Ameerika suunas oma tähelepanu anafülaksiale ja toiduallergiale

Ameerikas kuulutati 5. märts Valge Maja poolt riiklikuks anafülaksiapäevaks, samal ajal toimunud AAAAI (American Academy of Allergy, Asthma and Immunology) aastakonverentsil Miamis räägiti samuti palju anafülaksia ja toiduallergia teemadel.

Ameerikas kuulutati 5. märts Valge Maja poolt riiklikuks anafülaksiapäevaks- teatab HealthDay News. Samal ajal toimunud AAAAI (American Academy of Allergy- Asthma and Immunology) aastakonverentsil Miamis räägiti samuti palju anafülaksia ja toiduallergia teemadel.

AAAAI president aastatel 2005-2006- dr F. Estelle R. Simons ütles pressikonverentsil- et toiduallergia saab sellega väljateenitud tähelepanu osaliseks. Hinnanguliselt 11 miljonit ameeriklast kannatab toiduallergia käes- igal aastal sureb sellest põhjustatud reaktsiooni tõttu 150-200 inimest ning 30 000 satub haigla esmaabiosakonda.

<strong>Arstiabi tase ebapiisav<br /></strong>Simons lootis- et nüüd hakkavad tervishoiutöötajad- arstid ja avalikkus paremini haigust tähele panema ja õpivad ära tundma olulisi märke ja sümptomeid.

Üks konverentsi ettekannetest tutvustas Reuters Healthi teatel uuringut- mille järgi on toiduallergiast tingitud anafülaksia ravi Ameerikas sageli suboptimaalne. Enamik toiduallergiaga lapsi- kel tekib kurguvalu ning anafülaksia respiratoorsed ja kardiovaskulaarsed sümptomid- ei saa ravi käigus adrenaliini ning arstiabi tase on ebapiisav.

Vastava küsitluse viis läbi dr Elinor Simons mittetulundusühingu FAAN (Food Allergy and Anaphylaxis Network) konverentsi külastanud patsientide ja nende pereliikmete seas. 507 kindlaks tehtud toiduallergiaga inimesest 96 protsenti olid alla 18-aastased lapsed.

Anafülaktilise reaktsiooni tekkimisel tekkis 38 protsendil neist potentsiaalselt eluohtlik seisund surumistundega kurgus- tursega- alumiste hingamisteede ja südame-veresoonkonna sümptomitega. Hoolimata seisundite ägedusest sai kõigest kuus protsenti neist enne haiglasse sattumist adrenaliini ja vaid 57 protsenti otsis arstiabi. Kõige ägedama reaktsiooniga 271 patsiendist sai adrenaliini enne haiglasse viimist 33 protsenti- arstiabi otsis kolmveerand neist.

Enamasti jäeti arsti poole pöördumata sel põhjusel- et reaktsioon ei paistnud eriti ägedana (45 protsenti) või sümptomeid ei tuntud ära (33 protsenti). 16 protsendil juhtudest oli arst avaldanud lapsevanemale arvamust- et lapse sümptomid ei vaja meditsiinilist tähelepanu.

Esmaabiosakonda või arstikabinetti jõudnud lastest pooltel oli jälgimisaja pikkus Elinor Simonsi hinnangul liiga lühike - alla kahe tunni. Adrenaliini kasutati liiga vähestel- samuti ei juhendatud patsiente kõige paremini- kuidas ise adrenaliini süstida või millistest toiduainetest hoiduda.

Tema arvates tuleb arste- patsiente ja nende perekondi paremini harida- kindlustamaks seda- et igal patsiendil oleks pidevalt adrenaliinisüstal ligi ja nad oskaksid seda kasutada. Samuti peaksid patsiendid arstiabi otsima juba esimeste anafülaksia märkide peale.

Adrenaliini kasutamine ei ole küll riskivaba- kuid AAAAI presidendi seisukoht oli- et parem karta kui kahetseda.

Et patsientide oskused adrenaliinisüstalde kasutamiseks ei ole eriti head- näitas oma uuringus dr James S. Kong. Tema poolt küsitletud patsientidest ligi kolmandik arvas ühtlasi- et raviarst ei ole kursis nende toiduallergia raskusastmega.

<strong>Ravimite kasutamine<br /></strong>Ravimite kasutamist anafülaksia esmaabis hindas täpsemalt dr Carlos A. Camargo Jr tehtud uuring. Teadlaste kasutada oli andmebaas 11-4 miljoni allergiaga seotud kiirabiosakonna külastuse kohta aastatel 1993-2003. Kõikidest visiitidest esmaabiosakonda moodustasid need ühe protsendi ning arvutuste järgi pöördub allergiaga seotud probleemide tõttu igal aastal esmaabi saama 3-8 ameeriklast tuhandest.

Erakorraliseks või vältimatuks hinnati arstiabi vajadust 63 protsendil juhtudest- kuid haiglaravile jäeti patsientidest kolm protsenti. Anafülaksiat diagnoositi (ICD-9) ühel protsendil patsientidest. Tuginedes võrdlusele teiste suurte uuringutega järeldas Camargo- et anafülaksia esinemist allergiliste reaktsioonide seas oli tugevasti alahinnatud.

Ravimeid määrasid arstid 87 protsendil visiitidest. Histamiini H1-blokaatoreid määrati keskmiselt 62 protsendil- kortikosteroide 37 protsendil- H2-blokaatoreid 11 protsendil- adrenaliini 11 protsendil ning inhaleeritavaid beeta-2 agoniste 3-3 protsendil juhtudest.

Nii F. Estelle R. Simons kui Camargo arvasid- et esmaabis tuleks adrenaliini rohkem kasutada. Simons selgitas- et anafülaktilise reaktsiooni esinemiseks ei pea patsiendil olema veel ?okki- mida oodates võivad arstid võimaluse käest lasta.

Mitut organsüsteemi haarava allergilise reaktsiooni korral tuleks patsiendile kindlasti adrenaliini manustada- kuna ei ole võimalik ennustada- kas areneb välja ?okk või mitte- rõhutas Simons.

Märtsi keskel avaldati Ameerikas ka värskeim toiduallergia ravi ja diagnoosimise juhend. <em>(Ann Allergy Asthma Immunol. 2006;96:S1-S68)</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.