Põlveoperatsioon kulges justkui reality-show

Mustamäe haigla suurde saali koguneb kuuskümmend ortopeedi eri riikidest, et jälgida lavaekraanilt oma Itaalia kolleegi, professor Vittorio Calvisi tehtavat põlveoperatsiooni – nii algas Põhja-Eesti regionaalhaigla kahepäevane workshop, mis tutvustas artroskoopia uusi suundi.

Mustamäe haigla suurde saali koguneb kuuskümmend ortopeedi eri riikidest- et jälgida lavaekraanilt oma Itaalia kolleegi- professor Vittorio Calvisi tehtavat põlveoperatsiooni - nii algas Põhja-Eesti regionaalhaigla kahepäevane <em>workshop</em>- mis tutvustas artroskoopia uusi suundi.

“See on teadusüritus- mis näitab mujal kasutatavaid operatsioonimeetodeid ja aitab meid integreerida Euroopa meditsiini-” ütles ürituse üks korraldajaid- meditsiinitehnikafirma Semetron juhatuse liige Inga Kõrgemaa.

<em>Workshop</em> reklaamis ühtlasi Saksamaal toodetavaid Karl Storzi instrumente. Kõrgemaa sõnul pole tegu tuluüritusega- selline ettevõtmine nõuab palju aega- raha ja energiat ning sellepärast on neid harva. Semetron korraldas <em>workshop</em>’i ka eelmisel aastal- siis keskenduti Tartus professor Mart Kulli käe all nina-kõrva-kurguhaigustele.

<strong>Näidisoperatsioonid<br /></strong>Prof. Calvisi opereeris 44-aastast meest- kel oli viis aastat tagasi sportimise käigus tekkinud põlvevigastus- eesmise ristatisideme rebend. Operatsiooni ajal paigaldati talle uus kõõlus.<br /> Saalisolijad nägid operatsiooni käiku nii põlveliigesesse viidud minikaamera kui tavakaamera kaudu.

Calvisi kommenteeris iga oma liigutust- mida ja miks ta teeb. Saalisolijad said talle esitada ka küsimusi. Lõpus tõdes professor- et see oli tal viimase kolme aasta pikim operatsioon - seletamise tõttu venis tavapäraselt 40-minutiline lõikus ligi kaks korda pikemaks.

Operatsiooni ettevalmistustest rääkides ütles Kõrgemaa- et professor tõi Itaaliast kaasa ka oma kolm assistenti ja õed ning ainuüksi instrumente oli meeskonnal kaasas terve rekkatäis.

Eesti Artroskoopia ja Spordiarstide Seltsi juhatuse esimees Madis Rahu märkis- et kui Ameerikas on taolised operatsioonid ortopeediliste lõikuste seas seitsmendal kohal- siis meil tehakse neid harvem. “Selline rebend segab kõige rohkem füüsiliselt aktiivseid inimesi. Meil kasutatakse liigese fikseerimiseks sagedamini teisi meetodeid- kruvikinnitust-” märkis Rahu.

Artroskoopilisi põlveoperatsioone hakati Eestis esimesena tegema Tartu ülikooli kliinikumis 1993. aastal. Praegu tehakse neid Eestis seitsmes haiglas. “Operatsiooni tase on meil sama kui mujal Euroopas-” kinnitas Rahu. “Rohkem esineb meil aga operatsioonijärgseid probleeme patsiendi taastumisega.”

<strong>Kaks tihedat päeva</strong><br /> Vittorio Calvisi tegi samal päeval veel teisegi live-operatsiooni ning õhtupoole opereeris kaamerate ees dr Esko Kaartinen Soomest Eira haiglast. Kõigil kordadel järgnes arutelu kolleegide keskel. Ortopeede oli kohal Soomest- Lätist- Leedust- Saksamaalt jm.

Järgmisel päeval- 17. märtsil kuulasid ortopeedid erialaseid loenguid ning mõne tunni jooksul oli võimalik Storzi instrumentidega kätt harjutada mulaažide peal.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.