanu on tervislikul toitumisel

Eesti riiklikus südameprogrammis on käesolev aasta teine tegevusaasta – selle aasta peateemaks on tervislik toitumine, eelmisel aastal pöörati tähelepanu suitsetamise ennetamisele.

Eesti riiklikus südameprogrammis on käesolev aasta teine tegevusaasta - selle aasta peateemaks on tervislik toitumine- eelmisel aastal pöörati tähelepanu suitsetamise ennetamisele.

Südame- ja veresoonkonna haigused on Eestis peamine surma- ja haigestumispõhjus- moodustades kõigist surmapõhjustest viimase viieteistkümne aasta vältel üle poole. Eesti on nendesse haigustesse suremuselt juhtpositsioonil nii Euroopas kui kogu maailmas. Jätkuvalt haigestutakse noorelt- tööealises vanuses.

Kroonilistest haigustest enim mõjutavad südame-veresoonkonna haigused haigekassa raviteenuste ja ravimite ning ajutise ja püsiva töövõimetuse kulusid. Vereringeelundite haiguste raviks kulus 2003. aastal 792 miljonit krooni.

Südame-veresoonkonna haiguste peamiseks riskiteguriks on kõrgenenud vererõhk ning käitumuslikud riskitegurid nagu suitsetamine- vähene kehaline aktiivsus- alkoholi liigtarbimine- soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine- vähene puu- ja juurviljade tarbimine- ülekaalulisus ning stress.

<strong>Tõsine rahvatervise probleem<br /></strong>Euroopas on ülekaalulisus muutunud väga tõsiseks rahvatervise probleemiks. Umbes viiendik rahvastikust on rasvunud (kehamassi indeks alates 30 kg/m²) Inglismaal- Saksamaal- Ungaris ja Soomes ning umbes kümnendik täiskasvanutest on rasvunud Vahemeremaades.

Ligikaudu kolmandikku südame-veresoonkonna haigustest seostatakse ebatervisliku ja tasakaalustamata toitumisega. Tasakaalustamata toitumine põhjustab 4-6 protsenti kõigist töövõimetuse ja vaegurluse tõttu kaotatud eluaastatest Euroopa Liidus- täiendavalt lisanduvad ülekaalust ja vähesest kehalisest aktiivsusest tingitud kaotatud eluaastad (vastavalt 3-7 ja 1-4 protsenti).

Maailma Terviseorganisatsioon on 2006. aasta prioriteediks valinud toitumise teema- koostamisel on Euroopa tegevuskava ülekaalu ennetamiseks. Toitumise teema on prioriteediks käesoleva aasta Eesti riiklikus südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise programmiski- mille täitmisel osaleb ka Eesti Haigekassa. Eestis ei ole ülekaalulisus võrreldes teiste Euroopa riikidega veel ulatuslik probleem- ent noorte ja keskealiste kehaliselt mitteaktiivsete meeste hulgas on uurimuste põhjal suhteliselt suur ülekaaluliste protsent (KMI gt;25).

Eesti täiskasvanute tervisekäitumise uuringu alusel oli 2004. aastal 16-64-aastaste vanusegrupis ülekaalulisi 46 protsenti meestest ja 43 protsenti naistest ning neist rasvtõbi (KMI gt;30) oli nii naistel kui ka meestel ligikaudu 14 protsendil. Ka Kardioloogia Instituudi uuringute alusel on rasvunuid keskmiselt meestest 13 ja naistest 14 protsenti. Sotsioloogilised uuringud näitavad- et regulaarset sportlikku liikumist harrastab Eestis ainult kuni 15 protsenti meestest ja kuni 10 protsenti naistest. 2004. aastal ei olnud kehaliselt aktiivsed 41 protsenti meestest ja 39 protsenti naistest.

Arvestades Euroopa halvenevaid tendentse- peab ka Eestis eriline tähelepanu olema suunatud ülekaalulisusega seotud toitumise ja kehalise aktiivsuse küsimustele. Selle aasta algusest toimunud kampaania “Sa oled see- mida sööd?” eesmärgiks oli juhtida inimeste tähelepanu sellele- et liiga rasvase toidu ülesöömine võib põhjustada tõsiseid tervisehäireid- ning suunata inimesi teadlikumalt suhtuma oma igapäevase menüü koostamisse.

<strong>Tähelepanu juhtimine<br /></strong>Kampaaniate kavandamisel määratleti peamise sihtrühmana elanikud vanuses 30-60 eluaastat- mis on tingitud eelkõige vajadusest vähendada kroonilistest haigustest põhjustatud varajast (enne 65. eluaastat) haigestumist- vaegurlust ja suremust ning tagada inimese töövõime aktiivses eluperioodis. Täiskasvanud on perekonnas ühtlasi olulised suhtumiste ja hoiakute kujundajad ning nende väärtushinnangutest ja eluviisist perekonnas on mõjustatud ka lapsed ja noored.

Tervisliku toitumise kampaania on vaid üks osa kogu selle aasta südamestrateegia tegevusest. Uued Eesti toitumis- ja toidusoovitused on publitseerimisel ning soovituste terviktekst ja arvutiprogramm toidu toiteväärtuse hindamiseks on peatselt kättesaadav veebiaadressil <a href="http://www.terviseinfo.ee">www.terviseinfo.ee</a>.

30. jaanuarist käivitus uus- seekord liikumisharrastuse edendamise kampaania “Liikumine on inimese parim sõber”- mille eesmärgiks on teadvustada inimestele tervisetreeningu vajalikkust ja motiveerida seeläbi Eesti inimesi rohkem liikuma.

Projekti ideed mõeldakse välja projektirühma liikmete koostöös- rühma kuuluvad haigekassa esindaja- erialaeksperdid- kommunikatsioonikonsultandid ning reklaamieksperdid. Toitumise kampaania ettevalmistamisse kaasati toitumisspetsialistid Mai Maser ja Inga Villa- liikumisharrastuse kampaania ettevalmistamisse meditsiinieksperdid Margus Viigimaa ja Eve Sooba.

Enne klippide lõplikku valmimist viiakse läbi ka kampaania materjalide eeltestimine- et saada n-ö tavainimeselt tagasisidet klipis edastatud sõnumi selguse- samastumise jms kohta.

<strong>Televisioon ja raadio<br /></strong>Kampaaniad hõlmavad tele- ja raadioreklaami- meediamaterjale üleriiklikele ja kohalikele ajalehtedele ning ajakirjadele. Arvestades asjaoluga- et ajalehti-ajakirju mitte lugev elanikkond on tavapäraselt madalama haridustasemega ning seetõttu ka enam ohustatud rühm (uuringud on näidanud seost madalama haridustaseme ja riskiva tervisekäitumise vahel)- määratletigi kaheks peamiseks kampaaniakanaliks televisioon ja raadio.

Lisaks toimub koostöö maakondade tervisenõukogudega- kes koordineerivad ja korraldavad paikkondlikke tegevusi ja üritusi. Näiteks on kampaania materjalid üleval maakondade infoportaalides- klippi kasutatakse ka portaalis <a href="http://www.lastekas.ee">www.lastekas.ee</a>.

<strong>Järeluuring näitab tulemust<br /></strong>Haigekassa saab kampaania tulemusi hinnata konkreetse järeluuringu alusel - kuivõrd on inimesed kampaaniat märganud- sellest aru saanud ning kas see on muutnud nende suhtumisi ja hoiakuid. Lähitulemusi saame analüüsida kevade lõpuks- kui on saadud jä-reluuringu tulemused.

Eesmärgiks on- et vähemalt 70 protsenti 15-74-aastastest elanikest on märganud teavet meedias- kampaania sõnumist on aru saanud vähemalt 60 protsenti ning sellest lähtuvalt on teadmised paranenud ning elanikud on muutnud oma suhtumisi ja hoiakuid (10 protsenti).

On selge- et taoliste kampaaniate tulemusi inimeste tervisekäitumises ei saa näha kohe- muutused eeldavad pikaajalist ja pidevat teavitustööd ning ühiskondliku suhtumise muutust. Kuna see kampaania on vaid üks osa riiklikust südamehaiguste ennetamise programmist- siis mõõdetakse tulemusi ka iga kahe aasta tagant üleriigiliste tervisekäitumise andmete põhjal ning kaugtulevikus (nt 5-10 aasta perspektiivis) saab tulemusi vaadelda ka varajase (enne 65. eluaastat) haigestumise ja suremuse muutuse alusel.

Täpsem info kogu Eesti südame-programmis kavandatava kohta on saadaval internetiaadressidel <a href="http://www.sm.ee">www.sm.ee</a>  ja <a href="http://www.tai.ee">www.tai.ee</a>.

<br /><strong>SIRJE VAASK<br /></strong>Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste osakonna peaspetsialist

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.