Komisjon tuvastas mullu 17 arstlikku viga

Patsientide kaebusi uurinud arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon lahendas eelmisel aastal 60 arstiabi osutamise kohta esitatud kaebust. Arstliku vea tuvastas Tervishoiuameti juures tegutsev komisjon 17 juhul.

Patsientide kaebusi uurinud arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon lahendas eelmisel aastal 60 arstiabi osutamise kohta esitatud kaebust. Arstliku vea tuvastas Tervishoiuameti juures tegutsev komisjon 17 juhul.

60 ekspertiisitaotlusest 16 olid ajendatud meditsiinilise uuringu või ravi käigus tekkinud tüsistustest- kusjuures neist viiel juhul oli tüsistuse tekkimine otseselt arsti tegevusega seotud. Kaheksa kaebust esitati haiglate erakorralise meditsiini osakondades antud traumapuhuse arstiabi kohta- seitse kaebust naistearstide tegevuse kohta ning seoses hambaravi ja hambaproteesimisega samuti seitse kaebust.

Kuus kaebust puudutasid häirekeskuste ja kiirabi tööd- kolm kaebust perearstide tööd ja kaks kaebust lastearstide tööd. Neli kaebust seondusid vähkkasvaja diagnoosimise ja raviga. Kolmel juhul esitasid ekspertiisitaotluse tööandjad- vaidlustamaks töötajale kutsehaiguse määramise põhjendatust. Kaks põhjendamatut kaebust laekus psüühikahäiret põdevatelt isikutelt. Üks ekspertiis tehti seoses kohtumeditsiinilise ekspertiisi otsuse vaidlustamisega ning ühe kaebuse korral- mis puudutas vanuri hooldusravi- olid kaebuse ajendiks ka vajakajäämised suhtlemisel.

Arvestades- et Eestis tehakse arstide juurde ligi viis miljonit visiiti aastas ja haiglaravi saab aastas umbes 250 000 patsienti- ei ole 17 arstlikku viga Tervishoiuameti hinnangu järgi sugugi palju.

<strong>Pigem vajakajäämised<br /></strong>Tervishoiuameti järelevalve osakonna juhataja ja komisjoni aseesimehe Peeter Mardna hinnangul on 17 juhtumit aastas rahuldav tulemus. Kuigi kaebusi haiglate või arstide peale tuleb igal aastal keskmiselt sadakond- laheneb enamik neist Mardna sõnul juba töö käigus- vahendas Postimees tema öeldut.

“Komisjoni jõuavad keerulisemad juhud või need- kus on ette näha tõsisemat konflikti-” ütles Mardna ajalehele. Ta lisas- et ka nende 17 juhtumi kohta ei saa öelda- et see oli arsti viga- vaid pigem oli tegu vajakajäämistega arstiabi osutamisel.

Mardna sõnul ei saa ka raskete tagajärgede ja surmaga lõppenud juhtumites üheselt arste süüdistada- sest nende taga oli paljude faktorite kokkusattumine. “Sünnitusel suri laps ning tagantjärele targana võib ju pakkuda- mida kõike oleks võinud teisiti teha-” tõi Mardna näite.

Mardna lisas- et kümne aasta jooksul- mil tema on komisjoni töös osalenud- ei ole olnud ühtegi tahtlikku arsti eksimust. “Samuti julgen öelda- et meie komisjonis ei ole ühtegi asja kinni mätsitud-” sõnas ta.

Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni ülesanne on anda sõltumatu eksperthinnang patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile. Kui komisjon on tuvastanud arstliku vea- teatab ta sellest vea teinud arstile ja raviasutusele ning vajaduse korral teeb erialaseltsile ettepaneku kontrollida eksinud meditsiinitöötaja pädevust.

Ettepanekuid vastavat eriala esindavale seltsile teeb komisjon ka siis- kui probleem paistab olevat laiem üksikjuhtumist- näiteks kui komisjonil tekib kahtlusi mõne uuringu- või ravimeetodi suhtes.

Komisjoni on püütud kaasata võimalikult paljude arstiabi osutamisega seotud osapoolte esindajaid- sh arstide- õdede ja patsientide seast- tervishoiuasutustest ning meditsiinisüsteemi korraldamise ja järelevalvega tegelevatest riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest.

<strong>Esimene analüüsiseminar<br /></strong>2005. aasta oktoobris korraldas komisjon esmakordselt seminari- kus analüüsiti nelja komisjoni poolt menetletud ja suuremat meditsiinilist huvi pakkuvat ravijuhtumit. Ettekandjateks olid ravijuhtumis osalenud arstid ning oponentideks komisjoni liikmed või erialaarstid. Seminarile olid kutsutud erialaseltside- perearstide- tervishoiuasutuste ja meditsiiniajakirjanduse esindajad.

Esimesel seminaril analüüsitud ekspertiisijuhtumeid ühendavaks teemaks olid tüsistused- mis tekkisid haigetel naissuguelundite või seedeelundite haiguste raviks kasutatud laparoskoopilise lõikuse käigus (tagajärjel). Kuigi haigusjuhtumid olid erinevad ning mõnel juhul põhjustas tüsistuse vaid mitme ebasoodsa asjaolu kokkulangemine- püüti tüsistuste riskifaktorite põhjaliku analüüsiga jõuda üldistavate järeldusteni- mille arvestamine võimaldaks taoliste juhtumite esinemisohtu meditsiinipraktikas võimalikult vähendada- öeldakse Tervishoiuameti veebilehel.

Edaspidi on komisjonil kavas korraldada taolisi seminare kaks korda aastas. Seminari tulemusi kokkuvõtvad otsused- märgukirjad- soovitused või ettepanekud saadetakse ameti teatel tervishoiuasutustele- erialaühendustele või muudele asjassepuutuvatele institutsioonidele.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

TEVA otsib RAVIMIESINDAJAT

Tripod Grupp OÜ

21. mai 2018

TEVA otsib RAVIMITE REGISTREERIMISE SPETSIALISTI

Tripod Grupp OÜ

21. mai 2018

MEDICUM otsib PEREARSTI / ABIARSTI, PEREMEDITSIINI RESIDENTE, KODUÕDE

Medicum Tervishoiuteenused AS

07. juuni 2018

Meditsiini­uudised

15. mai 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.