Pahaloomuliste kasvajate ravi - probleemid ja võimalused

Ajakirja Eurohealth artiklis küsitakse: “Kas Euroopa Liidu uued liikmed jõuavad vähiravis järele?” Selline küsimus on igati õigustatud, sest kõiki nn uusi liikmeid iseloomustab oluliselt kõrgem vähi esinemissagedus ja suremus.

Ajakirja Eurohealth artiklis küsitakse: “Kas Euroopa Liidu uued liikmed jõuavad vähiravis järele?” Selline küsimus on igati õigustatud- sest kõiki nn uusi liikmeid iseloomustab oluliselt kõrgem vähi esinemissagedus ja suremus.

<strong>Mõtlemapanevad faktid<br /></strong>Eestis diagnoositakse aastas ligi 6000 uut vähijuhtu. Elu jooksul saab pahaloomulise kasvaja diagnoosi iga kolmas naine ja iga teine mees.

Põhja-Euroopa riikidest on Eesti meeste kogu vähisuremus ja kopsuvähisuremus suurim. Eesti naiste emakakaelavähi suremus on Põhja-Euroopa üks suuremaid- ületades Soome vastava näitaja neljakordselt. Vähihaigete elulemus on Eestis tunduvalt väiksem kui Euroopa arenenud riikides.

Kõik eeltoodu on mõtlemapanev.

<strong>Varajane avastamine on oluline<br /></strong>Missuguseid probleeme näeme vähi diagnostikas ja ravis? Kindlasti on oluline varajane avastamine. Kuna kasvajaliste haiguste põhjustatud vaevused ei pruugi olla spetsiifilised- võivad inimesed neile mitte tähelepanu pöörata ja arsti juurde pöördumisega hiljaks jääda.

Paraku ei mõtle ka esmatasandi arst alati kasvajale kui võimalikule haige vaevuste põhjusele. Kuidas näiteks mõista- kui haige käib kuid süveneva verevaegusega (aneemia) ja talle määratud ravi tulemusi ei anna? Elementaarseid uuringuid ei tehta- hiljem selgub- et tegemist oli pärasoole vähiga.

Või teine näide - haige pöördub kaebustega õlavarre nõrkusele ja talle määratakse liigesesisesed süstid- kuni patsient ise avastab kaenla all lümfisõlmede suurenemise- mis on põhjustatud rinnanäärme vähist.

Just hiline haiguse avastamine on üks oluline põhjus- miks Eestis on vähiravi tulemuslikkus teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes oluliselt kehvem. Oma roll varasel avastamisel on skriiningprogrammidel. Märkimata ei saa jätta ka täpseks diagnoosimiseks kulunud aega ehk seda- kui kaua haige peab ootama eriarsti vastuvõtuni.

Haiguse diagnoosimise täpsus- selle kvaliteet määrab oluliselt ravivalikud ja ravi tulemuslikkuse.<br /> Ikka ja jälle peame meelde tuletama- et meie elanike arv on väike ning sellest tulenevalt võib teatud haiguste diagnoosimise ja ravi osas kogemus kas puududa või olla napp. Eeltoodust lähtuvalt on oluline küsida nn teist arvamust.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumis on näiteks 24-tunnine võimalus saada oma diagnostika- või raviküsimustele vastus Nebraska ülikooli meditsiinikeskusest.

<strong>Millised on ravivõimalused?<br /></strong>Ennekõike tuleb rõhutada ravi komplekssust. Kui vaja ja on võimalik- eemaldatakse kasvaja. Kirurgilise ravi võimalikkus sõltub kasvaja ulatusest. Organismis levinud (siiretega) kasvaja ravi eeldab nii kemoteraapiat (kasvajarakkude hävitamist) kui ka kiiritusravi.

Erinevate kasvajate korral kasutatakse erinevaid kombinatsioone. Kiiritusravi efektiivsus on uute seadmete kasutuselevõtuga oluliselt paranenud. Meie kliinikus avaneb lähikuudel võimalus õõnesiseseks kiiritusraviks (brahhüteraapia). Kemoteraapia arsenali tuleb igal aastal uusi ravimeid.

Ikka ja jälle tuleb rõhutada- et haigusele vastava õige kompleksse ravi planeerimine ja läbiviimine on otsustava tähendusega. Meil on kasutada maailmakogemused. Ei ole millegagi õigustatud nn oma ravistandardite väljamõtlemine. Oma patsientide ravi planeerimisel lähtume Ameerika vähikeskuste võrgustiku ravijuhistest.

Spetsiifiline ravi on kompleksne- samas haigetele ka raske ja kurnav. Omaette kompetentset lähenemist vajab toetav ravi- mis peab haigete elukvaliteeti parandama- seda enam- et ravi kestab kuid.

Kaasaegne ravi on teinud võimalikuks rea kasvajate korral tervistumise. Samas on arvukalt pahaloomulisi kasvajaid- mille puhul tänapäeva ravitulemused meid ei rahulda.

Kui tervistumine ei ole võimalik- on siiski reaalne muuta haigus nn krooniliseks. Ka kasvajalist protsessi saab kontrolli all hoida- nii nagu näiteks südame- ja kopsuhaigusi või liigeshaigusi. Nii on veel aastakümneid tagasi fataalseks peetud haigustest saanud kroonilised haigused.

Oleks vale nentida- et kõik probleemid kasvajate ravis on lahenduse leidnud. Kopsukasvajad- munasarjavähid ja terve rida teisi vajavad tulevikus uusi ravimeetodeid paremate tulemuste saavutamiseks.

<strong>Siirdamine ja ülekanne<br /></strong>On teada- et kasvajarakkude hävitamisel on oluline roll ravimi annusel. Samas on kõrgdoosides ravi piiriks teiste kudede ja organite- eriti vereloome hävitamine. Siin on tulnud appi vereloome tüvirakkude siirdamine.

Kliinikumis oli esimene luuüdi siirdamine aastal 1993. Aastatega saadud kogemus on võimaldanud aidata paljusid haigeid. On heameel- et transplantatsiooni meeskond valdab kõiki tehnoloogiaid- mida maailmas kasutatakse. Hiljuti lahkus osakonnast esimene mittesugulasdoonorilt luuüdi ülekande saanud patsient. Vereloome tüvirakkude siirdamine on siiski kasutatav vaid mõningate kasvajate ravis.

Kasvajate ravis on viimastel aastatel otsitud abi ka erinevate kudede rakkude ülekandest. Mõte on indutseerida nende rakkude ülekande abil kasvajarakkude vastast rünnakut organismis eneses. Selline tegevus vajab aga täpsete tehnoloogiate arendamist. Oleme alustanud organismi nn loomulike killerrakkude kasvatamist ja ettevalmistamist nende edaspidiseks võimalikuks kasutamiseks kasvajaliste protsesside mõjutamisel.

<strong>Pärilik või mitte?<br /></strong>Paljudel juhtudel on inimesed küsinud- kas vähk on pärilik. On ja ei ole ka. 10-15 protsenti kõikidest pahaloomulistest kasvajatest moodustavad pärilikud vormid. Neil juhtudel on geenidefekt sugurakus ja kantakse nii edasi. On rida kasvajaid- mille puhul on leitud nn pärilik defekt ja selle olemasolu on võimalik testida.

Ometi on siin küsimus- mida selle teadmisega peale hakata. Psühholoogiliselt võib olla inimese jaoks väga raske koorem teada- et ta kannab ohtu kasvaja tekkeks. Nagu algul mainitud- on kasvajate ravi tulemuslikkus seotud varase diagnoosimisega. Nn kasvajamarkeri kandjat peab tõsiselt jälgima- sagedamini kontrollima. Nii on võimalik kasvaja arenedes ka edukalt ravida varases staadiumis protsessi.

<strong>Konsultatsioonikabinet<br /></strong>Et eelpool toodud murede ja kahtlustega inimesed saaksid nõuandeid ja vajadusel ka vastavaid geneetilisi uuringuid teha- planeerime järgmisel aastal avada konsultatsioonikabineti. Nii saab võimalikuks onkoloogi ja geneetiku kompetentsi ühendamine vähi pärilike aspektide selgitamiseks ning nõustamiseks.

Vähiabi programmi arenenud riikides kuulub ka nende patsientide toetusravi- kelle haigus on võtnud pöördumatu kulu - palliatiivne ravi kitsamas tähenduses- võimaldamaks kannatuste vähendamist. Me oleme sellele kindlasti liiga vähe tähelepanu pööranud.

<strong>Ühtne tegutsemiskava<br /></strong>Tuleme tagasi algselt küsitu juurde: kas ja millal Eesti jõuab vähiabis ja -ravis järele arenenud Euroopa riikidele? Sellele ei ole kerget ja ühest vastust.

On selge- et ühes kitsas aspektis tegutsedes jääme võitluses vähiga alla. Meil on vaja ühendada ühte tegutsemiskavasse pahaloomuliste kasvajate vältimine (suitsetamise kontroll jm)- varane avastamine ja skriiningprogrammid- kvaliteetne diagnostika- kaasaegne kompleksne ravi koos toetusravi ja patsientide jälgimisplaaniga- sümptomaatiline ravi.

Mõistagi vajab selline tegevus ressursse. Nii kompetentseid spetsialiste kui ka raha. Arenenud Euroopa riikides on vähiprogrammide finantseerimiseks 5-6 protsenti kõikidest tervishoiukulutustest. Eelmisel aastal ettevalmistatud Eesti vähistrateegia elluviimise edukus saab sõltuma sellest- missuguse investeeringute plaaniga see kindlustatakse.

Üks on kindel - Eesti patsiendid peavad pahaloomuliste kasvajate korral saama sama abi- mis on teistes Euroopa Liidu liikmesriikides võimalik.

<br /><strong>HELE EVERAUS<br /></strong>professor- Tartu Ülikooli ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

23. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.