Olev Poolamets: igas päevas tuleb leida midagi positiivset

Androloog Olev Poolamets rõhutab, et meestearst peab teadma ja oskama ära tunda spetsiifilisi haigusi, kuid nägema ka meest kui tervikut, osa ühiskonnast, sest paljud probleemid saavad alguse meid ümbritsevast keskkonnast ja meie suhtumisest sellesse.

Androloog Olev Poolamets rõhutab- et meestearst peab teadma ja oskama ära tunda spetsiifilisi haigusi- kuid nägema ka meest kui tervikut- osa ühiskonnast- sest paljud probleemid saavad alguse meid ümbritsevast keskkonnast ja meie suhtumisest sellesse.

Aasta tagasi avas Tartu ülikooli kliinikumi androloogiakliinik oma filiaali Tallinnas- kus on vastuvõtud Eesti kahel androloogil- Olev Poolametsal ja Margus Punabil. Poolamets juhib lisaks Eesti Akadeemilist Seksuoloogia Seltsi- mis sai hiljuti pealinnalt rendile ruumid Tatari tänava ühe puumaja teisel korrusel. Seal on alustatud erialase raamatukogu loomisega- et võimaldada teha kohapeal uurimistööd.

Seltsi kuulub erinevaid inimese seksuaalsusega tegelevad spetsialiste: günekolooge- androlooge- psühholooge- psühhoterapeute- sotsiaaltöötajaid- psühhiaatreid- õdesid- ämmaemandaid- õpetajaid- üks kultuuriajaloolane ja üks kirjanik- kokku poolsada inimest erinevatelt elualadelt - seksuaalsus on lai mõiste.

 

<strong>Seoses uuringute ja ennetusprogrammidega räägitakse pidevalt naiste tervisest. Olev Poolamets- kas meeste tervise küsimused on jäänud tagaplaanile?</strong>

"Eestis käib praegu- peamiselt rahvusvaheliste uuringute osana- ka mitu meeste uuringut - meeste vananemise- noorte meeste viljakuse- prostatiidi ja meeste geneetikauuring- mitmel uuringul on seos androloogiakeskusega ja põhiline kuraator on Margus Punab. Mitu uuringut on veel seotud sotsiaalteemadega- tervisega laiemas mõttes."

<strong>Mida võib nende uuringute põhjal juba öelda- millises suunas meie meeste tervisenäitajad liiguvad?</strong>

"Et uuringud on pooleli- ei tahaks trende välja tuua. Aga juba varasemast on kõigile teada- et meil on meeste keskmine eluiga madal- võrreldes naistega 11-12 aastat lühem. Seda ei põhjusta mitte ainult haigused ja nende tõttu varasem suremus- vaid ka otseselt riskikäitumisest- alkoholi ja narkootikumide tarbimisega seotud vägivaldsed surmad- tööõnnetused ning suitsiidid üsna noores eas. Tulevikus võib keskmist eluiga hakata mõjutama ka HI-viirus. Eesti on oma meeste tervisenäitajate poolest Euroopa punane latern.<br /> Hiljuti valmis ka meeste soouuringute plaan- seda kureerisid Tartu ülikooli sotsioloogiateadlased. Ka ise osalesin töörühmas- selle raames sai esitatud ettepanek luua vastavalt Austria eeskujule Eesti meeste tervise raport. Materjali oleks küll erinevatelt erialadelt - iseasi- kas seda keegi ka rahastamise suhtes kuulda võtab.<br /> Raportisse oleksid koondatud nii tervise kui sotsiaalset heaolu mõjutavad näitajad.<br /> Võimalused koostada korralik ülevaade on head - olemas on tervisestatistika- algandmed ja erinevate erialade spetsialistide koostöötahe saada terviklik visioon; paljusid olemasolevaid andmeid saaks uurida soospetsiifiliselt ning vastavalt sellele kujundada ka soospetsiifilisi lahendusskeeme."

<strong>Mis probleemid vaevavad Euroopa arenenud riikide mehi?</strong>

"Seal annab eriti tunda metaboolne sündroom- vale toitumise ja vähese liikumise tõttu hakkab oletatavasti keskmine eluiga langema. Erinevates Euroopa osades on erinevad probleemid. Ühest uuringust selgus- et sama linna kesklinnas ja äärelinnas on erinev elukvaliteet (Leedsi näide). Kesklinnas elatakse paremini ja kauem ning mitte otseselt sellepärast- et sinna ongi koondunud jõukam kiht- vaid et seal ilmselt hoolitakse tervisest enam.<br /> Kõige rohkem on meeste tervist uuritud Austrias ja Suurbritannias. Austria puhul on üheks põhjuseks- et seal on Lääne-Euroopa riikidest kõige suurem erinevus meeste ja naiste keskmise eluea vahel- mehed elavad seal seitse aastat vähem. Näiteks Taanis võetakse eri aastatel esile uudne meeste tervise aspekt - sel aastal on peatähelepanu all meeste vaimne tervis. Rõhutan- et tervis ei ole ainult arstide küsimus. Suurbritannias on meeste tervise organisatsiooni eesotsas ajakirjanik- Taanis kliiniline psühholoog- Norras sotsioloog. Tervist uurides- lahendusi otsides üritatakse näha laiemat pilti."

<strong>Kas meeste tervisehädad- näiteks viljakuse langemine Euroopa meeste puhul- on tingitud kiirest linnastumisest- keskkonna saastatusest- elustiili muutustest jms?</strong>

"Seda täpselt ei teata- andmed on vastuolulised. Meeste viljakust hakati põhjalikumalt ja süstemaatilisemalt uurima alles paarkümmend aastat tagasi. Suurlinnades võib täheldada suuremaid probleeme- nii et mingeid seoseid linnastumisega esineb. Lisandunud on ka uusi teooriaid.<br /> Arvatakse näiteks- et munandid võivad kahjustuda juba looteeas- kui vanemate tervisekäitumine on olnud ebasoodus- kui esineb alkoholi kuritarvitamist ja suitsetamist. Uuringud üritavad vaadelda kõiki tegureid- keskkonna- elustiili muutuste ja tervisekäitumise koostoimet- ning pilt läheb järjest selgemaks- kuid samas ka keerulisemaks."

<strong>Erinevatele gruppidele on erinev sõnum- aga neid saab kokku panna ühte tervikusse?</strong>

"Meil on spetsialiste vähe- kas suudame kõike uurida? Kui inimesi on vähe- väsitakse kiiremini ära. Aga ma olen optimist.<br /> Eesti ühiskonnas on palju probleeme. Noormeestel tõuseb esiplaanile riskikäitumine- koolist väljalangemine- narkootikumide tarvitamine- HI-viirus. Mingit teist rühma ohustavad äkksurmad- kolmandat metaboolne sündroom jne.<br /> Laiemalt võttes on küsimus selles- kuidas läbida elu suhteliselt ilma sügavate kukkumisteta- harmooniliselt. Vastus on väga lihtne: peab olema terve pere- head lähisuhted vanematega- koolis- tööl- ühiskonnas- iseendast ja teistest hoolimine- põhiliste tervisekäitumise näitajate järgimine kogu elu jooksul.<br /> Vanemate ja laste suhted mõjutavad meid väga palju kogu elu jooksul. Kui vanemad joovad või lähevad lahku või pidevalt nääklevad- kui isa teeb enesetapu - avaldub see laste sotsialiseerumisvõimes- riskikäitumises ja kaudselt ka tervises. Pere- kodu ja kooli võrgustik peab olema toetav- et elada harmoonilist elu."

<strong>Aga kui seda võrgustikku pole?</strong>

"Igas ühiskonnas on oma probleemid- probleemideta ühiskonda pole olemas. Nõiaringist välja tulla on samuti võimalik- aga see nõuab aega- järjepidevust ja teadlikku suhtumist. Üks inimene saab ise muutuda ja ümbritsevat keskkonda muuta väga palju. Elementaarne peaks olema see- et kui näed sõpra tõstmas viinapudelit suule ja istumas seejärel rooli taha- siis sa ei istu temaga koos autosse- vaid ütled- et ära tee seda. Suhtud hoolivalt. Üksikisiku jõud on väga suur! Iga päev tuleb teha valikuid. Samas on neil valikutel mingid piirid. Vastutuse võtmine enda ja lähedaste elu eest pole kerge."

<strong>Paljud jäävad kinni oma hirmudesse- ei julge olukorra muutmiseks midagi ette võtta. Mis on meeste tavalisemad hirmud?</strong>

"Hirmul on küll väga suur jõud- aga hirm võib olla ka väga tugev pärssiv tegur. Millised hirmud on meestel- see vajaks uurimist. Saan öelda ainult subjektiivse arvamuse. Hirmud on erinevad sõltuvalt inimese isiksusest- tema minevikust ja taustast- vanusest ning eluperioodist- hirmud muutuvad elu jooksul.<br /> Noored mehed küsivad: kas ma olen normaalne- kas saan hakkama mehena- kas olen piisavalt hea- vastan mallile - neil on tugev tunnustuse vajadus- nagu tegelikult igal inimesel.<br /> Vanusega koos tekivad teised küsimused. Arvan- et keskeakriis ei ole niivõrd meditsiiniline- ealiste iseärasustega seotud- kuivõrd olemuslik - toimub vaimne kriis- muutub vaade elule. Endalt küsitakse nüüd: kes ma olen- kuidas ma hakkama saan- kas mu lähisuhe toetab mu olemuslikke pürgimusi või viib lahenduste leidmisest kaugemale? Mehed- nagu naisedki- otsivad toimivaid ja toetavaid lähedussuhteid.<br /> Igaühe elus on teatud mõõnaperioodid ja võtmekriisid - sa kas tuled nendega toime või jääd neisse kinni. Üks murranguaeg on lapsest täiskasvanuks saamine. Siis järgneb täiskasvanuks küpsemine- suhtelise stabiilsuse saavutamine. Neljakümnendates aastates küsitakse endalt- kuidas edasi minna.<br /> Vanemas eas on teistsugused hirmud. Tõnu Ots pidas hiljuti oma juubeli puhul hea loengu “Sisenemine statistilisse olematusse” - 65-aastaselt peaks Eesti mees olema siit ilmast lahkunud. Ta tõi esile- et selles vanuses kerkib väärika vananemise teema - kas mind aktsepteeritakse- kas mind on vaja oma lastele- ühiskonnale."

<strong>Hirmudest rääkides - kommunikatsiooni uus viis on internet- kus öeldakse vabalt välja igasuguseid asju.</strong>

"Vahel on see vaba väljaütlemine vajalik- aga kas seda peab väga tõsiselt võtma? Inimene valab välja sees püsinud pinged. Meedias pakutavaid uudiseid lugedes ei saa suhtuda nii- et narkomaanist emal on viis last- ümberringi tapetakse- internetis sõimatakse - elus pole midagi head. See on ka meie- arstide- oht- et me ei leia üles positiivset kihti. Igas päevas millegi positiivse leidmine on elus üks olulisemaid asju.<br /> Mul on üks loeng- “Virtuaalsus ja reaalsus” (näilisus ja tegelikkus)- kus ma räägin sellest- et sõna väärtus on uuel ajastul muutunud. Terasid korjatakse kontekstist välja. Suhtlemise muutumine mõjutab meid väga palju- me ei suuda sellega kaasa minna.<br /> Üldse on viimasel viieteistkümnel aastal olnud meie elus nii palju muutusi- et paljudel inimestel- eriti vanemaealistel- tekivad kohanemisraskused. Kriisid majanduses ja sotsiaalsfääris mõjutavad ka meie tervist väga palju.<br /> Internetiseerumine ei pruugi mõjutada niivõrd tervist- kuivõrd suhtlemise kultuuri- mõttemaailma. Eriti noorem põlvkond on muutunud - avatumaks- tolerantsemaks- samas sarkastilisemaks- küünilisemaks enda ja teiste suhtes. Muutused on mitmetahulised- positiivsed ja negatiivsed; kuidas orienteeruda virtuaalses (müügi)maailmas - selles on küsimus."

<strong>Elu on kogu aeg muutumises.</strong>

"Ühest küljest pole see paha- aga kui sellega ei suudeta toime tulla- tekivad probleemid. Hea- et meeste tervise küsimused on teadvustatud. Nüüd tuleb pakkuda välja lahendusi- leida harmooniline tervik- et näitajaid paremaks muuta. Sõnum on ikka see: hoolimine endast ja teistest. Lähedaste toetusvõrk on ülioluline kriiside talumiseks ja ületamiseks.<br /> Kriisiolukorras hakkab osa inimesi suhete parandamise asemel hoopis sildu õhku laskma- nii et lõpuks polegi lähedasi- kellega oma probleeme jagada. Kriisist väljatulek on filosoofiline otsus midagi muuta- leida elust midagi head ja seda tegema hakata. Üks inimene- kellel pole kätt- võib kõigega hakkama saada- teine ajab samasuguses olukorras olles oma tegematajätmised kõik selle süüks- et tal käsi puudub.<br /> Arstidena tegeleme sageli ainult tagajärgedega. Inimesele on mugavam- kui ta saab ravimi- aga sageli tuleb lahendus läbi endi.<br /> Ideaalolukorras läheb elu igati hästi - raha tuleb- naine armastab- töö edeneb- tervis ei streigi- vanemate ja lastega on kõik korras. Aga kui selles jadas tekib kas või üks auk- siis sellega toimetulek on võtmeküsimus. Osa inimesi ei tulegi enam august välja.<br /> Ühiskonna harmooniliseks arenguks on oluline- et me ei vaataks ainult tippude suunas. Näiteks spordis tuleb tunnustada ka treenereid- kelle käe alt tulevad mitte küll tippsportlased- kuid elus hästi hakkama saavad inimesed. Arvan- et sellised treenerid vajaks eraldi autasu."

<strong>Ka arstid on stressis.</strong>

"Tööpinge kuhjub kogu aeg- raha surve tekitab palju frustratsiooni. Aga lahendused on ka olemas. Mina teen erinevaid tegevusi- näiteks osalen supervisoonides- kus arutatakse erinevaid juhtumeid interdistsiplinaarses võrgustikus. Püüan harida ennast ja kolleege- lülituda välja igapäevasest pingelisest töörütmist ning teha midagi pere või sõprade- kolleegidega.<br /> Arstkond on poliitiliste muudatuste keerises. Osa arste lahkub Eestist mitte niivõrd madala palga- kuivõrd ebasoodsa töökeskkonna tõttu. Arstid on väga suured isiksused ja sellega peab arvestama. Neid tuleb rohkem tunnustada- et töö ei käiks nagu konveieril. Au sisse peaks tõusma omavaheliste probleemide arutamine. Arutelu peab olema edasiviiv- mitte jääma kinni minu-sinu-arvamusse.<br /> Arstkond on osa ühiskonnast. Ka arst peab üle vaatama- mis on tema elus meeldivat- oskama seda nautida ja jagada lähedastega."

<br /><strong>AITA NURGA<br /></strong><a href="mailto:aita@mu.ee">aita@mu.ee</a>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

MEDICUM otsib PEREARSTI / ABIARSTI, PEREMEDITSIINI RESIDENTE, KODUÕDE

Medicum Tervishoiuteenused AS

07. juuni 2018

Meditsiini­uudised

15. mai 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.