KÜSITLUS:

maakonnahaiglad kliinikumi filiaaliks?

<strong>Küsitlus: maakonnahaiglad kliinikumi filiaaliks?</strong>

Mida arvavad maakonnahaiglate juhid ideest liituda SA Tartu Ülikooli Kliinikumiga filiaalina?<br /> Kliinikumi juhatuse liige Margus Ulst kirjutas selle idee välja 20. veebruari Postimehes (“Haigekassa pisaraid ei usu”). Viljandi maakonnaarst Henn Sepp toetas Ulsti ideed Viljandi haigla näitel 16. märtsi Sakalas (“Kas ülikooli haigla filiaal või hooldushaigla?”).

 

<strong>Rein Kermes<br /><u>Lõuna-Eesti haigla peaarst:</u></strong>

"Ainult Margus Ulsti artikli kommenteerimine on täna juba veidi vananenud asi. 13. märtsil arutasid Võru maavanema Ülo Tuliku eestvõtmisel Põlva- Valga- Viljandi ja Võru maavanemad- haiglajuhid- abiminister ja kliinikumi juhid sama teemat. Margus Ulsti artiklis toodud mõtted olid kliinikumi ettekande (Urmas Siigur) osa. Kõik maavanemad väljendasid oma põhimõttelist poolehoidu ja mõistmist ning valmisolekut teemat edasi arendada.<br /> Olen kindlalt seda meelt- et ühinemine kas horisontaalselt või vertikaalselt on üks lahendusi säilitamaks eriarstiabi kättesaadavus Tallinnast ja Tartust kaugemal elavatele inimestele.<br /> Otsus- kas- kuidas ja millal selline ühinemine saab toimuda- selgub alles pärast detailsemat analüüsi- selgitamaks- millised muutused võivad ees oodata. Siin on nii haiglajuhtidel kui omanikel vaja teha veel tõsine hulk tööd. Võtmeotsuse teeb kindlasti haigla omanik- andes seejärel haiglajuhile volitused edasisteks sammudeks.<br /> Abiministri ettekandest selgus- et sotsiaalministeeriumis on töös nii kiirabi- esmatasandi arstiabi kui ka haiglavõrgu arengukavad. Nendega planeeritakse septembriks valmis saada- võib-olla sisaldub seal idee- kuidas edasi minna.<br /> Kokkuvõtteks - kui ühel teemal nii mitmes algatusrühmas samu asju arutatakse- siis peab selleks ka tõsine põhjus olema- seega saab Marguse artiklisse ainult positiivselt suhtuda."

 

<strong>Ülle Lumi<br /><u>Viljandi haigla juhatuse esimees:</u></strong>

"Põhimõtteliselt toetan Margus Ulsti mõtteid- et haiglad peavad tegema paindlikumat koostööd ja oma vastutusala laiendama. Sama põhimõte on kirjas Viljandi haigla arengukavas.<br /> Haigekassa Tartu piirkonna 320 000 kindlustatud isikule konkureerivad üks kohalik haigla- neli üldhaiglat ja üks piirkondlik haigla. Selline haiglavõrgu kontsentratsioon ning lõpule viimata üldhaiglate reformimine ei võimalda ka Viljandi haiglal pidada läbirääkimisi eriarstiabi ja hooldusravi lepingu mahtude suurendamiseks.<br /> Kliinikumi filiaalide loomise mõtet arendas Urmas Siigur 13. märtsil Võrus maavanematele ja haiglajuhtidele esinedes. Siigur tõi ilmeka võrdluse- et Eesti tervishoius peaks toimima network (võrgustik)- aga toimib setka (võrk)- kus on sees mitut sorti vihaseid kalu ja vaene patsient- kes millise kätte satub.<br /> Võrkstruktuuri puhul oleks erineva suurusega ja funktsiooniga haiglad seotud ühtseks tervikuks. Kliinikumi poolt vaadatuna tähendaks see erineva funktsiooniga kliinikumi filiaale väljaspool Tartut- näiteks Võru ja Viljandi üldhaigla ning mitu kohaliku (mitte hooldus-) haigla sisuga asutust- samuti ühtse juhtimisega kiirabi Lõuna-Eestis.<br /> Erinevalt teistest Lõuna-Eesti maakonnahaiglatest on Viljandi praegu veel suhteliselt heas seisus: meie haiglas on keskmine palk üldhaiglate keskmisest oluliselt kõrgem ja põhierialad on kaetud paikse personaliga.<br /> Teisalt on Viljandi haigla ebavõrdses seisus 2005. aastast- kui osa tervishoiutöötajate miinimumpalga tõusuks vajalikust lisaressursist jaotati üldhaiglatele ööpäevaringse vältimatu arstiabi kättesaadavuse tasu kaudu- korrutades nelja eriala valvetasu koefitsiendiga 3. Ainsa erandina Eesti üldhaiglatest on Viljandis töös ööpäevased valveringid kuuel erialal - tulenevalt teenuste mahust ja struktuurist -- kuid tasu saame võrdselt teistega nelja eest. Võru nõupidamisel sain järjekordselt kinnitust- et Viljandi haigla majandab igati piiri peal ja mahume erinevatesse edasise käitumise mustritesse. Õige tee tuleb endal ära otsustada.<br /> Toetan mõõdukat horisontaalset koostööd Tartu ülikooli kliinikumiga- mitte vertikaalset (liitumine). Väike töögrupp võiks kohe hakata otsima maakonnahaiglate koostöövõimalusi kliinikumiga.<br /> Kliinikumi juhtide idee ajendiks on hirm- et Lõuna-Eesti haiglaravi kukub arstide lahkumisel üksikute erialade kaupa kokku ja päevapealt pole kliinikum suuteline kvaliteetselt kogu tööd üle võtma. Samas ootavad kliinikumi juhid kiiret otsust- sest sellest sõltub- kas nad peavad ehitama suurema kompleksi ja ehk Euroopa Liidu struktuurifondidest haiglaehituseks rohkem raha taotlema."

 

<strong>Koit Jostov<br /><u>Põlva haigla tegevdirektor:</u></strong>

"Olen nõus Viljandi maakonnaarsti ütlusega. See väljakäidud variant on vaid üks paljudest võimalustest raviteenuse jätkamiseks Lõuna-Eestis. N-ö kont on välja visatud- nüüd tuleb hakata sinna liha külge pookima.<br /> Ka tuleb kaaluda veel Peeter Laasiku maakondlike haiglate ideed (elanike arv on kuni 40 000)- mis annab eelduse- et kõikide maakondade elanikke koheldakse võrdselt- mitte nii nagu varem- et teie maakond on kohaliku haigla võimalustega ja teie oma üldhaigla võimalustega.<br /> Samas ei saa ma grammigi nõustuda Peeter Laasiku ütelusega Võrus- et asjaga on väga kiire ja septembriks peab asi olema otsustatud. Mina arvan vastupidi - et seda asja tuleb ajada väga targu ja väga kaalutletud otsuseid tehes.<br /> Kiiret pole kuhugi- sest 2010. aastani on kõigil üldhaiglatel litsents olemas ja ülikooli kliinikumi hoone teine järk- millega seoses on võimalik projekteerida/ehitada kliinikumile lisavõimsust- valmib alles sajandi teisel kümnendil. Urmas Siigur ütles Võrus (ja on ka enne öelnud)- et 2008. aastal valmiva esimese järguga paraneb ainult haiglahoonete kvaliteet- aga ei tule pindasid lisavõimsuse jaoks.<br /> Ma arvan- et täiesti teisele tasemele Lõuna-Eesti tervishoius võiksime minna alates 2015. aastast ja ka seda juhul- kui vahepeal ei tehta rutakaid ja lollakaid otsuseid. (Hospital Master Plan’i 2015 vastuvõtmine ja hooga elluviimise alustamine on ilmselt kõigil väga selgelt (kahjuks negatiivselt) meeles.)<br /> Lõuna-Eestis üldhaiglatest ülikooli kliinikumi filiaalide tegemises näen ma vähemalt ühte väga tõsist probleemi.<br /> Eesti meditsiinis on raha vähe praegu ja ka kümne aasta pärast. Ei ole mõtet olla sinisilmne ja uskuda kliinikumi patriotismi- et kõik patsiendid saavad võrdselt ravitud. Kui rahastatakse vajaminevast ravist 70-90 protsenti- siis on selge- et Tartu elanikud saavad keskmisena oluliselt rohkem ja paremat ravi kui ümberkaudsete maakondade elanikud. Jõgeva kohta on selle ilmestamiseks haigekassal olemas väga ilusad (loe: kurvad) numbrid."

 

<strong>Riho Tapfer<br /><u>Valga haigla juhataja:</u></strong>

"Kõiki ettepanekuid- mis toetavad eriarstiabi positiivset arengut maakonnas- tuleb põhjalikult analüüsida ja seejärel vastavad muudatused ka ellu viia. See- milline arengustsenaarium maakondlikule eriarstiabile osutub tulevikus parimaks- tulebki püüda välja selgitada. Mis puudutab suuremamahulisi juriidilisi ümberkorraldusi- siis neid otsuseid saavad teha haiglate omanikud. Hea on see- et kliinikum kui piirkondlik haigla tunneb huvi ja püüab leida lahendusi maakondliku eriarstiabi arendamisel."

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

23. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.