Väheinvasiivne lingulõikus päästab naised piinlikust tervisehädast

Ülle Kadastik on kliinikumi naistekliinikus ravinud naistel uriinipidamatust lingulõikusega juba viis aastat. Kust asi alguse sai, miks tehakse naistekliinikus uroloogilise suunitlusega protseduuri ja milles see täpsemalt seisneb, räägib ta alljärgnevas intervjuus.

Ülle Kadastik on Tartu ülikooli kliinikumi naistekliinikus ravinud naistel uriinipidamatust lingulõikusega juba viis aastat. Kust asi alguse sai- miks tehakse naistekliinikus uroloogilise suunitlusega protseduuri ja milles see täpsemalt seisneb- räägib dr Kadastik alljärgnevas intervjuus.

<br /><strong>Miks te lingulõikusi tegema hakkasite? Kas see pole rohkem uroloogide rida?</strong>

"Patsiendid tulid uriinipidamatuse murega. Hakkasin asja uurima ja käisin Soomes õppimas. Näiteks Rootsis teevad lingulõikusi rohkem günekoloogid (urogünekoloogid)- meil aga mõlemad - nii günekoloogid kui ka uroloogid. Spetsialiseerumine on riigiti erinev."

<strong>Kui suure osa inkontinentsusest moodustab stress-inkontinents?</strong>

"On väga palju erinevaid uriini inkontinentsuse vorme. Stress-inkontinentsust - köhimisel- naermisel- jooksmisel jm pingutamisel tekkiv uriinileke - esineb suhteliselt palju. Arvatakse- et kõigist uriinipidamatuse vormidest 30-45 protsenti.<br /> Kui naine köhib- siis kõhusisene rõhk tõuseb. See kandub põiele. Põie rõhk kandub üle kusitile. Kontinentsuse korral kusiti rõhk ületab põiesisese rõhu- nõnda pingutusel tahtmatut uriinileket ei esine. Kusiti kahjustuse korral rõhkude vahekord muutub- mistõttu pingutusel tekibki uriinileke."

<strong>Kas seda esineb ka noortel naistel?</strong>

"Niisugust tervisehäda seostatakse palju sünnitusega - kusiti kahjustus tekib lihaste või sidekoe tasandil. Füsioloogiliselt peab kusiti olema pinges- sest köhimisel peab ta hoidma rõhku- et uriin ei lekiks. Kui lihased on nõrgad- siis tekibki uriini leke.<br /> Kõige enam põhjustab stress-inkontinentsust pikaleveninud (pikk väljutusperiood) või operatiivne sünnitus (tangi- või vaakumsünnitus). Seda seostatakse ka suure sünnikaaluga lapse sünnitamisega. Probleem võib tekkida küll pärast sünnitust- aga see ei pruugi esialgu nii häiriv olla. Enam lööb see välja pisut vanemas eas- rohkem üleminekueas- kui tekib naissuguhormoonide langus- mis veelgi süvendab probleemi.<br /> Stress-inkontinentsust seostatakse ka östrogeenidega. Premenopausis või menopausis- kui tekib füsioloogiline kliimaks ja östrogeenide tase langeb- lõdvenevad lihased ja sidekude. Aga mul on olnud ka 30-aastaseid patsiente. Neil on inkontinents enamasti sünnitusega seotud.<br /> Teised inkontinentsuse vormid on rohkem põielihasega seotud- näiteks ärritatud põis. Neid operatiivselt ravida ei saa- ainult medikamentidega.<br /> Uriinipidamatust võib seostada ka mitme kaasuva haigusega- näiteks diabeedi ja närvisüsteemi kahjustustega."

<strong>Mida ling endast kujutab?</strong>

"Firmasid- kes oma linge pakuvad- on palju. Erinevus on põhiliselt materjalis ja asetamise tehnikas. Ling on 25 cm pikk ja sentimeeter lai sünteetilisest materjalist võrk- mis pannakse kusiti alla toestuseks pingevabalt. Kui kusiti väga üles tõstame- siis naine ei saa üldse urineerida.<br /> Esialgu on võrk on kile sees- et saaks vabalt lingu paigutada. Otstes paiknevate nõelte ehk juhtevarrastega viiakse võrk kudedesse. Uuema meetodiga viiakse juhtevardad transobturatoorselt- tuues otsad kubeme piirkonnas välja. Pisut vanema meetodiga tuuakse juhtevardad kusiti alt sümfüüsi ja põie vahelt kõhu eesseinale. Aga siin on oht põie vigastusele. Kirjanduse järgi võib komplikatsioone tekkida 3-4 protsendil. Sellepärast võetigi kasutusele transobturatoorne meetod. Lingumaterjal on sama- aga nõelad on veidi teise kujuga.<br /> Kui kile ära võtta ja nõelad ära lõigata- siis jääb ainult võrk kudedesse. Seda kuhugi ei kinnitata. Organismi jääb teda umbes kaheksa sentimeetri pikkune jupp- see ongi kusiti toestus. Paari nädalaga kasvab võrk kudedesse."

<strong>Tundub- et lingulõikus patsiendile eriti tüsilik ei ole.</strong>

"Lingu saab ka lokaalse tuimestusega paigaldada- patsient ei pea tingimata üldnarkoosis olema. See ei ole valus lõikus. Lingulõikust peetakse lihtsaks nii kirurgile kui patsiendile. Patsient saab reeglina juba samal päeval koju. Esineb vähe komplikatsioone- eriti transobturatoorse meetodi korral."

<strong>Kunas stress-inkontinentsuse operatiivne ravi kasutusele võeti?</strong>

"Stress-inkontinentsust tunti juba ammu- aga siis kasutati muid meetodeid ja tarvikuid - näiteks naise enda lihast või fascia’t. Aga see ei olnud nii tulemuslik- sest mõne aja pärast võisid retsidiivid tekkida - tugi lõtvus. Aga sünteetiline võrk on eluaegne. Üldiselt on ling koesõbralikust materjalist ja organism talub seda hästi. Üksikutel juhtudel võib tekkida põletik. Praegu püütakse välja töötada ka looduslikku materjali. Kasutusel on nt seasoolest lingud- nende vastupidavus ei ole aga lõplikult selge.<br /> Erinevaid operatsioonimeetodeid uriinipidamatuse likvideerimiseks on tuntud väga ammu- kuid need on olnud küllalt tüsilikud ja mitte heade tulemustega.<br /> Kogu aeg on uut ja paremat otsitud. Tänapäeva mõistes lingu võttis kasutusele rootslane Ulf Ulmsten 1995. aastal. Seda kasutatakse kusiti toestuseks nüüd kogu maailmas."

<strong>Kui palju te ülikooli naistekliinikus lingulõikusi teinud olete?</strong>

"Kokku saja ringis- eelmisel aastal 36. Aastas saamegi teha umbes 35-40 lingulõikust. Jõuaksime rohkem- aga rahaliselt pole lihtsalt võimalik- kuna ling ise on kallis (7500-9000 krooni). Järjekorrad on pikad. Selleks aastaks on juba kõik täis."

<strong>Aga kui patsient ise lingu kinni maksab- kas ta saab siis kiiremini operatsioonile?</strong>

"Sellisel juhul peab ta kogu komplekshinna ise tasuma: ling + operatsioonihind - 11 280 krooni."

<br /><strong>MARIKA KUSNETS<br /></strong><a href="mailto:marika@mu.ee">marika@mu.ee</a>

 

<br /><br /><br /> ****************************

 

<br /><strong><u>Uriinipidamatuse esinemine:</u></strong>

* 50% naistest kogevad juhuslikku ja lühiajalist inkontinentsust;<br /> * 10% naistest kannatavad regulaarse pidamatuse all- neist: <br />     - alla 20-aastastel esineb 2%;<br />     - üle 65-aastastel esineb 20%;<br />     - mittesünnitanud naistel 5%;<br />     - 1-3 last sünnitanud naistel 10%;<br />     - 4 ja enam last sünnitanud naistel 15%.

<strong><u><br /> Kellele sobib operatsioon?<br /></u></strong> * Stress-inkontinents (peamine näidustus- 30-45%)<br />     - Kusiti madal rõhk- vaagna sidekoe ja lihaskoe nõrkus- kusiti hüpermobiilsus- sfinkteri puudulikkus.

* Segavorm- kui domineerib stressinkontinenstus (stress- ja sundinkontientsus- 10-40%)<br />     - Stressinkontinentsusega seotud sümptomid ja vähem väljendunud põie ärritatavuse tõus ja halvenenud urineerimisrefleksi pärssimine.

<strong><u><br /> Uute meetodite eelised:<br /></u></strong>* väheinvasiivsed;<br /> * operatsiooni aeg lühike (15-20 min);<br /> * lokaalanesteesias;<br /> * patsient lahkub koju samal päeval;<br /> * komplikatsioone vähe;<br /> * tulemused head.

<em>Allikas: Ülle Kadastik</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.