Kaarli hambapolikliinik rakendab kvaliteedi juhtimise süsteemi

Eelmise aasta lõpus juurutati Eesti suurimas, Kaarli hambapolikliinikus kvaliteedi juhtimise süsteem ja saadi vastav tunnistus Saksamaa sertifitseerimisfirmalt.

Eelmise aasta lõpus juurutati Eesti suurimas- Kaarli hambapolikliinikus kvaliteedi juhtimise süsteem ja saadi vastav tunnistus Saksamaa sertifitseerimisfirmalt. Polikliiniku ravijuht Piret Vilborn ütles- et nad valisid sõltumatu sertifitseerimisasutuse Saksamaalt- kuna Eesti on väike ja nad tahtsid olla võrreldavad Euroopa teiste kliinikutega.

Kui nad viisid oma tunnistuse haigekassa Harju osakonda- öeldi neile- et nad on piirkonnas esimene sertifitseeritud hambaravikliinik. Eestis on sertifitseeritud veel näiteks Pärnu kliinik.

Kohustust sertifitseerimist taotleda ei ole- kuid see tunnistus loob lisaväärtust nii töötajaile kui patsientidele. Kvaliteedi juhtimissüsteem tähendab pidevat hoolitsemist selle eest- et kõik asjad toimiksid- riskid oleksid ette maandatud- iga töötaja teaks- mida temalt oodatakse ja kõik need protsessid oleksid ka dokumenteeritud.

“Tunnistus annab kinnituse- et siin jälgitakse kvaliteedinõudeid ja ka seda- et kõik kaebused saavad lahendatud-” lisas tegevjuht Piret Uudeküll.

<strong>Uuring patsientide seas<br /></strong>Kvaliteedijuhtimises on peamine eesmärk tagada kliendi igakülgne rahulolu. Olemasoleva olukorra teadasaamiseks tegi kliinik hiljuti patsientide rahulolu uuringu- küsitlusele vastas üle kahesaja inimese. Uuringust selgus- et enamik kliente on teenindusega väga rahul. Nurinat põhjustas see- kui tuli arsti vastuvõtule pääsemist oodata kauem kui paar nädalat. Tavaliselt on järjekord poolteist kuni kaks nädalat.

Kaarli hambapolikliinik pakub ühena vähestest patsientidele täisteenust - sama katuse all on hambaravikabinetid- näo- ja lõualuukirurgia- ortodontia osakond ning oma hambalabor- mis võimaldab kõik proteesid valmistada kohapeal. Järjekorrad on pikemad just eriarstide- ortodondi ja kirurgi juurde.

Rahulolu-uuringust tulid välja ka muud hambaraviga seotud probleemid- mis ei puutu kliiniku töökorraldusse- kuid näitavad inimeste arvamust meie tervishoiusüsteemist laiemalt. Näiteks põhjustab suurt rahulolematust see- et hambaravihüvitis täiskasvanuile on nii väike- kõigest 150 krooni aastas. “Tuntav osa töölkäijaist kasutabki ainult hambaraviteenust ja nad tahaksid sotsiaalmaksu eest midagi ka tagasi saada-” vahendas Piret Vilborn patsientide suhtumist.

Piret Uudeküll märkis- et registratuur pakub patsientidele kaasa haigekassa hambaravihüvitise blanketti põhimõttel: kui te sedagi raha ei küsi- võib jääda mulje- et inimesed ei tahagi kompensatsiooni.

Patsient märkab ka pisiasju. Näiteks ulatatakse Kaarli hambapolikliinikus koos garderoobinumbriga uued kilesussid. Tervishoiuasutuste tavaline praktika on see- et patsient peab kas sussid ostma- kodunt kaasa võtma või hädaga korjama need kasutamiseks üles prügikastist.

Tähelepanuavaldus patsientidele on ka kliinikus avatud ootetuba. See on mõeldud esmajoones lapse ravile toonud vanematele- kes saavad seni ajakirju sirvida või televiisorit vaadata- lastele on siin ka mängunurk.

<strong>Uuring töötajate seas<br /></strong>Veebruaris viidi küsitlus läbi ka oma töötajate seas. Küsitlusi on tehtud varemgi- aga vahepeal on lisandunud töötajaid ja patsientuur märgatavalt kasvanud. 1998. aastal kahe hambaravikabinetiga alustanud kliinikus on tööl juba kakskümmend üheksa arsti- töötajaid on kokku üle üheksakümne.

Juhtkond tellis küsitluse uuringufirmalt ja kõik töötajad vastasid anonüümselt. Vilborn ütles- et nii tagati võimalikult objektiivne tulemus. Küsitluse tulemused võetakse kokku eeloleval töötajate koosolekul.

Töötajatele anti hiljuti ka täiendav võimalus sõna sekka öelda- selleks viidi sisse ettepanekute raamat- mis asub puhketoas. Juhtkond annab raamatus ettepanekule lühivastuse või kui probleem on tõsisem- arutatakse see töötajatega läbi. “Naistekollektiivis on ikka omavahelised arutelud- mis varem ei jõudnud juhtkonnani-” nentis Vilborn. “Igal kuul valime välja parima ettepaneku ja täname esitajat väikese emotsionaalse kingitusega.”

Näiteks jaanuari parim idee puudutas seda- kuidas kollektiivis sünnipäevi tähistada. Veebruaris osutus parimaks üks täiendkoolituse idee.

“Suures kliinikus saavad arstid end rohkem täiendada. Võimaldame ka väliskoolitusi- mis võib väikesele kliinikule või üksi töötavale hambaarstile olla liiga kallis-” tõi ravijuht esile ühe suure keskuse eelistest. “Tagasi tulles on arstil uusi mõtteid- mida jagada oma majas korra kvartalis toimuval sisekoolitusel. Me kutsume seda kvaliteediringiks.”

Ta lisas- et hambaravi on väga kiiresti arenev eriala- kus pidevalt tuleb juurde uusi materjale- tehnikaid- meetodeid ja ravimeid. “Tuleb olla selektiivne. Oluline on arstlik mõtlemine- kas uus meetod on piisavalt efektiivne- kas tasub teha suurt investeeringut. Kui näiteks uus aparaat on osutunud ühe-kahe arsti puhul efektiivseks- teeme otsuse neid juurde osta.”

<strong>Põhitähelepanu Eesti patsiendile<br /></strong>Tallinnas on hambaravi hinnad kõrgemad- sest siin on maksejõulisem elanikkond- kõrgem ruumide rent ja arstide palgad on paremad.

Piret Uudeküll täiendas- et hinna löövad üles ka Tallinnas hambaravil käivad välismaalastest kliendid. Nende seas on nii terviseturistid kui välisriikide saatkondade töötajad ja välisfirmade kohalikud esindajad. Üha enam jõuab ravile ka väliseestlasi.

Vilborn rõhutas- et Kaarli hambapolikliinik ei ole orienteeritud väliskliendi püüdmisele: “Eesti inimesega on meil pikaajaline koostöö- arsti ja patsiendi vaheline usaldus. Välisklientide suhtes võib turuolukord kiiresti muutuda- näiteks kallineda transpordikulud või muutuda maksu- ja haigekassasüsteem. Võibolla ühel päeval ei tasu neil tulla. Orienteeritus oma patsientidele on mõistlikum.”

Et Kaarli hambapolikliinik pakub ka spetsiifilisi teenuseid nagu ortodontia ning lõualuukirurgia- on neil patsiente kogu Põhja-Eestist ja ka Pärnust.

Uudeküll ütles- et arst peab oskama patsiendile ära seletada- miks raviplaan on just selline- miks võtab ravi nii aega kui raha - et see tähendab tervemat tulevikku ja patsiendile parimat võimalikku lahendit.

“Küsimus on valikute tegemises - kas uus teler või uued hambad-” sõnas Vilborn. “Üks hea hambatehnik ütles kord kuldsed sõnad: “Me ei võistle omavahel- me võistleme kodumasinafirmadega ja automüüjatega.” Kui lükata telekaostu edasi- siis võib see tähendada seda- et tuleb uus- võib-olla veidi kallim mudel või langetatakse vanal mudelil hinda. Aga kui hambas jääb väike auk ravimata- siis auk suureneb- sellest võib tekkida juurepõletik ja edaspidi on ravi tunduvalt kallim ja kannatusterohkem. Niipidi mõeldes peaks olema selge- milline investeering on kasulikum.”

Piret Vilborni kinnitusel on suhted kõrvaloleva Tallinna hambapolikliinikuga väga head. Kaks kliinikut ei ole omavahel tihedas konkurentsis- sest erinevad on sihtgrupp- hinnapoliitika ja klienditeenindus.

Siiani juhtub aga- et inimesed ajavad infotelefonidelt ja kataloogidest taga Tõnismäe hambapolikliinikut- mille nimelist pole tegelikult kunagi olnudki.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.