Andres Kork lõi perearstid kihama

Eesti Arstide Liidu president Andres Kork peab õigeks, et välismaale tööle mineva perearsti praksis tuleb hiljemalt kolme kuu möödudes anda üle arstile, kes nimistuga reaalselt töötab.

Eesti Arstide Liidu president Andres Kork peab õigeks- et välismaale tööle mineva perearsti praksis tuleb hiljemalt kolme kuu möödudes anda üle arstile- kes nimistuga reaalselt töötab. Praegu on võimalik perearstil hoida Eestis praksist- mida teenindab abiarst- ning ise välismaal töötada.

Andres Kork tõstatab küsimuse- miks peab välismaal töötaval Eesti arstil olema eeliseid Eestis töötavate arstide ees. On juhtumeid- kus praksises töötav abiarst teeb kogu töö- aga kasumi võtab välja välismaal töötav perearst- kirjeldas Kork.

“On taunitav- et viimasel ajal püütakse ka intervjuudes pressile jätta muljet- nagu oleksid välismaale töölesuundujad just väga head arstid ja siia jääksid kehvemad. Sellega püütakse põhjendada läinutele teatava eelise andmist. Minule teadaolevalt ei tööta praegu alaliselt välismaal küll ühtegi meie meditsiini tõelistest tippudest- sinna on läinud nii hästi hakkama saanuid kui ka siin oma tööga raskustesse sattunud kolleege-” rääkis Kork.

“Eesti Arstide Liit ei kiida heaks sellist taktikat- kus arst-ärimehed kasutavad ära kolleege-” lausus arstide liidu president. “Nii väikeses riigis nagu Eesti ei tohiks olla perearsti ja haigekassa vahel vahendajaid ja kogu tasu peaks laekuma ikkagi tegelikule vaevanägijale.”

Korgi sõnul ei ole välismaal töötavatelt perearstidelt praksise äravõtmise küsimus arstide liidu ametliku seisukohana vormistatud. Tegemist on ideega- mis haakub arstide liidu sallimatu hoiakuga arst-spekulantide suhtes.

Kork avaldas imestust- et ühelainsal töökoosolekul jutuks olnud ettepanek on perearstide hulgas juba vastukaja leidnud.

Tartu maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna kauaaegne juhataja Martin Johanson ütles- et üldiselt ei ole Tartumaal probleemi välismaale läinud perearstide nimistutega. Ükski konkurss vabanenud nimistule ei ole luhtunud.

Küll on vajalik- et perearst informeeriks oma välismaale minekust eelnevalt ka maavalitsust ehk perearstiabi korraldajat ja järelevalvajat.

Johanson meenutas sotsiaalministeeriumi sügisest küsitlust perearstide nimistute asjus- kuhu ta oli pakkunud- et perearsti välismaale tööle minekul võiks nimistu säilida maksimaalselt kuus kuud- sest umbes nii kaua kestab keskmine niinimetatud täiendkoolitus.

“Seejuures peaks nelja kuu pärast olema selge- kas on vaja välja kuulutada konkurss tema nimistule Eestis- et kuue kuu pärast oleks juba konkursi korras uus arst valitud-” arutles Johanson. “Lähtuda tuleb eelkõige patsientide huvidest-” nentis ta.

<br /><strong>MALLE TOOMISTE<br /></strong><a href="mailto:malle@mu.ee">malle@mu.ee</a>

 

 

*********************************

 

<u>KOMMENTEERIB:</u>

<strong>Eero Merilind-<br /> perearst Inglismaal:</strong>

"Inglismaal jagunevad perearstid kolme kategooriasse: perearstid-omanikud (<em>partnership</em>)- palgalised pererarstid (<em>salaried GP-s</em>) ja asendusperearstid (<em>locum</em>).<br /> Vastavalt perearsti staatusele on reguleeritud ka praksisega toimuvad tehingud.<br /> Inglismaal on kasutusel termin “perearsti praksis”- mis hõlmab ravitavaid inimesi (Eesti mõistes nimistu)- ravimiseks vajaminevaid seadmeid ja vahendeid (arvutid- programmid- töövahendid jne) ning kinnisvara- mis võib olla renditud või praksise oma.<br /> Inimesed ei ole kinnitatud perearsti- vaid praksise juurde.<br /> Perearstipraksist- mitte nimistut- võib osta ja müüa- kui soovida olla praksise omanik (<em>partnership</em>).<br /> Asendusarstid ning palgalised arstid tavaliselt ei ole huvitatud omaniku staatusest- vaid pigem palganumbrist.<br /> Viimase aja tendents on- et perearstid eelistavad teha ainult arsti tööd ning omaniku kibedat elu väga ei ihaldata. Samuti ei taheta enam töötada täiskohaga arstina- vaid osalise koormusega- kusjuures vaba aeg pühendatakse enesetäiendamisele- laste kasvatamisele või mitmes koostööprojektis osalemisele.<br /> Küllaltki tavaline on- et perearstist omanik võtab teatud ajaks või osalise koormusega tööle asendusarstid (<em>locum</em>’i) või palkab teise perearsti- samal ajal kui ta ise tegeleb teadustööga- töötab õppejõuna või osaleb heategevusprojektides- näiteks töötab Aafrikas arstina või võtab ette ekspeditsiooni Mount Everesti vallutamiseks.<br /> Huvitav on see- et Briti Arstide Liit (BMA) toetab ning hoopis julgustab oma liikmeid mitmekülgsele tegevusele- sest leiab- et puhanud ja enesega rahul olev arst suudab patsientidele anda hoopis rohkem kui väsinud- kibestunud ning oma nimistu kaotamise pärast hirmul olev arst."

 

 

*********************************

 

<u>KOMMENTAAR:</u>

 

<strong>Nimistu hoidmine ei ole rahalüps</strong>

Mis puudutab perearstinduses liikuvat raha- siis kindlasti on see erinev maal ja linnas. Ja kaks aastat Eestist ära olnuna võin öelda- et nimistu alles hoidmine on pigem tülikas kui kasulik: palju vastutust ja vähe kontrolli.<br /> Kui minu esimene asendusarst Valgamaal lahkus- siis kaalusin ise tõsiselt nimistust loobumist- kuid kahjuks kaasnevad sellega väga suured kulud: füüsilise isikuna pean ju oma taskust maksma töötajate koondamistasud- lisaks kõk muud maksud.<br /> Selle eelneva seitsme aasta tööga ei ole ma kogunud nii tugevat kapitali- et umbes 100 000 Eesti krooni oleks väike raha. Samas tunnen ka vastutust oma personali ees- kes jäävad koondamise järel töötuteks ega oma kindlustunnet- kas saavad uue arstiga töötada.<br /> Minu töötajad on väga pikka aega töötanud samas maakohas - mõlemad 20 aastat - ja neil pole lihtne elu kardinaalselt muuta. Tahaks ju nende tulevikku kuidagi kindlustada- kas või nimistu hoidmisega.<br /> Pealegi eelistavad osa inimesi töötada palgalisena- mitte ettevõtjana. Kõik ei ole sündinud ettevõtjad- aga võivad sellegipoolest olla head arstid. Miks neilt siis selline võimalus ära võtta!<br /> Ja kolmas- lihtsalt isiklik perspektiiv: kuidagi kurb on seda koera saba läbi lõigata ja kodumaast päriselt lahti öelda. On ju ikka väike lootus alles- et ka Eesti perearsti elu muutub inimväärsemaks ja saan koju tagasi tulla.<br /> Lisaks võin öelda- et selle aasta veebruarikuus pean ma hoopis juurde maksma- et maksud jne makstud saaksid. Pluss see- et olen kõik oma Rootsi puhkused töötanud Eestis- et asendusarstile natukegi inimväärset elu ja hingamisruumi anda.<br /> Niisiis on see pigem heategevus. Rootsi arst ei ole sunnismaine. See tähendab- et siin on küll nimistute süsteem alates sellest aastast- aga arst on palgatööline maavalitsusele (<em>landsting</em>) ja läheb töölt ära mõtlemata- mis saab tema patsientidest- ruumidest või personalist. See ei ole arsti rida.<br /> Rootsi sotsiaaldemokraadid ei toeta erameditsiini. Vaatamata sellele leidub siiski mõningaid eraarste- kellel on analoogne leping maavalitsusega- mitte haigekassaga- sest raha ja lepingud otsustab maavalitsus.<br /> Eraarstidega on nii- et kui nad hakkavad lõpetama- siis nad lihtsalt ütlevad patsientidele- et palun otsige endale uus arst. Linnatingimustes on see mõningase reservatsiooniga võimalik. Momendil töötan 80 000 elanikuga linnas.<br /> Maal lihtsalt ei ole eraarste ja siis vastutab maavalitsus selle eest- mitte perearst- mis elus edasi saab.<br /> Samas on arsti prestiiž ühiskonnas väga kõrge ning patsiendid väga leplikud arstide vaba aja ja puhkuste suhtes. Siiski ei ole erameditsiinis töötamine üldiselt populaarne ja ükski rootslane ennast tööga ei vaeva.<br /> Võin tuua näite- et selles tervisekeskuses- kus mina töötan- töötab seitse arsti ja neist vaid üks töötab täistööajaga. See üks olen mina (vanast harjumusest?).<br /> Keskmine rootsi arst töötab 70-80-protsendilise tööajaga- sest eraelu on OLULISELT tähtsam kui töö. Palk lubab ka väiksema koormusega normaalselt ära elada.<br /> Rootsi arstile on ette nähtud 25 tööpäeva (mitte kalendripäeva) puhkust aastas- üle neljakümnestele 30 tööpäeva aastas. Lisaks makstakse ületundide eest ja valvete eest vastavalt kellaajale 1-- 1-5- või 2-kordset tunnitasu.<br /> Valve tasu võib välja võtta vabas ajas- mida tavaliselt eelistataksegi rahale. Lisaks on arstidel õigus patsiendivabale nädalale- s.t käia kohal ja tegeleda administratiivtööga- paberitega- ilma patsientidega suhtlemata.<br /> Nii palju siis sellest- kuidas välismaal töötavad arstid Eesti praksiste najal “rikastuvad”.

<br /><strong>KARIN KÕRGESAAR<br /></strong>perearst Rootsis Karlstadis- nimistu ka Valgamaal

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.