MARTIN JOHANSON:

Konkurents perearstiabis ehk noore arsti võimalustest

<strong>Konkurents perearstiabis ehk noore arsti võimalustest</strong>

Patsientide poolt vaadatuna - alati tuleb patsient esiplaanile seada- sest nende õigustatud vajaduste rahuldamiseks tervishoiusüsteem ju eksisteerib - on neil kesine valikuvõimalus arsti vahetamiseks- eriti siis- kui vaja regulaarset arstiabi. Turg on teenuseosutajate vahel jaotunud- uusi tulijaid ei soovita- soovitakse rohkem raha- ähvardatakse isegi streigiga. Töötavatel perearstidel puudub konkurents.

Eesti perearstid ei tööta veel nagu traditsioonilistes perearstindusega maades (Inglismaa- Holland)- kus kõikidest arstikülastustest on perearstikülastusi 85-90 protsenti. Meil on vastav protsent 55-60. Sellest ka osalt suured järjekorrad eriarstidele.

1990ndate aastate algul toimus paljudes maades nihe muudatuste poole- hakati rakendama rohkem konkurentsi tervishoiuteenuste osutajate vahel (<em>managed/regulated market</em>- <em>public competition</em>). Meie püüdsime Eestis ka- lükkasime küll süsteemi käima- aga reguleerimine jäi nõrgaks- seda ei toimunudki.

Konkurentsi positiivsed küljed tuleb ära kasutada ja negatiivsed küljed regulatsiooniga võimalikult vähendada.

Olukorda parandaks tunduvalt konkurentsi tekitamine perearstinduses. Seda võiks teha esialgu projekti kujul suuremates linnades- kus palju “ülenormatiivseid” nimistuid- ja hiljem saab laiendada kogu riigis. Projekti eesmärk oleks kindlustada noorele perearstile võimalus ehitada üles oma praksis Eestis. Ressurssidega saaks toetada nii haigekassa kui omavalitsus.

Haigekassast tuleks noore perearsti stardikapital- hiljem juba palga ja baasraha näol lisaks pearahale- mida makstakse järjest kasvavale patsientide arvule nimistus kuni tuhandenda patsiendi registreerumiseni nimistus. Iga saja patsiendi kohta võiks haigekassa maksta kõrgemat pearaha- alates tuhandest patsiendist aga hinnakirja järgi pearaha.

Omavalitsus võiks anda esimese kolme aasta jooksul praksisele nullrendiga ruumid- mööbli ja aparatuuri. See tähendaks omavalitsusele ühe arsti kohta esimesel aastal <em>ca</em> kuni 500 000 krooni suurust väljaminekut. Arsti sissetulekuks (palk) kujuneks 10 000-15 000 krooni kuus.

Praegu eraldab Tallinna linn kõigile perearstidele üle 20 miljoni krooni aastas- mille otstarbekuses võib kahelda. Pigem võiks selle summa kasutada noorarstide töölerakendamiseks.

Haigekassal kui soliidsel institutsioonil võiks olla ka näiteks arengufond esmatasandi arstiabi paremustamiseks. Alustada võiks Tallinnast- sest seal juba eraldatakse raha perearstidele- ja veel näiteks Tartust või ka mõnest väiksemast linnast.

Esialgu oleks vaja korraldada küsitlus- mida residentuuri lõpetajad ideest ise arvavad.

Sellise ettevõtmisega saaks noorarstid tööd ja kindlustunnet- tekiks konkurents patsientide pärast- paraneks esmatasandi kvaliteet- ei oleks vaja suuri nimistuid administratiivsete vahenditega jaotama hakata (olen skeptiline administratiivsete vahendite ja arstide hea tahte osas loovutada patsiente - patsient peab ise saama valida). Suur nimistu ei ole näitaja otsustamaks- et kvaliteet võib alla käia- sest inimeste töövõime on erinev.

Ääremaa valdades ja üldse maal perearstidega kindlustamiseks tuleks neile seal rohkem maksta. Mille arvel? Näen kahte allikat (ja kolme võimalust):<br /> - haigekassa- sest maainimesed kasutavad eriarstiabi vähem;<br /> - riiklikud regionaalarengu rahad;<br /> - mõlemad koos.

Seega tuleks planeerida perearstiabile raha uuendusteks- mitte olemasolevate nimistute pidajatele lihtsalt juurdemaksmiseks.

<br /><strong>MARTIN JOHANSON<br /></strong>Tartu maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja

 

 

*************************************

<br /><br /><u>KOMMENTEERIB:</u>

<strong>Kristiina Öpik<br /><u>peremeditsiini resident:</u></strong>

"Stardikapitali loomise idee on väga hea. See- et antakse noortele perearstidele võimalus omal käel proovida ja toimivasse ringi sisse elada.<br /> Samas- patsientide poole pealt peaks olema rohkem infot- millise perearsti juurde tal on võimalik registreeruda. Väide- et praegu ei ole patsiendil võimalik perearsti vahetada- kehtib ainult maapiirkondades- kus piirkonna peale on üks arst. Linnades on arsti vahetamine väga lihtne- ma arvan- et takistuseks on ainult info puudus.<br /> Väga teretulnud on ka idee- et ääremaade perearstidele tuleks rohkem maksta. Ma arvan- et kohalikud omavalitsused oleksid ka nõus maksma- kui neil oleks- mida maksta. Äärealade omavalitsused kipuvad olema teistest vaesemad."

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

TEVA otsib RAVIMIESINDAJAT

Tripod Grupp OÜ

21. mai 2018

TEVA otsib RAVIMITE REGISTREERIMISE SPETSIALISTI

Tripod Grupp OÜ

21. mai 2018

Meditsiini­uudised

15. mai 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.