Eesti leetripuhang ilmnes alles viroloogia kesklaboris

Käesoleva aasta märtsikuus vallandus Tallinnas ja Harjumaal leetripuhang. Üksikjuht avastati ka Raplamaal. Kokku oli aprillikuu alguseks registreeritud 14 laboratoorselt kinnitatud leetrijuhtu.

Käesoleva aasta märtsikuus vallandus Tallinnas ja Harjumaal leetripuhang. Üksikjuht avastati ka Raplamaal. Kokku oli aprillikuu alguseks registreeritud 14 laboratoorselt kinnitatud leetrijuhtu.

Kontaktsete ja võimalike haigusjuhtude avastamiseks on laboratoorselt uuritud üle viiekümne inimese. Neljateistkümnest haigest olid kuus vanuses alla aasta- kolm vanuses 1-9 aastat ning viis leetrihaiget olid täiskasvanud.

Leetrite kui vaktsiinvälditava nakkushaiguse juhtude esinemisel on oluline välja selgitada haigete vaktsineerimise seisund. Neljateistkümnest haigest olid kümme leetrite vastu vaktsineerimata ning kolm vaktsineeritud- ühe haige vaktsineerimise kohta andmed puudusid.

Kuna Eestis kehtiva immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse lapsi leetrite vastu ühe aasta vanuses- siis kuus haigestunud last ei olnud veel vaktsineerimise ikka jõudnud. Kaks üle aasta vanust last ei olnud vaktsineeritud vastunäidustuste tõttu ning kaks täiskasvanut ei olnud vaktsineeritud teadmata põhjusel- puudusid ka andmed leetrite põdemise kohta.

Märkimist väärib asjaolu- et käesolev leetripuhang tuvastati Tervisekaitseinspektsiooni viroloogia kesklabori uuringuandmete alusel. Retrospektiivselt on selgunud- et esimesed leetrikahtlased haigusjuhud olid olemas juba veebruaris- kuid need jäid laboratoorselt uurimata- leetridiagnoos välja panemata ning vajalikud epideemiatõrje meetmed õigeaegselt rakendamata.

Eestis on viimase 12 aasta jooksul laste leetritevastaseks vaktsineerimiseks kasutatud kõrge immunogeensusega leetrite-punetiste-mumpsi liitvaktsiini. Ka vaktsineerimisega hõlmatus on aastail 2000-2005 näiliselt kõrge olnud: I doosiga 93-4-95-9 protsenti ning II doosiga (vanuses 13 aastat) 78-6-92-4 protsenti.

Ka käesoleva leetripuhangu näite varal leiab kinnitust tõsiasi- et leetripuhangute ja -epideemiate tekke vältimiseks peab leetrivastane populatsiooniimmuunsus (reaalselt kaitsvate tiitritega antikehadega inimeste osakaal) olema 93-95 protsenti. Missugune on populatsiooniimmuunsus Eestis tegelikult- seda me ei tea- sest seroepidemioloogilisi uuringuid ei ole korraldatud.

Sama probleemiga on hädas ka teised Euroopa riigid - laste immuniseerimisega hõlmatus on näiliselt suur- kuid leetripuhangud esinevad ikka. Aastail 1999- 2004 esinesid leetripuhangud Itaalias- Iirimaal- ?veitsis- Saksamaal- Prantsusmaal; 2005-2006. aastal Inglismaal- Saksamaal- Taanis- Rootsis ning viimaste aastate suurim epideemia Ukrainas.

Alates II maailmasõja järgsest ajast esinesid Eestis leetriepideemiad kahe-kolmeaastaste intervallidega; otsustav leetrihaigestumise langus saavutati siis- kui aastatel 1973-1979 hakati vaktsineerima kümne kuu vanuseid lapsi ning 1980. aastast 15-18 kuu vanuseid lapsi.

Aastatel 1999-2000 oli leetrite haigestumus Eestis 0-6-0-8 100 000 elaniku kohta ning aastail 2001-2004 ei esinenud Eestis ühtki leetrijuhtu- millega juba vastasime Maailma Terviseorganisatsiooni leetrite elimineerimise programmi nõuetele. 2006. aasta märtsis tuli aga tagasilöök- mis nõuab meie immuniseerimisstrateegia olulist analüüsimist ja parandamist.

<br /><strong>KUULO KUTSAR<br /></strong>Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõunik

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

MEDICUM otsib PEREARSTI / ABIARSTI, PEREMEDITSIINI RESIDENTE, KODUÕDE

Medicum Tervishoiuteenused AS

07. juuni 2018

TEVA otsib RAVIMITE REGISTREERIMISE SPETSIALISTI

Tripod Grupp OÜ

21. mai 2018

Meditsiini­uudised

15. mai 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.