VESTLUSRING: ravimitootjad juurutavad häid turundustavasid

Euroopa ravimitootjad koostöös arstidega on nii seadustega kui ühise eetikakoodeksiga piiranud arstidele meelehea ja meelelahutuse pakkumist. Ravimitootjate ja arstide esindajad arutasid vestlusringis, mida ja miks tuleb turundustavades muuta Eestis.

Euroopa ravimitootjad koostöös arstidega on nii seadustega kui ühise eetikakoodeksiga piiranud arstidele meelehea ja meelelahutuse pakkumist. Ravimitootjate ja arstide esindajad arutasid vestlusringis- mida ja miks tuleb turundustavades muuta Eestis.

Vestlusringis osalesid Eesti Arstide Liidu juhatuse liige Toomas Kariis- Rahvusvaheliste Ravimitootjate Liidu Eestis (RRLE) esindaja- AstraZeneca Eesti filiaali juhataja Mart Levo- RRLE projektijuht Mari Levo- Eesti Geneeriliste Ravimite Liidu (EGRAL) kommunikatsioonijuht Risto Kukk- Nycomedi Baltimaade müügi- ja turundusjuht Kalle Känd- Grindeks Eesti filiaali juhataja Karmo Kalda ning Bristol-Myers Squibb Eesti filiaali tegevdirektor Carina Truuverk.

Arutelu aluseks olid kolm eelmise aasta dokumenti: detsembrist kehtiv RRLE ja EGRALi turundustavade koodeks- märtsist kehtiv Eesti ravimiseadus ning Euroopa arstkonna ja ravimitootjate koostööd puudutav ühisdeklaratsioon. Väljatöötamisel on Eesti ravimitootjate ja arstide ühine eetikakoodeks.

 

<strong>Mis oli senistes turundustavades vastuvõetamatut ning miks on neid just nüüd muutma hakatud?</strong>

<strong>Mart Levo:</strong> "Eesti on viimase viieteistkümne aasta arengutega jõudnud normaalsesse Euroopa keskkonda- kus lisaks seadustega ettenähtud põhimõtetele on omavahel kokku lepitud head käitumistavad. Meie ravimitootjate liit ühines Euroopa organisatsiooniga eelmisel aastal ja me lubasime rakendada Eesti turul samu põhimõtteid- mis kehtivad Euroopas.<br /> Meie arvates ei toimu Eesti ravimiturul midagi kriitilist. Meid huvitab eelkõige- et koostööpõhimõtted oleksid selgelt määratletud ja kõik järgiksid ühiseid tavasid. Oluline on neid põhimõtteid propageerida ning leida rohkem liitlasi."

<strong>Kalle Känd:</strong> "Lisaks kehtestas ka uus ravimiseadus uued nõuded ja piirangud ravimireklaamile."

<strong>Mari Levo:</strong> "Käesolev ravimitootjate turundustavade koodeks on üldjoontes sarnane eelnevate versioonidega. Võib öelda- et see on muutunud konkreetsemaks ja karmimaks- kuna peab järgima nii Eestis kui Euroopas muutunud seadusandlust. Eestis ei ole turundustavade rikkumistega olukord hull. Kuid seda ei saanud öelda kogu Euroopa kohta ja sellepärast tõusis seal küsimus headest turundustavadest küllalt jõuliselt. Meie alustasime tihedamaid kahe ravimitootjate liidu vahelisi arutelusid eelmise aasta kevadel."

<strong>Kalle Känd:</strong> "Viimastel aastatel on Euroopas ravimite turundamise tavad karmistunud ja muutunud patsiendikesksemaks. Kui viisteist aastat tagasi ravimite turundus Eestis algas- ei olnud siin üldse kindlaid äritegevuse tavasid. Ravimifirmade tegevus on olnud ebaühtlane- mõningatel juhtudel on koostöövalmidus meditsiinitöötajatega ületanud need tõekspidamised- mida me täna arvame olevat eetilised.<br /> Ravimite väljakirjutajatel ja väljastajatel ehk arstidel ja apteekritel võivad selle viieteistkümne aasta jooksul olla tekkinud ka teistsugused ootused kui praegused arusaamad ette näevad- kuna nad on kohanud teistsugust praktikat. Ühiste koodeksite väljatöötamine on vajalik."

<strong>Carina Truuverk:</strong> "Rõhutan veel kord- et tegemist pole Eesti-keskse probleemiga- vaid tõekspidamised on muutunud suurtes ravimifirmades endis. Kui varem turundati ravimeid peaaegu nagu teisi tarbekaupu- siis tänaseks on selge- et kuna ravimid ise ei ole tavaline tarbekaup- siis ei saa seda olla ka nende müük."

<strong>Kalle Känd:</strong> "Samas need tootjad- kes pole koodeksi väljatöötamises osalenud- on jätkuvalt vanades arusaamades kinni. Oluline on info levitamine. Kuna seadus ei käsitle ainult retseptiravimeid- vaid kõiki ravimeid- siis puudutab koodeks ka apteekreid.<br /> Eetikakomitee ei ole kohtuorgan. Me arutame võimalikke koodeksirikkumisi ja võime leida- et need on vastuolus mitte seadusega- vaid heade turundustavadega."

<strong>Toomas Kariis:</strong> "Ravimite müügi eetika teemal tekkinud dialoog ei ole arstide poolt esile kutsutud. Kui vaadata protsesse laiemalt- siis kõigepealt tekib raha ja kauba/teenuse kvaliteet- seejärel hakatakse rääkima rohkem eetikast ja töökultuurist. Eesti Arstide Liidu jaoks ei ole ravimite müügi eetika nii oluline teema- kui ta on seda Euroopa arstide seas.<br /> Ühelt poolt on tegemist suurte kulutuste ratsionaliseerimisega- teiseks peaksid nii ravimitootjad kui arstid säilitama oma sõltumatuse. Aeg on igati küps sellisteks aruteludeks. Arstide mõningane vastuseis sellele tuleneb võib-olla sellest- et arstid on näinud teistsugust kohtlemist- mis on tinginud teistsuguseid ootusi. Koodeks minimaliseerib teatud eelistused ja mõnel arstil võib tekkida tunne- et talle pööratakse vähem tähelepanu. Kainel kaalutlemisel on arusaadav- et eetikanorme on vaja.<br /> Kui rääkida reklaamist- siis mind arstina riivab- kui ravimifirma on toetanud tõsielusarja- mis on tekitanud arutelu saate kõlbelisusest ja projekti mõjust lastele - minu meelest pole see kõige õigem koht ravimiraha kulutamiseks.<br /> Tuleb ka möönda- et on kahte tüüpi ravimeid: need- mida määravad arstid- ja käsimüügiravimid- mida teevad apteekrid ostjaile armsaks. Seriaali juures olev logo iseenesest ei näita- millisele ravimigrupile on rõhk pandud. Arstina tunnen end sellises kontekstis puudutatuna."

<strong>Carina Truuverk:</strong> "Kõigil ravimitootjail ei ole Eestis oma esindust- vaid nad on esindatud teiste poolt. Seetõttu pole neile ehk nii hästi kättesaadav info siinse turu kohta."

<strong>Kalle Känd:</strong> "Ja puudub ka vastutus. Neil töötajail- kes on ravimifirma kohaliku filiaali palgal- on selge vastutus firma maine eest. Kui üks turundusfirma esindab näiteks viit tootjat- siis ühe tootja esindusõiguste kaotamine tänu koodeksi rikkumisele ei ole talle võib-olla nii oluline ja seetõttu võib juhtuda- et eetikaküsimustele pööratakse vähem tähelepanu."

<strong>Toomas Kariis:</strong> "Eetika on tegelikult suhtluskultuur- osapoolte kokkulepe. Ja kultuur ei teki iseenesest- seda tuleb suunata ja kujundada. Kui räägime arsti kutse-eetikast- siis see saab alguse Hippokratese kuulsatest lausetest- mida on antud edasi põlvest põlve. Kui nüüd lepitakse kokku uued reeglid- ei ole võimalik niimoodi- et ühel hetkel on kõigil kõik ühtemoodi selge- iseenesestmõistetav.<br /> Väga õnnelik on arst- kellel pole olnud ühtegi viga. Aga me teame- et see arst ei ole tõenäoliselt praktiseerinud. Kõik me teeme vigu. Eetika kategooriate arutelu tõstab nii ravimitootjate kui arstide tsunfti väärtust."

<strong>Mari Levo:</strong> "Mida rohkem on heade turundustavade kohta infot- mida rohkem asjadest räägitakse- seda sarnasemalt me käitume ja vähem on rikkumisi. Mõlemad ravimitootjate liidud on valmis seda infot ka liitude väliste ravimitootjatega jagama- samas on võimalik koodeksi teksti ja eetikakomitee tööga tutvuda nii RRLE kui ka EGRALi koduleheküljel."

<strong>Tooge palun veel mõni näide heade tavade rikkumisest.</strong>

<strong>Kalle Känd:</strong> "Meelelahutuslike ürituste korraldamine on sellest aastast sisuliselt lõpetatud ja need juhud- kus ravimitootjad üritavad meelelahutuse pakkumist meditsiinitöötajatele jätkata- tulevad eetikakomitees arutusele.<br /> Eelmise aasta lõpus koostasime eetikakomitee reglemendi ja selle aasta alguses hakkasime menetlema konkreetseid kaasusi- näiteid on veel vähe. Kui eetikakomitees on arutelu lõpuni viidud ja seisukoht võetud- oleme valmis seda avalikustama. Kui kaasus on seadusega kooskõlas- ent meile tundub- et see on vastuolus eetikanormidega- on arutelu keerulisem - me kujundame ühiselt arutelu käigus oma arvamuse juhtumite kohta- kus kombatakse seaduse piire."

<strong>Risto Kukk:</strong> "Üks näide puudutab ühe ravimitootja ja haiguse ennetusprogrammi koostöövormi- kus arstidele saadeti üleskutse- millele olid alla kirjutanud ravimifirma juht ja ennetusprogrammi vedav arst: igalt ravimipakilt- mille arst välja kirjutab- läheb üks kroon ennetusprogrammile. Heategevus peaks olema südamest tulev tegevus- mitte seotud firma kasumi teenimisega. Kuigi summa pole oluline antud rikkumise kui sellise seisukohast- lisab ettevõtmise absurdsust heategevusena veelgi fakt- et poole aasta jooksul suutsid nad koguda vaid 564 krooni."

<strong>Kalle Känd:</strong> "See ei ole eetiline tegevus. Kui see tootja soovib fondi toetada- siis saab seda teha otse- mitte sidudes toetust toote väljakirjutamisega. Ravimiseaduse järgi ei tohi enam reklaamida toote kaubamärke- mis enne olid sageli näiteks pastapliiatsitel. Samas võib reklaamida tootja enda kaubamärki."

<strong>Vahepealne praktika võimaldas arstidele nii meelehead kui meelelahutust. Millised on arstide ootused praegu?</strong>

<strong>Toomas Kariis:</strong> "Arstide ootused on kümne-viieteistkümne aastaga kujundatud. Kui plahvatuslikult tekkisid siia ravimifirmade kontorid- siis liikus terve rida arste neisse tööle. Koostöö ravimifirmade ja arstide vahel oli teisel tasemel kui Euroopas - tegemist oli kolleegide koostööga. Kindlasti on see suhe nüüdseks muutunud- ravimifirmades on arste ka vähemaks jäänud.<br /> Euroopas tehti arstide soosingu saavutamiseks suuremaid kingitusi kui meil. Näiteks on seal pakutud nädalast puhkust mägikuurordis suurele arvule arstidele korraga- Saksamaal oli see küllalt levinud koolitusvorm. Arst oli kindlasti huvitatud sellistel seminaridel osalemisest.<br /> Arstidepoolne mure on see- et kui kogu maailmas on seni kaalukat osa arstide koolituskuludest kandnud ravimifirmad- siis kui suures osas see jätkub? Koolituse vormistamises kehtivad nüüd uued reeglid- siiamaani oli see küllalt subjektiivne. Praegu ei toetata enam niivõrd üksikisikuid kui just erialaseltse. See on tervitatav tendents- koolituste kvaliteet kasvab. Üks oluline aspekt on see- et arstid on praegu palju hõivatumad. Tühja aega pole ja lihtsalt meelelahutust eriti ei otsita.<br /> Täna ei ole arstid ka nii viletsas olukorras- et oleksime sõltuvad sallist või kotist- mida on koos ravimiinfoga pakutud. Ravimiesitlejal on aga kindlasti palju raskem kui kümme aastat tagasi - väga hea oli minna arstiga rääkima- kui oli mingi kingitus üle anda. Tõsi- Soomes olen näinud arstide juures kaste- kuhu on need kingitused kuhjunud. Arvan- et firmad võiksid teha kingitusi erialase ajakirjanduse tellimuse näol- kui tõekspidamised lubavad."

<strong>Mart Levo:</strong> "Viimase seadusemuudatusega keelati meil üle saja krooni maksva meditsiinikirjanduse kättesaadavaks tegemine arstidele."

<strong>Kalle Känd:</strong> "Ravimitootjatel oli kümmekond aastat tagasi väga positiivne roll arstide koolitamisel. Enam ei tehta midagi ülemäärast ja ka arstide ootused on läinud- nagu siin tõdeti- asjalikumaks. Mõttetuid kingitusi ei tehta- koolituse ja erialakirjanduse pakkumine on eetikakoodeksiga vastavuses."

<strong>Milline koostöö arstidega peaks ravimitootjate hinnangul kindlasti jätkuma ja kas on tulemas ka uusi vorme?</strong>

<strong>Kalle Känd:</strong> "Haridus- koolitus jääb alles. Kuna on teada- et paljud patsiendid ei võta oma ravimeid korralikult- võiks koostöös arstidega välja töötada programmid- mis aitaksid seda jälgida."

<strong>Carina Truuverk:</strong> "Meelelahutust pakuti algusaegadel ka selleks- et saada arste koolitusüritustele. Kui pakkuda juurde süüa- kontserte- on osalus suurem. Edaspidi läheb rõhk vormilt rohkem sisule. Loodan- et meie arstid tunnevad juba paremini teiste riikide spetsialiste- et saame kutsuda paremaid esinejaid ja neid tullakse kuulama."

<strong>Toomas Kariis:</strong> "Me ei saa võrrelda arsti palka praegu palgaga kaheksa või kümme aastat tagasi. Sel ajal püüdis arst oma meelelahutustele mitte kulutada- isegi teatripilet oli tema jaoks kallis. Kui pakuti üritust- kuhu ta muidu poleks läinud- mindi meelsamini kohale. Teatripilet pole ka nüüd odav- aga arstide palk on teinud selle jõukohaseks. Ehkki - ka täna leiaksid meelelahutuslikud pakkumised hea vastukaja. Tegelikult on meelelahutus inimesele tähtis. Aga ajad on muutunud ja me võime oma tähelepanu suunata sisulisemale koostööle."

<strong>Carina Truuverk:</strong> "Meelelahutuse pakkumine läks liiale- see hakkas domineerima sisulise vormi üle. Selles ei ole iseenesest midagi halba- kui korra aastas tänatakse häid koostööpartnereid. Võib-olla kümne aasta pärast jõuame taas selleni- et kutsume arste head kontserti nautima."

<strong>Kalle Känd:</strong> "Turundustavade koodeksi peamine mõte on see- et meditsiinitöötaja ei tohiks ravimi määramisel lähtuda muust kui patsiendi huvidest. Kui me korraldame kontserdi- pole see iseenesest eetikaga vastuolus- aga kui see muutub mingi ravimi eelistamiseks- siis on küsimus eetikast ajakohane."

<strong>Risto Kukk:</strong> "Nii tootjad kui arstid seni alati ei mõelnud erinevas vormis koostööd tehes sellele- milline on mõne konkreetse koostöövormi laiem ja kitsam eesmärk mõlema osapoole jaoks ning mida mingi tegu läbi eetikafiltri vaadates sisuliselt tähendab. Nii et mõlemal poolel tuleb muuta oma harjumusi ja rohkem analüüsida oma tegevusi- lähtudes eetilistest tõekspidamistest."

<strong>Kas ravimihüvitiste määramise kord ja hinnakokkulepped on ravimitootjate kasumiosa tuntavalt vähendanud ja kas see on üks põhjus- et tõmmata kokku kulusid arstidele boonuste pakkumise pealt?</strong>

<strong>Toomas Kariis:</strong> "Pigem on küsimus professioonide kultuuris. Peame käituma kultuurriigina. Rohkem kui üks ravimifirma on teinud ühe või teise ravimi patsientidele kättesaadavaks hoolimata sellest- et antud ravimi puhul puudub riiklik regulatsioon. Ravimite soodustamise süsteem ei ole mugav ja arstid on avaldanud selle suhtes oma protesti. Arstid ei taha käituda kui kindlustusagendid ja tegeleda ravimite soodusmäärade otsustamisega. Arst peaks ka määrama haigele kindla ravimi ja vaid erijuhul toimeaine. Praegune kord ravimite määramisel on toimeainekeskne."

<strong>Mari Levo:</strong> "Ravimite kättesaadavus sõltub otseselt seadustest ja ravimikomisjonide haldussuutlikkusest. Praegune olukord on teinud elu keeruliseks nii patsientidele- arstidele kui apteekritele. Hindu korrigeeritakse neli korda aastas. Selline olukord nõuaks väga head ja kiiret infot kehtiva korra selgitamiseks patsientidele. Uued ravimid jõuavad patsientideni tihti väga suure hilinemisega või ilma kompensatsioonita üldse mitte."

<strong>Carina Truuverk:</strong> "Loomulikult sõltub kulutus turundustegevusele firma käibest. Tuleb tunnistada- et ravimite hüvitamise korra tõttu on uued kallid ravimid elanikele peaaegu kättesaamatud. Paljud firmad on võtnud vastu otsuse- et neid ei toodagi siinsele turule."

<br /><strong>AITA NURGA<br /></strong><a href="mailto:aita@mu.ee">aita@mu.ee</a>

 

 

<br /> *****************************************

 

<strong><u>CPME ja EFPIA ühisdeklaratsioon arstkonna ja ravimitootjate vahelisest koostööst</u></strong>

 

<strong>Sissejuhatus</strong>

<strong>1.</strong> Arstkond- keda esindab Euroopa Alaline Arstide Komitee (CPME) ja ravimitootjad- keda esindavad Euroopa Ravimitootjate Föderatsioon ja Liidud (EFPIA)- olles teadlikud oma otsesest vastutusest patsientide ja ühiskonna ees- peavad oluliseks koostada juhised omavaheliseks suhtlemiseks nii Euroopa kui riikide tasandil.

<strong>2.</strong> Arstkonna ja ravimitootjate koostöö on tähtis ja vajalik nii patsiendikaitse kui ka ravi tõhususe seisukohast igas ravimite arendamise ja kasutamise staadiumis.

<strong>3.</strong> On eluliselt tähtis- et arstkonna ja ravimitootjate koostöö põhineks üldistel põhimõtetel- mis tagaksid kõrged eetilised standardid ja patsientide õigused ning arvestaksid ühiskonna ootustega- tagades samas mõlema poole sõltumatuse oma tegevuste juhtimisel.

<strong>4.</strong> Mõlemale poolele vajaliku sõltumatuse ja usaldusväärsuse kindlustamiseks on nõutav omavaheliste suhete täielik läbipaistvus. Seetõttu tuleb avalikustada iga suhe- kus võib tekkida kahtlusi mõjutatuses või huvide konfliktis.

<strong>5.</strong> Kompetentsed organid on kehtestanud mõnes koostöövaldkonnas õigusliku regulatsiooni. Lisaks sellele peavad CPME ja EPFIA vajalikuks järgida koostöös mõlemale poolele vastuvõetavaid eetilisi põhimõtteid.<br /> Käesoleva ühisdeklaratsiooni põhimõtted peavad eelarvamusteta toetama nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide regulatsioone ja juhiseid. Näiteks võib riiklik regulatsioon nõuda- et töövõtjast arst peab enne iga lepingut ravimitootjaga või kompanii sponsorlust tööandjalt luba küsima või teda sellest informeerima.<br /> Arstidel ja ravimitootjatel on olemas oma eetikakoodeksid- millest nad oma tegevuses juhinduvad. Käesolev ühisdeklaratsioon ühendab mõlema poole ühiseid tõekspidamisi koosöö kõikides valdkondades.

<strong>6.</strong> Käesoleva ühisdeklaratsiooniga on kaetud järgmised valdkonnad:<br />     1) Registreeritud ravimite tooteinformatsioon ja -arendus.<br />     2) Ravimitootjate korraldatud ja sponseeritud koosolekud.<br />     3) Kliinilised uuringud.<br />     4) Konsultatsioonid ja kokkulepped.

<br /><strong>Registreeritud ravimite tooteinformatsioon ja -arendus</strong>

<strong>7.</strong> Ravimitootjatelt arstidele antav informatsioon on oluline patsientide edukaks ravimiseks. Raviotsuste tegemisel peab olema tagatud arstide kliiniline sõltumatus. Toodet iseloomustav informatsioon peab olema tõepärane ja täpne. Sellest tulenevalt austavad mõlemad pooled järgmisi printsiipe:

<strong>8.</strong><em>Ravimitootjad peavad:</em>

a) pakkuma oma toodetest ausat ja kaasajastatud informatsiooni- mis kirjeldab täpselt nii teaduslikele tõendeile tuginevaid eeliseid kui puudusi;<br /> b) tegema kindlaks- et müügiesindaja ja teised tooteinformatsiooni pakkuvad inimesed on vajalikul määral kvalifitseeritud ja koolitatud;<br /> c) avalikustama arsti palvel kliiniliselt vajalikud uurimisandmed antud toote kohta;<br /> d) jälgima teaduslikke ja kliinilisi ettekandeid toote kohta ka siis- kui see on juba turul saadaval ning avalikustama viivitamatult arstidele tähtsamad avastused;<br /> e) hoiduma ravimi reklaamist enne müügiloa saamist;<br /> f) mitte pakkuma põhjendamatut külalislahkust- kingid ja soodustused peavad olema mõõdukad ning tööks vajalikud.

<em>Arstid peavad:</em>

a) mitte küsima ravimitootjatelt kinke ega soodustusi;<br /> b) mitte aktsepteerima põhjendamatut külalislahkust- kingid ja soodustused peavad olema mõõdukad ning tööks vajalikud;<br /> c) teatama ravimite kõrvaltoimetest.

<strong>Ravimitootjate korraldatud ja sponseeritud üritused</strong>

<br /><strong>9.</strong> Ravimitootjad võivad korraldada või sponseerida arstide üritusi. Need peavad olema selgelt hariva sisuga ning seal pakutav informatsioon peab põhinema teaduslikel ja meditsiinilistel andmetel.

<strong>10.</strong> Üritused- mis moodustavad osa jätkukoolitusest- peavad olema läbi vaadatud ja sertifitseeritud vastava organi poolt.

<strong>11.</strong> Ürituse eesmärk peab olema kuulutustes selgelt esile toodud. Vajadusel tuleb osutada- kas üritus on läbi vaadatud ja sertifitseeritud.

<strong>12.</strong> Ürituse toimumispaik peab vastama koosoleku teaduslikele eesmärkidele ja mitte sisaldama otstarbetuid reise.

<strong>13.</strong> Ravimitootja võib maksta tasu loengute- õppematerjalide ja ruumide eest- mis on koosoleku läbiviimiseks vajalikud. Tasuda võib ka osavõtja reisi- ja majutuskulude eest- kuid mitte saatvate isikute eest.

<strong>14.</strong> Külalislahkus koosolekute ajal peaks olema üldaktsepteeritav- mõõdukas ja rangelt piiratud ürituse eesmärkidega. Spordi- või meelelahutusürituste sponseerimine on keelatud.

<strong>15.</strong> Käesoleva ühisdeklaratsiooni põhimõtted laienevad ka tegevustele- mis toimuvad väljaspool EU- EFTA või EEA riike- kui eelnimetatud ühenduste arstid on kaasatud.

<strong>Kliinilised uuringud</strong>

<strong>16.</strong> Arstide ja ravimitootjate koostöö kliiniliste- farmakoepidemioloogiliste ja farmakogenoomiliste uuringute teostamisel on oluline uute ravimite arendamiseks- põhjalikumate teadmiste saavutamiseks antud valdkonnas ning ravimite optimaalseks kasutamiseks patsientide huvides.

<strong>17.</strong> Järgmised põhimõtted peaksid seonduma kõikide ravimiuuringutega:

a) Ravimiuuringu kõik partnerid peavad järgima eetilisi ja professionaalseid põhimõtteid ja juhiseid - e.g. Helsingi deklaratsioon* ja ICH Hea kliinilise tava juhised**;<br /> b) Iga ravimiuuring peab kandma teaduslikku ja vastavat terapeutilist eesmärki. Ühegi uuringu esmane eesmärk ei tohiks olla promotsioon. Uuringu eesmärk peaks alati olema ravitulemuste- diagnostiliste meetodite või meditsiiniliste teadmiste parandamine patsiendi parimates huvides;<br /> c) Ravimiuuringu eesmärk peab olema välja kuulutatud enne uuringut. Uuringuprotokollid peavad olema koostatud nii- et saavutatud tulemused ja kokkuvõtted oleksid valiidsed;<br /> d) Uuringu sponsor peab olema uuringusse kaasatud patsientidele avalikustatud;<br /> e) Arst ei tohi saada tasu või soodustusi üksnes patsientide ravimiuuringusse kaasamise eest;<br /> f) Arst võib saada kompensatsiooni oma töö eest ravimiuuringus. Mis tahes liiki kompensatsioon peab olema seotud tema tehtud tööga ja see peab olema avalikustatud eetikakomiteele- kes vaatab üle uuringu protokolli. Tasu ei tohi olla seostatud soovitud uuringutulemusega.<br /> g) Andmed müügiloleva toote tõhususe ja ohutuse kohta peavad hiljemalt aasta jooksul pärast müügiloa väljastamist olema ausalt raporteeritud ja avaldatud vähemalt tooteomaduste kokkuvõttes internetis;<br /> h) Publikatsioonides- loengutel ja teistel esinemistel peab sponsor olema avalikustatud;<br /> i) Arst võib saada tasu uuringu ja selle tulemuste esitamise eest;<br /> j) Esitades ravimiuuringu tulemusi- peab arst avalikustama oma suhted kõikide ravimiuuringuga seotud kompaniidega.

<strong>Konsultatsioon ja kokkulepped</strong>

<strong>18.</strong> Ravimitootja võib paluda konsultatsiooni erialaspetsialistilt. Sel juhul võib arst pakkuda kompaniile teenust või nõuannet.

<strong>19.</strong> Sedalaadi koostöö ravimitootjaga ei tohi mõjutada konsulteeriva või lepingulises suhtes oleva arsti kliinilist autonoomiat. Arst peab raviotsused tegema alati sõltumatult- juhindudes eetilisest kohustusest kaitsta patsiendi huve.

<strong>20.</strong> Tasu konsultatsiooni eest peab olema otseselt seotud tehtud tööga.

<strong>21.</strong> Kui konsulteeriv arst esitab konsultatsiooni meditsiinilis-farmakoloogilisse valdkonda kuuluvaid seisukohti või tulemusi kolmandatele osapooltele- tuleb transparentsuse tagamiseks esitada kõikidele osapooltele huvide deklaratsioon.

______________________________________________

<em>* Maailma Arstide Liidu “Helsingi deklaratsioon”<br /> ** ICH (The International Conference on Harmonization of Regulatory Requirements) “Hea Kliinilise Tava juhised”</em>

 

 

 

<em>***************************************************</em>

 

<strong><u>Turundustavad Eestis</u></strong>

Mullu detsembrist kehtivat Rahvusvaheliste Ravimitootjate Liidu Eestis (RRLE) ja Eesti Geneeriliste Ravimite Liidu (EGRAL) turundustavade koodeksit saab lugeda RRLE veebilehel <a href="http://www.rrle.ee">www.rrle.ee</a> või EGRALi veebilehel <a href="http://www.egral.ee">www.egral.ee</a>.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.