Rain Jõgi: Kehtivat trendi on keeruline murda

Euroopa juhtiva kopsumeditsiiniajakirja European Respiratory Journal märtsinumbris ilmunud artiklis muutustest aktiivses ja passiivses suitsetamises Euroopas viimase 10 aasta jooksul eristub Eesti Tartu näitel oluliselt ülejäänud Euroopast.

Euroopa juhtiva kopsumeditsiiniajakirja European Respiratory Journal märtsinumbris ilmunud artiklis muutustest aktiivses ja passiivses suitsetamises Euroopas viimase 10 aasta jooksul eristub Eesti Tartu näitel oluliselt ülejäänud Euroopast.

Kui kõikjal mujal on suitsetamise levimus täiskasvanute hulgas langenud (keskmiselt viis protsenti kümne aasta kohta)- siis Eestis on suitsetamise levimus kümne aasta kohta arvestatuna 20 protsenti tõusnud. 29 uuringukeskuse hulgas on Tartu suitsetamise levimuselt tõusnud 18. kohalt 4. kohale. Kõrgem on suitsetamise levimus ainult kolmes Hispaania keskuses.

Alljärgnevalt kommenteerib TÜ kliinikumi kopsukliiniku juhataja Rain Jõgi mainitud rahvusvahelist uuringut ja eestlaste suitsetamisharjumusi hingamisteede haiguste riskitegurina üldisemas plaanis.

 

<strong>Keda ja miks uuriti?</strong>

"European Community Respiratory Health Survey (ECRHS) esmasuuring viidi läbi kahes faasis: postiküsitluse faas aastatel 1990-1994 ja uuringu kliiniline faas aastatel 1992-1995. Eestist osaleb ECRHS uuringus üks keskus. Artiklis on esitatud 2000. aastal läbi viidud uuringu kliinilise faasi järjeuuringu (ECRHS II) tulemused.<br /> Selle prospektiivse uuringu peamine eesmärk ei olnud uurida suitsetamist. Tulemused küll näitavad- et Eestis suitsetamine pigem sageneb- kui mujal väheneb. Trend on selgelt vastupidine. Artiklis esitatud analüüsi eesmärk oli vaadata- millised on suitsetamisest loobumise ja suitsetama hakkamise riskitegurid. Mida madalam sotsio-ökonoomiline staatus- sissetulekud ja haridustase- seda enam inimesed jätkavad suitsetamist või hakkavad suitsetama.<br /> Analüüsiti ka seda- mis mõjutab passiivset suitsetamist. Näiteks see- kui kodus keegi kõrval suitsetab- mõjutab inimest uuesti suitsetama hakkama või siis alustama.<br /> ECRHS II põhieesmärgid on aga tunduvalt laiemad kui antud analüüs:<br /> 1. Uurida atoopilise sensibiliseerituse ilmnemist ja remissiooni. Kindlaks määrata atoopilise sensibiliseerituse riskitegurid representatiivses rahvusvahelises rahvastiku valimis.<br /> 2. Uurida astma sümptomite teket ja remissiooni ning kindlaks määrata riskitegureid astma kujunemisel.<br /> 3. Uurida muudatusi kopsu funktsioonis ja selle riskitegureid.<br /> 4. Uurida muudatusi hingamisteede hüperreaktiivsuses ja kindlaks määrata riskitegurid- mis põhjustavad hüperreaktiivsust.<br /> 5. Võrrelda muudatusi astma ravis piirkonniti eri maades.<br /> 6. Võrrelda astmast tingitud kulutusi ja elukvaliteeti astmahaigete hulgas piirkonniti eri maades.<br /> 7. Hinnata unehäirete seost hingamisteede haigusnähtude ja astmaga.<br /> 8. Hinnata menstruaaltsükli ja hormonaalse asendusravi seost astmaga."

<strong>Kuidas Tartu sellesse uuringusse sattus?</strong>

"Nii meiepoolse huvi tõttu uuringus osaleda kui just Rootsi kolleegide õhutuse ja tõhusa abi toel. Võimalikuks osutus see tänu GlaxoSmithKline’ile- kes uuringut väga kiiresti toetas. Epidemioloogilise uuringu läbiviimine on suhteliselt kallis üritus. Hiljem tuli taha ka Eesti Teadusfond."

<strong>Kas on plaanis sama uuringut ka jätkata?</strong>

"Uuring kindlasti jätkub. Millisel moel uuringugruppi edaspidi jälgitakse- ei ole samas praegu veel otsustatud. Peamine probleem on selles- et mida aeg edasi- seda väiksem on grupp- kes püsima jääb - kas ei saa inimesi kätte või pole nad uuringus osalemisest enam huvitatud."

<strong>Kuidas seletate- et Eestis läbi viidud levimusuuringud näitavad justkui vastupidist tendentsi- suitsetamise vähenemise suunas?</strong>

"Uuringu tulemus sõltub kasutatud metoodikast. Kõnealune uuring ei ole parim viis levimuse muutuste esiletoomiseks. Selleks- et hinnata muutusi levimuses- tuleks erinevatel momentidel korrata uuringut täpselt sama metoodikat kasutades: võtta samadel põhimõtetel uus juhuvalik ja kasutada korduvalt sama küsimustikku jm meetodeid.<br /> Uuringuid- mis võimaldaksid suitsetamise levimust ajas jälgida- ei ole Eestis tehtud kuigi palju.<br /> Lihtne päring PubMedi andmebaasi: “smoking AND prevalence AND Estonia” annab näiteks tulemuseks 55 viidet. Täiskasvanute populatsiooni hõlmaval juhuvalikul läbi viidud levimusuuringuid on nendest kuus (1-6)- lisaks uuringud lastel ja kooliõpilastel- mis metoodilistel põhjustel on veelgi raskemini võrreldavad kui täiskasvanute omad."

<strong>Mida need uuringud näitasid?</strong>

"1993. aastal vanusegrupis 20- 44 aastat läbi viidud hingamisteede tervise uuringu European Community Respiratory Health Survey (ECRHS) postiküsitluse põhjal suitsetas Tartus 58% mehi ja 34% naisi. Suitsetajateks loeti kõik- kes tegid kas või juhusliku sigareti- sigari või piibu korra nädalas. Vastas 83% küsitletuist (2).<br /> 1996. aastal vanusegrupis 15- 64 läbi viidud hingamisteede haiguste levimusuuring FinEsS postiküsitlus Tallinnas- Narvas ja Saaremaal andis suitsetamise levimuseks 57% meeste ja 28% naiste seas. Suitsetajateks loeti jällegi kõik- kes tegid kas või juhusliku sigareti- sigari või piibu korra nädalas. Vastas 78% küsitletuist (3).<br /> 1996. aastal 30-59-aastaste Eesti elanike hulgas läbi viidud postiküsitlusuuringu põhjal oli suitsetamise levimus 58% meeste ja 26% naiste seas (4).<br /> 1997. aastal läbi viidud kolme Baltimaad võrdlevas levimusuuringus alla 65-aastaste elanike hulgas oli suitsetajate levimus Eestis 54% meeste ja 24% naiste hulgas (5).<br /> Silmas tuleb pidada- et uuritavate vanuseline koostis uuringutes on olnud väga erinev. Kõigis neis uuringutes oli suitsetamise levimus kõrgeim vanusegrupis 30-39 eluaastat.<br /> Korduvaid sama metoodikaga läbi viidud levimusuuringuid on tehtud vaid üksikuid. Finbalt postiküsitlused üle 15-aastaste Eesti elanike hulgas viidi läbi 1994.- 1996. ja 1998. aastal. Selle uuringu põhjal oli suitsetajate levimus meeste hulgas vastavalt 53%- 50% ja 42% ning naiste hulgas 24%- 22% ja 20%. Erinevalt eelpool mainitud uuringutest defineeriti selles uuringus suitsetajat kui igapäevasuitsetajat- mis ilmselt seletab väiksemaid levimusnäitajaid. Samuti vähenes vastanute protsent aasta-aastalt- vastavalt 83%- 77% ja 68% (6).<br /> On üldiselt teada- et küsimustikele kipuvad vastamata jätma pigem suitsetajad kui mittesuitsetajad. Selle põhjuseks võib oletada keskmiselt ükskõiksemat suhtumist mitte ainult enda tervisesse- vaid ümbritsevasse maailma tervikuna.<br /> Koolilaste hulgas sama metoodikaga läbi viidud levimusuuringud aastatel 1991/1992- 1993/1994 ja 1995/1996 näitasid selget tõusutrendi nii suitsetamise proovimise kui regulaarse suitsetamise osas (7).<br /> Ülevaate suitsetamise levimuse trendidest annab ka raamat “Eesti rahva tervis 1991-2000”- mille veebiväljaanne on kättesaadaval aadressil: <a href="http://biomedicum.ut.ee/arth/avaleht/tutvustus/eesti_rahva_tervis_1/"> http://biomedicum.ut.ee/arth/avaleht/tutvustus/eesti_rahva_tervis_1/</a>.<br /> Raamatus on ära toodud igapäevasuitsetamise trendid kogu vaadeldava perioodi lõikes- mis eriti täiskasvanud meeste osas näitavad langust ajavahemikus 1994- 1998. Toodud näitajad on ligilähedased eelpool tsiteeritud korduvuuringule (6). Selleks- et andmetesse oleks võimalik kriitiliselt suhtuda- peaks teada olema vastanute protsent- millest eelpool oli juba ka juttu."

<strong>Kuidas passiivne suitsetamine inimest mõjutab?</strong>

"Ta on küll vähem ohtlik kui suitsetamine- aga uuringud on näidanud- et neil inimestel on hingamisteede haiguste risk siiski suurem. Aktiivse suitsetamise korral on inimesel endal midagi teha- aga passiivne suitsetaja on lihtsalt süütu ohver."

<strong>Kas vesipiibu tõmbamine on tervisele sama ohtlik nagu sigareti suitsetamine?</strong>

"Igasugune suitsetamine on kahjulik. Suits jõuab ju ikkagi hingamisteedesse. Kas põleb tubakas- põhk või saepuru- sellel pole enam vahet. Just põlemisproduktid on hingamisteedele ja kopsudele kahjulikud.<br /> Nikotiin on eriti ohtlik- kuna tekitab lisaks ka sõltuvust. Eelkõige suurendab nikotiin veresoonkonna haiguste ja hüpertensiooni riski. Kuna suitsetatava tubakana on nikotiin kõige paremini kättesaadav- siis ükskõik mis kujul inimene nikotiini ka ei tarbi- on tal ikkagi oht ükskord suitsetama hakata. Võib kasutada ka nikotiini närimiskummi. Aga üleminek sigarettidele on väga kerge tulema.<br /> Vesipiibu suitsetamine on hiilivalt kahjulik - nikotiinsõltuvus tekib ju pisitasa. Öeldes- et vesipiip ei tee midagi halba- meelitatakse noori suitsetama ja koolitatakse vaikselt järgmist suitsetajate põlvkonda."

<strong>Kas suitsetamine on oluline astma riskitegur?</strong>

"Suitsetamine on astma riskitegur- aga üllataval kombel mitte kõige olulisem. Geneetiline foon ja atoopiline sensibiliseeritus mõjutavad rohkem. Atoopiline sensibiliseeritus (kohatu IgE antikehade produktsioon) on omakorda samuti geneetilise fooniga."

<strong>Ilmselt jätavad astmahaiged patsiendid hoobilt suitsetamise maha.</strong>

"Ei- kõik küll mitte. Aga nende astmahaigete ravimine- kes suitsetavad- on keerukam- sest nad alluvad tavalisele astmaravile- inhaleeritavale glükokortikoidile- tunduvalt kehvemini kui mittesuitsetajad. Veidikene läheb enesetunne paremaks- aga tavaliselt jäävad nad sümptomaatiliseks.<br /> Kuna põletikuline protsess on seal kogu aeg aktiivne- siis kopsufunktsioon ei normaliseeru. Kui juhtub lisanduma mingi viirusinfektsioon- siis need ägenemised on ka olulisel määral raskemad. Kui mittesuitsetav astmahaige tarvitab regulaarselt ravimit- siis on ta enamiku ajast ilma haigusnähtudeta. Muidugi on ka raskemaid haigeid- kes tavalise raviarsenaliga ei muutu kunagi asümptomaatiliseks- aga suur osa saab siiski abi."

<strong>On viimasel ajal astmaravis ka olulisi muutusi toimunud?</strong>

"Väga suured muutused astmaravis toimusid paarkümmend aastat tagasi - siis- kui tulid inhaleeritavad glükokortikoidid. Enne seda oli astma ikka väga raske haigus. Haiglaravi astmahaige üldiselt enam ei vaja.<br /> Eks ikka tuleb uusi ravimeid juurde- aga midagi seesugust- mis nii võimsalt oleks olukorda muutnud- küll praegu ei ole. Viimase aja trend on kombinatsioonravimid: pikatoimeline bronhilõõgasti ja inhaleeritav steroid koos. Uuringud on näidanud- et koos manustamisel ühest inhalaatorist tekib sünergia- efekt on tõhusam. Raviefekti vahe ühte või kahte inhalaatorit kasutades ei ole küll väga suur- aga mingil määral on ta siiski olemas.<br /> Peamine on kombinatsioonravis see- et pikatoimelised bronhilõõgastid ei ole astmaravis monoteraapiana näidustatud. Astmahaigete surmapuhangud 1970ndatel aastatel- eelkõige Austraalias ja Uus-Meremaal- samuti USAs- olid tingitud uute bronhilõõgastite- lühitoimeliste beetamimeetikumide kasutusele võtmisest. Pärast pikatoimeliste beetamimeetikumide kasutusele võtmist pole astmasurmade puhanguid täheldatud- kuigi oht on sarnane- kui neid kasutada monoteraapiana.<br /> Bronhilõõgasti annab kerge leevenduse ja varjab ära astma ägenemise."

<strong>Miks on teie arvates meil noorte hulgas suitsetamise trend vastupidine mujal maailmas toimuvale?</strong>

"Noorte suitsetamine on probleemiks kõikjal maailmas. Kui vanem kodus suitsetab- siis tavaliselt ei mõelda- et mina küll kunagi suitsetama ei hakka. Pigem mõjub vanemate- õpetajate ja treenerite suitsetamine nagu eeskuju.<br /> See on üldine inimühiskonna seaduspära- et lapsed õpivad vanemate järgi kõiki käitumismalle ja ühiskonnareegleid. Just järgides ja jäljendades- mitte teadlikult mõeldes- et ma nüüd teen nende järgi täpselt nii. Nad tahavad olla suurte inimeste sarnased."

<br /><strong>MARIKA KUSNETS<br /></strong><a href="mailto:marika@mu.ee">marika@mu.ee</a>

 

 

<strong><em><u>Viidatud kirjandus:</u></em></strong>

<em>(1) Volozh- O- Deev A- Solodkaya E et al. Assessment of the general health profile trends in the male population of Tallinn- Estonia. Public Health. 1998;112:303-308.<br /> (2) Jõgi R- Janson C- Björnsson E- Boman G- Björksten B. The prevalence of asthmatic respiratory symptoms among adults in Estonian and Swedish university cities. Allergy. 1996;51:331-336.<br /> (3) Meren M- Jannus-Pruljan L- Loit HM et al. Asthma- chronic bronchitis and respiratory symptoms among adults in Estonia according to a postal questionnaire. Respir Med. 2001;95:954-964.<br /> (4) Pärna K- Rahu K- Rahu M. Patterns of smoking in Estonia. Addiction. 2002;97:871-876.<br /> (5) Pudule I- Grinberga D- Kadziauskiene K et al. Patterns of smoking in the Baltic Republics. J Epidemiol Community Health. 1999;53:277-282.<br /> (6) Puska P- Helasoja V- Prattala R- Kasmel A- Klumbiene J. Health behaviour in Estonia- Finland and Lithuania 1994-1998. Standardized comparison. Eur J Public Health. 2003;13:11-17.<br /> (7) Nurk E- Mittelmark MB- Suurorg L- Tur I- Luiga E. Trends in tobacco use among Estonian and Russian youth in Tallinn. Scand J Public Health. 1999;27:301-305.</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

TEVA otsib RAVIMITE REGISTREERIMISE SPETSIALISTI

Tripod Grupp OÜ

21. mai 2018

TEVA otsib RAVIMIESINDAJAT

Tripod Grupp OÜ

21. mai 2018

Meditsiini­uudised

15. mai 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.