Kaks kolmandikku personalist töötab arvutiga

Pärnu uue haigla arvutikasutajad kutsuvad administraatorit appi 20–30 korda päevas. Viie korpusega seitsmekorruselise maja kohta, kus töötab vahetustega 600 arvutikasutajat, pole seda üldse palju.

Pärnu uue haigla arvutikasutajad kutsuvad administraatorit appi 20-30 korda päevas. Viie korpusega seitsmekorruselise maja kohta- kus töötab vahetustega 600 arvutikasutajat- pole seda üldse palju.

Jooksvate küsimustega tegelemise kõrvalt arendavad Pärnu haigla informaatikateenistuse töötajad uusi e-lahendusi ja optimeerivad kolimise ajal testimata jäänud arvutivõrku n-ö elava ehk töötava süsteemi peal.

Pärnu haigla on investeerinud IT-arengusse viimasel neljal aastal miljoneid kroone. Aastaid Pärnu linnavalitsuses töötanud Hannes Annus tuli Pärnu haiglasse tööle neli aastat tagasi. Siis oli haiglas 30 terminali- sadakond arvutit- s.t umbes 130 töökohta ja üle 200 kasutaja.

Nüüd on Pärnu uues haiglas 250 terminali ja 90 arvutit - arvutite osakaal on vähenenud - ning üle 600 kasutaja (üldse töötab haiglas 900 inimest). Haiglas toimib pea 20 erineva funktsionaalsusega infosüsteemi või tarkvararakendust.

Pärnu haigla informaatikateenistuse juhataja Hannes Annuse hinnangul töökohtade arv oluliselt enam kasvada ei tohiks- sest neil- kel on oma tööks vaja arvutit kasutada- see võimalus juba on.

“Mingil hetkel investeerisime võimsamatesse uutesse serveritesse- mis kannataksid rohkem töökohti. Uude majja kolimisega lisandus rohkem töökohti - soetasime juurde 160 terminali komplekti-” rääkis Annus. Kasvanud andmekasutajate hulk ja andmebaas vajavad aga loogilise arengu jätkuna suuremale asutusele sobivamat salvestus- ja andmevarundussüsteemi (<em>back up</em>).

<strong>Maakonna suurim infotootja<br /></strong>Tõenäoliselt luuaksegi kõige rohkem infot n-ö gigabaitides Pärnumaal just haiglamajas. Hannes Annus meenutab- et näiteks üle aasta tagasi ei olnud Pärnu haiglas digiröntgenit ega head lahendust- kus ja kuidas pilte salvestada. Nüüd toimib ühendus Tartu ülikooli kliinikumiga.

“Meil olid algul veidi erinevad nägemused- kuidas pildid üle interneti kliinikumi ja tagasi võiksid jõuda-” möönab Annus. “Teised haiglad kasutasid Pärnu omast vähem turvalist lahendust- aga meie süsteemiadministraator Sergei Toomsalu on väga põhjalik ja detailne ning tema pakutu on alati põhjendatud ja turvaline-” kiidab Annus jaanuari lõpul 40. sünnipäeva tähistanud Sergeid.

“Nüüd on ühendus kliinikumi digipildi arhiiviga loodud- Pärnu haigla radioloogid salvestavad pildid sinna ühe süsteemi kaudu ja arstid- kes peavad neid pilte nägema- neid teise süsteemiga ka näevad-” kirjeldab Annus digipiltide teekonda. Ta kinnitab- et arvutimaailmas ei ole midagi ületamatut. “Kui on vähegi standardsel kujul andmebaas ja sinna on vaja midagi- mis meie andmebaasis olemas- siis need andmed sinna üle kantud ka saavad-” lubab Annus.

Digipiltide liikumise kohta lisab ta siiski- et aeg-ajalt esineb mõningaid “anomaalseid” häireid- mille tõttu üle interneti saadetava süsteemi puudused ennast esialgu veel meelde tuletavad. “Selle täielikuks likvideerimiseks on mõlemasse otsa üles seatud süsteemihäireid registreerivad ja monitoorivad arvutid- et täpne põhjuse asukoht sellel teekonnal lõplikult välja selgitada ja elimineerida-” selgitab ta.

Arsti IT-varustus oleneb eelkõige töö spetsiifikast ja iseloomust- aga ilmselt on haigla kõige ägedam varustus radioloogidel- nende töökohad on võrreldavad graafiliste tööjaamadega- arutleb Annus.

Lähitulevikus tahab Pärnu haigla anda valves olevatele radioloogidele võimaluse e-konsultatsiooniks- s.t et valvearst saaks kodus üle interneti turvakanali pilte näha- neid analüüsida ja anda vastuse haiglasse.

Internetiühendust ootasid ka Pärnu haigla patsiendid. Jaanuari lõpus avati Pärnu haiglas patsientidele üle maja toimiv Wi-Fi võrk- mida katab 22 levi tugipunkti üle uue maja- nii et patsient- kel on Wi-Fi kaardiga masin kaasas- saab internetis käia ja vajadusel näiteks oma pangamakseid õigel ajal sooritada- räägib Annus. Ta on juba näinud Wi-Fid kasutavaid patsiente- kellest mõni ka tänu on avaldanud- tunnistab ta rahulolevalt.

Peale jooksvate võrguhooldustööde tuleb Pärnu haigla informaatikateenistusel tegelda veel haigla 6-7 maja ühendustega linnas ja Pärnu haigla alla kuuluvate maakondlike kiirabijaamadega. Viimane neist- Lihula kiirabi- liitus alles veebruri algul haigla võrguga.

<strong>Viirused tõrjub McAfee<br /></strong>Kui meditsiini poole pealt võetakse eeskuju enamasti Tartu ülikooli kliinikumi tehnoloogilistest lahendustest- siis infotehnoloogiliselt saab iga haigla ise omale parimad ja sobivaimad lahendused välja töötada- mis ei pruugi alati kokku langeda võib-olla muidu “kaalukama” partneri omaga- räägib Annus. Näiteks võib tuua viirus- ja rämpspostitõrje tarkvara McAfee Appliance- mille esimesena Eestis 2003. aastal võttis sellises mahus kasutusele just Pärnu haigla ning mille funktsionaalsus tundub sellise suurusega asutuse jaoks sobivaim- hindab Annus.

“Olen kuulnud- et Hansapank ja kliinikum kaaluvad üle minna McAfeele-” kostab Annus. Pärnu haiglas on McAfee end õigustanud. “Meil ei ole tulnud viirustega tagantjärgi võidelda-” kinnitab Annus.

Tarkvara tõmbab firmast iga tunni tagant versiooni uuendusi. Viimane tõsisem ja põhimõttelisem uuendus oli see- et iga arvutikasutaja saab ise defineerida- kas ta mingit rämpspostitunnustega kirja tahab veel saada. Kui ei- siis süsteem kõrvaldab edaspidi sellelt aadressilt tulnud kirjad.

Tavaliselt jagab nn musta ja valget nimekirja keskne administraator- aga selle süsteemi viga võib olla see- et pesuveega visatakse ära ka mõni vajalik asi. Nüüd on lahendus senisest personaalsem.

Hannes Annus tõdeb veel kord- et Pärnu uue haigla käivitamine oli väga suur töö. Informaatikateenistuse koordineeriva hoole all pole üksi arvutivõrk- vaid ka erinevad telefonisüsteemid- patsientide ja turva videojälgimisseadmed- õekutsesüsteem- helindussüsteem ja veel teised väiksemad nõrkvoolu baasil töötavad süsteemid.

<br /><strong>MALLE TOOMISTE<br /></strong><a href="mailto:malle@mu.ee">malle@mu.ee</a>

 

 

************************************

<br />  

<strong><u>LISALUGU: Töövahend muutub pidevalt</u></strong>

Pärnu haigla informaatikateenistuse Estri administraatoril Anne-Ly Viikmaal kulub suur osa päevast arvutikasutajatel tekkinud probleemide lahendamiseks. Haigla 600-st arvutikasutajast umbes 400 inimest kasutavad infosüsteemi Ester 3.4- seda muidugi mitte kõik korraga- vaid vahetuste kaupa.<br /> Eelmise aasta lõpul esitasid sama infosüsteemi kasutavad haiglad Estri arendajale Gennet Lab’ile palju ettepanekuid- millest vormistati 21 arendustööd. Nende nõuetekohaseks teostamiseks kulub tarkvarafirma hinnangul 44 inimkuud.<br /> Esimesena realiseerib arendaja tänavu need ettepanekud- mida on pidanud prioriteetseks mitu haiglat. Kõigi soovitud tööde tegemiseks vajab arendaja rohkem raha kui senises lepingus kirjas- viitavad informaatikaspetsialistid käimasolevatele läbirääkimistele.<br /> Lisaks haigla vajadustest tulenevale initsiatiivile toovad tarkvarasse muudatusi sotsiaalministeeriumi ja haigekassa pidevalt täienevad nõudmised näiteks aruandluses.<br /> Nõnda tuli AS Gennet Lab’il väga kiiresti täiendada programmi- et vastavalt sotsiaalministri 10. jaanuari määrusele (mis ilmus Riigi Teatajas 20. jaanuaril- aga kehtima hakkas tagasiulatuvalt 1. jaanuarist) saaks statsionaarse ravi arvetes märkida arve lõpetamise põhjuseid senisest detailsemalt. Haiglas tuli juba tehtud- kuid haigekassasse saatmata arved ükshaaval uuesti ära parandada.<br /> Informaatikaspetsialistid suhtuvad äkkmuudatusse stoiliselt: haigekassa jagab raviraha ja neil on õigustatud huvi saada võimalikult täpne tagasiside- kuidas seda raha kasutatakse. Siiski loodetakse- et kunagi saabub ka stabiilsus ja pidevalt midagi ümber tegema ei pea.

<strong>MU</strong>

 

 

************************************

<br />  

<strong><u>LISALUGU: Miks just need terminalid?</u></strong>

Pärnu haigla katsetas esialgu erinevaid terminale ja eelistas Compaqi terminale. Strateegilise hüppe eel vaatas haigla oma võimalused ja mahud üle- siis testiti erinevaid terminale- kuid enamuse variantide puhul ei sobinud tsentraalse haldamise osa.<br /> HP ostis mõni aasta tagasi Compaqi ära- pani Compaqi liinid kinni ja jätkas ise HP terminalide koostamist- aga need ei sobinud enam Pärnu haiglas olevate Compaqi terminalide ja haldustarkvaraga.<br /> Siis leidsid haigla IT-spetsialistid Wyse’i terminalid- mis sarnanevad oma hingeelult Compaqile. Seega otsustati juurde osta 160 Wyse’i terminali.<br /> Pärnu haigla terminaliserverid on omavahel klastris ja töötavad Windowsi platvormil.<br /> Hiljaaegu käisid Kuressaare haigla töötajad lähemalt uurimas Pärnu lahendust- et variandina kaaluda ka sealses haiglas töökohtade juurdeloomist terminalide baasil.<br /> Terminalide puhul on see hea- et kui oled näiteks viis aastat tagasi mingi personaalarvuti muretsenud- siis on see tänaseks päevaks juba vananenud- kuid terminal töötab ikka piisava jõudlusega edasi.<br /> Nii Windowsi platvormid kui teised rakendused üha kasvavad ja nõuavad pidevalt suuremat ressurssi- mistõttu PC-d nii kiiresti vananevadki. Terminalide eluiga on nii moraalselt kui füüsiliselt pikem kui arvutil- neis pole kuluvaid ventilaatoreid- kõvakettaid ega muid liikuvaid osi; lisada ja täiendada tuleb ainult tsentraalseid servereid- mis kogu võrku teenindavad.

<em>Allikas: Hannes Annus</em>

 

 

************************************

 

<br /><strong><u>LISALUGU: E-tervise projekti juhib sihtasutus</u></strong>

Pärnu haigla areneb elektroonilise töökeskkonna suunas- kuid riiklik e-tervise programm pole praegu haiglas kõige aktuaalsem infotehnoloogiaküsimus. Teisalt otsib ministeerium juba e-tervise testhaiglaid.<br /> Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe vastas Meditsiiniuudistele nädal tagasi- et ministeerium kaasab juba praegu reaalselt kõiki haiglaid- kellel on valmisolek ja soov projektis osaleda. Ministeerium arvestab ennekõike regionaal- ja keskhaiglatega- kuid valmisoleku puhul on ministeerium valmis kaasama ka väiksemaid haiglaid.<br /> “Iga konkreetse haigla osalemine pilootprojektis sõltub siiski sellest- kas haigla on valmis ja soovib osaleda-” selgitas Pärgmäe.<br /> Riikliku e-tervise programm peaks käivituma 2008. aastal- täpsemalt - 80 protsenti e-tervise projektide tulemist peaks eesmärkide järgi olema valmis 2008. aasta lõpuks.<br /> E-tervise rakendumise täpne plaan pole veel paigas ja sellepärast ei ole teada ka kuupäevi- millal peavad haiglad olema valmis ühilduma digitaalse terviselooga- selgitas sotsiaalministeerium.<br /> E-tervis sai Kaja Kuivjõe eestvedamisel alguse 2002. aastal Tervishoiuprojekt 2015 raames.<br /> Möödunud aasta novembris asutasid riik- regionaalhaigla- Tartu ülikooli kliinikum- Ida-Tallinna keskhaigla- haiglate liit- perearstide selts ja kiirabi liit Eesti E-tervise Sihtasutuse- mis hakkab tegema koostööd haiglatega ja e-tervise projekti sisuliselt juhtima.<br /> Riik eraldas 2006. aasta eelarvest sihtasutusele 1-6 miljonit krooni- eelmisel aastal sihtasutuse asutamisel 625 000 krooni.<br /> 1. jaanuarist lahkus sotsiaalministeeriumist e-tervise projektijuht Jaak Parre ja e-tervisega tegeleb sotsiaalministeeriumis Riina Paal.

<strong>MU</strong>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.