Suitsuvaba haigla võimalikkusest Soome Seinäjoki keskhaigla näitel

Suitsuvaba haigla poliitika ellurakendamine on pikaajaline protsess, kuid järjekindlus annab häid tulemusi, nagu veendusime tänavu jaanuaris Kesk-Soomes Seinäjoki keskhaiglat külastades.

Suitsuvaba haigla poliitika ellurakendamine on pikaajaline protsess- kuid järjekindlus annab häid tulemusi- nagu veendusime tänavu jaanuaris Kesk-Soomes Seinäjoki keskhaiglat külastades.

Seinäjoki keskhaiglat Lõuna-Pohjanmaa haiglapiirkonnas külastas viis esindajat Eesti Tervist Edendavate Haiglate (TEH) Võrgustikust. Lisaks allakirjutanule Tartu ülikooli kliinikumi kopsukliiniku kopsuarst ja suitsetamisest loobujate (SL) nõustaja Ülle Ani- TÜK lastekliiniku ülemõde Ülle Pant- Põlva haigla ülemõde Aili Tilgre ning Rapla maakonnahaigla sisearst ja SL nõustaja Mari Põld.

Seinäjoki keskhaigla on Suitsuvabade haiglate Soome võrgustiku baashaigla. Seal töötab ka nimetatud võrgustiku rahvuslik koordinaator ja SL nõustaja Reetta-Maija Luhta- kes oli varem sama haigla töötervishoiuõde- nüüdseks aga täiskohaga suitsuvaba haigla projekti koordinaator. Seinäjoki haigla suitsuvaba projekti juhib meditsiinidirektor Hannu Puolijoki- kes tagab juhtkonna poolt vajaliku struktuuri suitsuvaba poliitika rakendamiseks ja järelevalveks ning toetab sellesisulist initsiatiivi haiglas.

<strong>Haigla maksab ravi eest<br /></strong>1970ndatel aastatel ehitatud Seinäjoki haigla on piirkonnahaiglaks rohkem kui 100 000 elanikule. Analoogseid piirkondlikke haiglaid on Soomes 20- millest 18 on tunnistanud end suitsuvabaks. Piirkondlikud haiglad tagavad elanikkonnale kvaliteetsed arstiabiteenused kõikidel erialadel.

600 voodikohaga haiglat teenindab 2200-liikmeline personal. 2002. aastal viidi läbi personali monitooring suitsetamisharjumuse levimuse osas. Haiglas töötas 220 suitsetajat (10%). Juhtkond kehtestas personalile suitsetamise keelu töö ajal- mis tagas võrdväärsed töötamistingimused nii mittesuitsetajaile kui suitsetajaile.

Haigla juhtkond ei pidanud vajalikuks ja ökonoomseks ehitada välja eraldatud suitsetamise ruume vastava ventilatsiooni jm tingimuste tagamisega. Suitsetamise kohtadeks määrati nii personalile (väljaspool tööaega) kui patsientidele kolm kindlat piirkonda haigla siseõuel- mis on eraldatud ravi- ja vastuvõturuumidest ning üldkasutatavatest kohtadest- samuti haiglatranspordist. Suitsetamise kohtade suunised olid üles riputatud haigla fuajeesse ja osakondadesse. Samas olid üleval märgised- et haigla on tubakavaba.

Suitsetavatele haiglatöötajatele tehti ettepanek loobuda tubakast- lubades- et haigla kompenseerib täielikult nikotiinsõltuvuse ravi. Vajadusel lubas haigla ravi eest maksta ka teistkordselt- kui nikotiinist võõrutamisel peaks esinema tagasilööke. Personalile tagati suitsetamisest loobumise nõustamise teenus oma haiglas. Nüüdseks on suitsetamisest loobunud 80 ehk 36 protsenti suitsetanud töötajaist.

<strong>Patsiendile professionaalne abi<br /></strong>Kõikidelt patsientidelt küsitakse haiglasse saabumisel- kas nad suitsetavad- tubakatarbimise kohta täidetakse haigusloos spetsiaalne vaheleht. Kui patsient on suitsetaja- tehakse talle ettepanek loobuda suitsetamisest juba vastuvõtu päeval- tagades talle haigla poolt tasuta nõustamisteenuse- võõrutamisjuhised ja vajalikud nikotiinsõltuvusravimid üldises raviskeemis. Pärast haiglast väljakirjutamist jätkab patsient nikotiinist võõrutamise protsessi omal kulul- kuid tal on juba toimiv kontakt suitsetamisest loobumise nõustajaga- ja seda jätkuvalt aasta jooksul pärast suitsetamisest loobumise päeva.

Kui aga patsient ei otsusta suitsetamisest loobumise kasuks- siis on see tema probleem- kuidas jõuda haigla siseõuele- et seal näiteks 30-kraadises pakases ja lumemöllus oma suits ära teha. Kui haige üldseisund vajab suitsetamiskohta minekuks kõrvalist abi- siis on tal õigus paluda end viia sinna näiteks ratastoolis.

Eesti haiglate esindajaid pani selline külmaverelisus haige suhtes imestama- kuid selgitus oli lihtne: see on patsiendi probleem.

<strong>Suitsetamine on kallis lõbu<br /></strong>Seinäjoki keskhaiglas on tehtud arvestused- kui palju maksaks haigla raha “tuulde” personali suitsetamispauside eest. Näiteks kui suitsetamiskohta minekuks ja tulekuks kulub viis minutit ning suitsetamiseks seitse minutit- ja seda umbes 5-6 korda päevas- ning kui korrutada see aeg suitsetavate haiglatöötajate arvu ja keskmise tunnitasu hinnaga- lisada veel tubakaga seonduvate terviseprobleemide ravi hind- kujuneb kulu märkimisväärseks. Samas tuleb ka mittesuitsetavatele töötajatele pakkuda boonust tervislike eluviiside järgimise eest- näiteks tervisepäevi.

Kulutulusamad on järgmised tegevused:<br /> 1) kuulutada haigla suitsuvabaks ja informeerida sellest uusi töötajaid- kogu haiglapersonali ja paikkonna elanikke;<br /> 2) keelustada suitsetamine haiglapersonalile tööaja jooksul;<br /> 3) võimaldada suitsetavatele haiglatöötajatele tasuta suitsetamisest võõrutamise ravi (kolme kuu- tagasilöögi korral veel teist korda kolme kuu jooksul);<br /> 4) suhtuda inimlikult ja toetavalt suitsetamisest loobuvasse kolleegi;<br /> 5) kaasata suitsetamisest loobujad koos mittesuitsetajatega haigla tervistavatesse üritustesse jne.

<strong>Pikaajaline protsess</strong><br /> Euroopa suitsuvabade haiglate võrgustiku (European Network of Smoke-Free Hospitals- ENSH) kõrgeim- kuldse tasandi sertifikaat omistatakse haiglale- mille kogu territooriumil ei suitsetata. Seinäjoki keskhaigla omab hõbetasandi sertifikaati.

Mitte kõik Soome suitsuvabad haiglad ei ole sellisel arengutasemel- sest suitsuvaba haigla poliitika rakendamine on pikaajaline protsess (nn <em>step by step</em>) ning see eeldab kindlat sellealase poliitika omaksvõttu.

Terved hoiakud olid selgelt märgatavad Seinäjoki keskhaigla kopsukliinikus ja naistekliiniku sünnitusosakonnas- mida külastasime. Rasedate ja imetavate emade tubakatarbimise ohud ja/või tubakasuitsuses keskkonnas viibimise kahjulikkus nii emale kui lapsele olid haiglas teadvustatud- õpetussõnu ja koolitust jagus ka isadele.

Eesti liitus WHO rahvusvahelise projektiga Health Promoting Hospitals (HPH) 1999. a. Tollasest Järve haigla pilootprojektist on välja arenenud hästitoimiv ja jätkusuutlik Eesti TEH-võrgustik. Sellega on liitunud 23 haiglat kõigist maakondadest- mis moodustab 43 protsenti haiglate üldarvust ja 76 protsenti avatud ravivoodite koguarvust. Lisaks on tegevuste ja koolitustega kaasatud ka seitse haiglat kui koostööpartnerit- kes on potentsiaalsed võrgustikuga liitujad.

<strong>Põlva ja Rapla suitsuvabaks<br /></strong>Tänavu on meil esimesed piloothaiglad Põlva haigla ja Rapla maakonnahaigla- kes on võtnud endale kohustuse juurutada Euroopa Suitsuvabade Haiglate poliitikat ning kuuluda Eesti ja Euroopa suitsuvabade haiglate võrgustikku. Ettevalmistusjärgus on Tartu ülikooli kliinikumi liitumine selle võrgustikuga - käivitumas on pilootprojektid sealses kopsu- ning lastekliinikus.

TEH-haiglate põhimõtted rajanevad 1986. aastal vastu võetud Ottawa Harta printsiipidel tervise edendamisest. Euroopas järgib neid üle 700 haigla 36 regioonist ja 25 riigist. TEH ja ENSH standardid seavad kindla sihi muuta haiglad ohutuks ja tervislikuks keskkonnaks nii personalile- patsientidele kui ka nende pereliikmetele - suitsetamisest loobumine on inimeste tervise tagamise lahutamatu osa.

<br /><strong>TIIU HÄRM<br /></strong>Ida-Tallinna keskhaigla koolitusspetsialist- suitsetamisest loobujate nõustaja ning Eesti Tervist Edendavate Haiglate ja Suitsuvabade haiglate võrgustike rahvuslik koordinaator

 

 

************************

 

 

<strong>Lisandus kaks tubakateemalist teaberaamatut</strong>

15. märtsil esitleti Tervise Arengu Instituudis (TAI) kahte eestindatud WHO tubakateemalist teaberaamatut: “Tervishoiutöötajate roll tubaka tarbimise leviku vähendamisel” ja “Suitsuvabade haiglate Euroopa võrgustik: poliitika- standardid- koodeks- tegevus ja audit”.<br /> TAI välja antud eestikeelsed trükised toimetati projekti “Eesti TEH Võrgustik: väljakutsed ja võimalused” raames- trükiste finantseerijaks oli Eesti Haigekassa.<br /> WHO teaberaamatute esitlemisel jäi kõlama seisukoht- et tervishoiutöötajad - arstid- õed- hambaarstid- apteekrid- ämmaemandad- füsioterapeudid jt - peaksid muutma tubakasõltuvuse probleemi oma tavapärase ravi- ja ennetustöö integreeritud osaks.<br /> Üleskutse selleks võiks sõnastada järgmiselt: “Oleme eeskujuks; anname hinnangu ning pöörame rohkem tähelepanu tubaka tarbimisega seotud küsimustele; toetame tubakavaba keskkonda ja üritusi- räägime tubaka teemal- anname nõu suitsetamisest loobumiseks; tõstame teadlikkust tubakast; võtame osa ülemaailmsest tubakavabast päevast; keeldume tubakatööstuse rahast- ärme tee koostööd tubakatööstusega- keelustagem tubakareklaam; toetame WHO tubaka raamkonventsiooni; investeerigem tubaka tarbimise leviku vähendamisse; olgem aktiivsed tubakakontrollis; toetame tubakavaba keskkonda.”<br /> Tervist Edendavate ja Suitsuvabade Haiglate Euroopa poliitika kvaliteedialased juhised on soovitusliku iseloomuga- need kirjeldavad ideaalset töötajate tervist edendavat organisatsiooni- mida tegelikus elus tõenäoliselt ei eksisteeri. Nad pakuvad visiooni kaasaegse tervisepoliitika loomiseks ja aitavad haiglatel määratleda- missuguses punktis nad asuvad ning kui kaugele on nad oma ideaaleesmärkide saavutamisel jõudnud.

<strong>TIIU HÄRM</strong>

 

 

************************

 

<br /><strong><u>Euroopa suitsuvabade haiglate koodeks</u></strong>

1. Kaasata otsusetegijad. Informeerida kogu personali ja patsiente.

2. Määrata töögrupid. Arendada välja strateegia ja tegevuskava.

3. Koostada kogu personali instrueerimiseks koolituskava- mis selgitaks- kuidas suitsetajaile kõige paremini probleemi tõstatamiseks läheneda.

4. Korraldada patsientidele ja personalile suitsetamisest loobumist toetavaid tegevusi tervishoiuasutuses ning kindlustada toetuse jätkumine ka antud kogukonnas.

5. Määrata selgelt ära suitsetamiseks ettenähtud kohad - seniks- kuni neid veel üldse tarvilikuks peetakse -- arvestades- et need kohad ei tohi kindlasti olla haigla ravi- ja vastuvõturuumide alal.

6. Kohandada vajalikud asjakohased tähised - viidad- postrid jmt - ning kõrvaldada kõik suitsetama õhutav (tuhatoosid- sigarettide müük jne).

7. Tuleb välja töötada selline tugisüsteem- mis aitaks kaitsta ja edendada kõigi haiglas töötavate inimeste tervist.

8. Edendada suitsuvabu tegevusi antud paikkonnas.

9. Uuendada ja laiendada infot- kohustudes tagama poliitika jätkusuutlikkust ja kvaliteeti.

10. Esmalt veenmine- siis piirangud ja vajaduse korral seadustest lähtuvad meetmed. Olgem kannatlikud!

<em>Allikas: Tiiu Härm</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.