Abiminister sai kulumudelist veenmisjõudu

Abiminister Peeter Laasik selgitas usutluses Meditsiiniuudistele, et tegevuspõhise kuluarvestuse mudelit ehk kulupõhiseid hindu 100-protsendiliselt tervishoiuteenuste hinnakirja kopeerides ei saaks riik hinna kaudu tervishoiupoliitikat teha.

Abiminister Peeter Laasik selgitas usutluses Meditsiiniuudistele- et tegevuspõhise kuluarvestuse mudelit ehk kulupõhiseid hindu 100-protsendiliselt tervishoiuteenuste hinnakirja kopeerides ei saaks riik hinna kaudu tervishoiupoliitikat teha.

Riik peab saama ju mõjutada- kas uus haigla ehitatakse Pärnusse või hoopis Keilasse. Kui teenus sisaldab kõiki kulusid- siis riik ei saa sisuliselt otsust mõjutada- vaid seda otsustaks hoopis haigla kui eraettevõtte omanik.

Samas tehakse kõigis riikides hindade kaudu tervishoiupoliitikat. Ka enne kulumudelit tehti Eestis abiministri sõnutsi hindadega tervishoiupoliitikat. Ainult seda poliitikat ei tehtud avalikult- vaid kabinettides. “Hinnakomisjoni moodustades oli meie üheks mõtteks ka see- et saaks selgemalt ja avalikult välja öelda- millist eriala või teenust me hetkel soosime-” rääkis ta.

“Kulumudel ise ei too raha tervishoidu juurde-” rõhutas Laasik oma jutu kestel korduvalt. Selguse mõttes räägiks ta ainult kulumudelist- kuid paratamatult libiseb teema poliitilisele tasandile: tervishoidu raha juurde toomise erinevatele võimalustele.

Kulupõhise hinnamudeli kaks eesmärki olid esiteks kaotada erialaseltside lobitöö tulemusena tehtud hinnad ja selgeks teha- kui palju üks või teine teenus tegelikult maksab. Teiseks on kulupõhiste hindade põhjal võimalik teada saada- kui palju on tervishoiusektoris üldse raha puudu.

<strong>Kulumudel tõi välja miljardilise puudujäägi<br /></strong>Nüüd võib kulumudeli arvestustele toetudes öelda- et puudujääk tervishoiusektoris on suurusjärgus 900 000 000-1 000 000 000 krooni. See summa täpsustub igal aastal vastavalt majanduse kasvule ja palgaleppele. “Tänu kulumudeli olemasolule olen viimase aasta jooksul abiministrina saanud tervishoiu rahastamise küsimustes argumenteeritult esineda-” märkis Laasik.

Varem käis tervishoidu raha juurde küsimine umbes nõnda: sotsiaalministeerium ütles- et tervishoius on palju raha puudu - rahandusministeerium küsis vastu- millele see väide tugineb- kui pole kulupõhist hinnakirjagi ja olemasolev on deformeeritud.

Teiseks saavad kulumudelist tulenevaid hindu rakendades haiglad võrdsema kohtlemise osaliseks. Varem- kui näiteks mõned radioloogiateenused maksid vastavalt tollasele hinnakirjale kulupõhisest hinnast kaks-kolm korda kõrgemat hinda- oli näiteks hooldushaiglatel väga raske ainult alarahastatud hooldusravi voodipäeva teenust osutades end ära majandada. Kulumudeliga saavutame haiglatele võrdsemad majandustingimused- nentis abiminister.

<strong>Investeeringutega hoonetesse suunavad riigid tervishoidu</strong><br /> Euroopa riikide eeskujul on Eestis kulumudelis vaid raviasutuste jooksev remont- mitte põhiamortisatsioon. Euroopa praktika järgi ei panda põhiamortisatsiooni tervishoiuteenuse hinna sisse- sest investeeringutega hoonetesse suunavad riigid tervishoiu arengut- märkis Laasik. Eesti riik on juba samamoodi talitanud - näiteks Pärnu uue haigla ja regionaalhaigla uue korpuse ehitus- mille jaoks tuli raha riigieelarvest ja Euroopa Liidu struktuurifondidest otse- mitte teenuse kaudu.

Jooksva remondi kulud on praegu ning lähevad ka tulevikus tervishoiuteenuse hinna sisse- tõdes Laasik.

Leedu on rakendanud maakonnahaiglatele sellist katseprojekti- kus haiglale on töötatud välja tema teeninduspiirkonnale otstarbekas teenuste mudel ning kui haigla viib end vastavusse selle mudeli nõuetele- saab ta riigilt investeeringuks raha. Muidu mitte.

Kulumudeli positiivne taust on see- et mudel on läbi arutatud kõigi osapooltega- erinevate huvigruppidega- kes said enam-vähem kokkuleppele- hindas abiminister- kes kulumudeli väljatöötamise aegu töötas Elva haigla juhina ja oli haiglate liidu juhatuses.

“Arvestades- et pole olemas sajaprotsendiliselt täpset metoodikat- võime siiski olla kindlad- et kulumudeli metoodika annab meile 98-99 protsendi ulatuses õiged hinnad-” ütles Laasik.

Kulumudelist lähtudes saab riik teha poliitikat hinnakomisjoni kaudu- kuhu kuuluvad arstide liidu- haiglate liidu- tervishoiu instituudi- sotsiaalministeeriumi- riigikogu- maakonnaarstide ja haigekassa esindajad. “Ja seda tervishoiupoliitikat hinnakirja kaudu tehakse juba avalikult- osapooltega komisjonis läbi rääkides-” rõhutas Laasik. “See on hea näide sisulisest sotsiaalse kaasamise protsessist.”

<strong>Hinnakomisjon teeb avalikku poliitikat<br /></strong>Laasik kirjeldas konkreetset juhtu: näiteks peame tulevikus rohkem soodustama päevakirurgiat- mis on inimesele mugavam ja mille puhul ta saab ruttu koju. Teisalt on päevakirurgia ka riigile ökonoomsem- sest seda vähem haiglapäevi koguneb. “Järelikult on vaja tõsta päevakirurgia hinda üle kulupõhise-” arutles Laasik.

Möödunud aastal kogunes hinnakomisjon neljale koosolekule ning peeti kuni kolmetunniseid tõsiseid arutelusid. Tänavu jätkab hinnakomisjon koosolekuid aasta teises pooles- et hindu taas analüüsida. Sellele peab eelnema haigekassa ja haiglate liidu eeltöö hindade tehnilise poole osas.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.