KODUVISIIT: Majanduslikult mõtlev Elva haigla

Teise etapi ravi saavad Elva haiglas Tartu- ja Valgamaa lähemate valdade inimesed, teeninduspiirkond hõlmab 25 000–35 000 inimest. “Kohad on piiratud, kogu aeg käib üks sättimine: kes läheb välja, selle asemele tuleb kohe uus inimene sisse,” kommenteerib neljandat aastat
juhataja ametis Liivi Einstein.

Teise etapi ravi saavad Elva haiglas Tartu- ja Valgamaa lähemate valdade inimesed- teeninduspiirkond hõlmab 25 000-35 000 inimest. “Kohad on piiratud- kogu aeg käib üks sättimine: kes läheb välja- selle asemele tuleb kohe uus inimene sisse-” kommenteerib neljandat aastat<br /> juhataja ametis Liivi Einstein.

Elva haigla paikneb praegu veel kahes majas: vanemas ja uuemas. Uuem maja ehitati 1976. aastal polikliinikuks. Jooksva kapitaalremondi käigus on hoone kohandatud ja ümber ehitatud haiglaks- mis hõlmab nii ambulatoorset kui ka statsionaarset vastuvõttu.

<strong>Tartumaal ainus järelravivõimalus<br /></strong>Eelkõige tehakse siin plaanilist tööd- pisut on juures ka operatiivset tegevust päevakirurgia näol. Kohaliku haigla tegevusloa järgi (alates maist 2004) on Elva haiglas 66 voodikohta. TÜ kliinikumiga tehakse koostööd järelravi (ortopeedilised ja neuroloogilised patsiendid- vähem kardioloogia-- pulmonoloogia- ja onkoloogiahaigeid) ning taastusravi osas. “Tartus on taastusravi ja rehabilitatsioon- esmast järelravi tehakse aga praktiliselt ainult Elvas-” märgib Liivi Einstein. Haigla juhile tundub see olevat õige lähenemine- sest Tartus on ju kõrgema etapi raviasutus.

Elva haiglal käivad läbirääkimised onkoloogia- ja hematoloogiakliinikuga. “Haigekassaga on vaja veel hindu kooskõlastada- kuna selles valdkonnas on haigusjuhud kallimad-” selgitab juhataja. “Ka vajadus taastusravi järele oleks suurem kui haigekassa lepingumahud võimaldavad.”

Statsionaaris on sise-- laste-- järel- ja hooldusravi. Tulenevalt arstlikest arengukavadest ja haigekassa lepingumahtudest tegutsevad ambulatoorses vastuvõtus kirurg- ortopeed- kaks silmaarsti- neuroloog- sisearst- kaks günekoloogi- lastearst- taastusravi arst- logopeed ja koduõde.

“Töömaht on nii ambulatoorses vastuvõtus kui ka päevakirurgias enam-vähem säilinud. Ei kurda- et midagi kehvasti oleks-” ütleb 1991. aastast samas asutuses töötav Liivi Einstein.

<strong>Hästi komplekteeritud meeskond<br /></strong>Sihtasutuse Elva Haigla TM omanik on Elva haigla töötajate baasil (12 liiget võrdses osas) moodustatud MTÜ Elva Tervishoiukeskus.

Laenu suuremateks investeeringuteks või remontideks ei ole haigla võtnud. “Võib-olla ka sellest tulenevalt ei ole meie olukord praegu sugugi hull-” tõdeb juhataja. “Jõuame kogu personalile palgad maksta. Kui natukene kurta- siis väga suurt diferentsi ei saa teha. Lisatasusid saame maksta vastavalt võimalustele- kuigi tahaks rohkem.”

Rõõmu tuntakse sellest- et spetsialiste jagub - siin on kahtlemata eeliseks Tartu lähedus. Haiglas töötavatest arstidest pooled elavadki Tartus. Osa tohtreid töötab osalise koormusega ka kliinikumis. Vaid viis haiglas töötavat arsti elab Elvas. Näiteks ravijuht Estri Kruus töötab täie koormusega Elvas- aga elab Tartus.

Haigla personali moodustavad 20 arsti- 31 õde- 18 põetajat- 10 abitöölist- kolm sekretäri ja raamatupidaja ning 14 spetsialisti. Personalist seitse on naisteväe sekka “ära eksinud” meesterahvad: viis arsti- majandustööline ja turvamees. “Turvateenistus on selleks- et õhtusel ajal ei oleks maja valveta. Kuna haigla asub järve ääres ja suviti korraldatakse siin palju pidusid- tuleb aeg-ajalt ette- et on vaja ka korda pidada-” kommenteerib Einstein.

Et haiglahoone kuulub linnavalitsusele ja majas renditakse pinda- siis mahuvad sama katuse alla veel üks Tartu kiirabi brigaad- üks perearst- hambaravi ja prillipood.

Osakondades arstidel eraldi tuba ei ole- on ühine arstide tuba. Arstid töötavad käsikäes sekretäridega. Nelja arsti peale on kaks sekretäri.

“Jooksva töö haigusloo kallal teevad tohtrid ise- haiguslugu lõpetades loetakse epikriis diktofonile ja sekretär töötleb selle arvutis korrektselt ära- samuti haigekassa arved. Sekretär tegeleb ka ambulatoorse töömahu sisestamisega. Niisugune süsteem on meil toiminud juba poolteist aastat-” räägib ravijuht Estri Kruus. “Pool aastat katsetasin üksinda- siis liitusid ka teised tohtrid.”

Haigla juhataja rõhutab- et arst ei pea oma kallist tööaega ja haridust raiskama teksti arvutisse sisestamisele ja sekretäri tööd tegema. “Seda tööd oskab ka keskharidusega inimene väga asjalikult teha. Meie arstid on igati rahul. Palga poole pealt ei ole see lisakulu tekitanud. Nii saab arst teha ju rohkem oma tööd. Seesugune korraldus on ennast igati õigustanud.”

<strong>Kokkuhoiu saladus - majanduslik analüüs<br /></strong>Majanduslik analüüs on Elva haiglas tasemel - juhataja ju ise majandusharidusega. Lisaks on Liivi Einsteinil ka aastatepikkune finantsjuhi kogemus samas asutuses.

“Oleme kõik ametikohad läbi vaadanud - ära hinnanud- kui palju ühe või teise järele vajadust on. Raiskamist ei ole- kõik töötajad on maksimaalselt koormatud. Oleme suutnud inimeste vahel ülesanded maksimaalselt ära jaotada. Just töö ümberkorraldamisega oleme kokku hoidnud raha personali palgatõusuks-” räägib ta.

Ambulatoorse poole pealt ei kaotatud ühtegi kohta päris ära- koondati vaid kohamahtu. Analüüsiti arstide tööd patsientide vastuvõtu alusel ühes tunnis- standardiks võeti 20 minutit ühele patsiendile. “Oleme suutnud probleemid mõistlikult ära lahendada-” tunnistab haigla juht. “Väikese maja pluss on ka see- et kõik tunnevad kõiki- jõutakse igaühega rääkida ja selgitada- miks neid muutusi läbi viiakse.”

Taastusravis on ka tasuliste teenuste nimekiri olemas. “Kui patsient ei vaja otsest ravi haigekassa raha eest- siis arst alati soovitab tasulisi teenuseid. Tuleb eelarvesse natukene lisaraha- aga mitte oluliselt. Pole eriti maksujõulist klientuuri-” tõdeb Liivi Einstein.

<strong>Kombineerides tuleb ots otsaga kokku</strong><br /> Alates oktoobrist 2005 pakutakse Elva haiglas ka tasulist hooldusravi. Voodipäeva eest küsitakse 171 krooni- kuigi haigekassa hind on 427 krooni. Tegelikult vajadust teenuse järele haiglajuhi sõnutsi on- kuid haigekassa raha on vähe ja inimesed ise või lähedased ei ole veel harjunud maksma hooldusravi teenuse eest täies ulatuses.

“Meie eelis on- et ei pea majandamis- ja kommunaalkulusid lisaks tasuma. Nagunii on maja soe ja voodikohad olemas. Kui on mõni patsient rohkem- siis see enam suurt ei mõjuta. Valdav on siiski personalikulu- toit- hooldusvahendid ja ravimid. Kuna proportsionaalselt ei suurene kõik kulud- vaid ainult otsesed kulud- siis tuleme ots otsaga kokku-” räägib ta.

<strong>Projektipõhised tegevused said alguse haigla köögist<br /></strong>Juba kuus aastat tegutseb tervist edendava haigla nime kandva Elva haigla katuse all eakate päevakeskus- mida juhib ülemõde Katrin Rebane. “Ta teeb seda n-ö hobi korras oma töökohustuste kõrvalt-” kommenteerib Liivi Einstein. “Vanurid on väga rahul.”

Projekti rahastab linnavalitsus. Peetakse tervist edendavaid loenguid- kaks korda nädalas tehakse tervisevõimlemist- käiakse ujumas- peetakse koos sünnipäevi jm tähtpäevi. Asi sai alguse sellest- et Elva linn otsis võimalust- kus saaks vanuritele soodushinnaga sooja toitu pakkuda. Haigla köögi võimsus võimaldas seda teha.

“Lisaks on meil imikute ja väikelaste arendamise projekt - imikute võimlemine ja massaaž. Täiskasvanutele oleme kord aastas korraldanud tervisepäevi. Teeme terviseuuringuid- räägime tervise hoidmisest- korraldame näitusi. Haigekassa projekti raames on korraldatud veel noorte nõustamine-” räägib Katrin Rebane.

Rahataotlusi on esitatud ka hasartmängumaksu fondile. Tänu fondist saadud summale saadi aasta tagasi parandada teise korruse palatikompleksides olmetingimusi: värskendati üldilmet ja ehitati kahe palati peale sanitaarsõlm - WC ja dušinurk.

Tänavu esitati taotlus koos linnavalitsusega. Suusõnaline nõusolek rahastamiseks on antud. Analoogset remonti ootab kolmas korrus. “Alati on juures olnud ka omaosalus- lisaks linnavalitsuse toetus. Projektide puhul seda ikka arvestatakse: et kui ise ennast aitad- siis aitavad ka teised-” kinnitab haigla juht.

<br /><strong>MARIKA KUSNETS<br /></strong><a href="mailto:marika@mu.ee">marika@mu.ee</a>

 

<br /><br /> **********************

 

<strong><u>Elva Haigla TM SA:</u></strong>

* aadress: Supelranna 21- Elva;<br /> * asutatud: 12. septembril 2002;<br /> * osutab ambulatoorset ja statsionaarset tervishoiuteenust;<br /><em>(ajaloost: riiklikku ambulatoorset arstiabi hakati üldse Elvas andma aastal 1920; haigla avati jaanuaris 1945)<br /></em>* omanik: MTÜ Elva Tervishoiukeskus;<br /> * töötajaid: 97- sh 20 arsti;<br /> * voodikohti: 66;<br /> * käive 2005. a: 14 miljonit krooni;<br /> * Elva haigla koosseisus on ka tehnilise ortopeedia osakond- mis asub Tartus.

<em>Allikas: Elva haigla- MU</em>

 

**********************

 

<strong>LISALUGU: Ühe taastumise lugu</strong>

Rõõmu tegevaid paranemislugusid on nii palju- tunnistab Elva haigla füsioterapeut Jane Kallas. Inimene tuleb ju konkreetse probleemiga- mis segab tema igapäevaelu tegemisi. “Me püüame taastada- mida võimalik- ja säästa või päästa- mida võimalik-” lausub Kallas. “Kui natuke midagi teed- midagi ikka tuleb. Lihtsalt oodates ei tule midagi-” lisab ta.<br /> “Oli mul siin üks noormees- nüüd ta on mõni kuu olnud silmapiirilt kadunud-” pajatab Jane Kallas esimesena meenunud imepärase taastumise loo. “Noormehel oli liiklusõnnetuses saadud trauma ja ta oli otsesõnu juppidest kokku lapitud: vaagen neljaks-viieks tükiks- neid oli omavahel ühendatud ja ketitatud ja plaadistatud- lisaks sellele perforeerus tal omakorda reieluu pea vaagnast läbi - seal ei olnud nii palju pidamist. Puusaliiges ei olnud selle tõttu oma õiges pesas- kulus sealt õige kähku läbi- närvikahjustus oli nii suur- et labajalg rippus. Põlves kontraktuur- puusas kontraktuur- toetada kuskile ei saanud. Selline seis.<br /> Temaga me tegelesime umbes 1-5 aastat väikeste vahedega.<br /> Vahepeal jõudis ta saada mitu operatsiooni: kõigepealt vahetati tal puusaliiges- siis hakkasime sellega tegelema; puusaliigese vahetuse käigus õnnetuseks - seda juhtub - murti ära tal reieluu põnda lähedalt liigese juurest luu- siis oli uuesti kipsis põlv- mis meil niigi oli halva liikuvusega.<br /> Saime madistada kõvasti- aga praegu see mees siiski kõnnib. Ta küll kasutab toeks keppi või karku- aga põhimõtteliselt ta taastus hulgitraumadest- kuigi seis oli nii lootusetu. Ilmselt tuleb ta veel- et põlve paremini liikuma saada.<br /> Noormehe enda esimene suurim rõõm oli siis- kui ta suutis jala põlvest nii palju kronksu panna- et sai autorooli taha istuda ega pidanud enam karkudega kohale kappama.”

<strong>MALLE TOOMISTE<br /></strong><a href="mailto:malle@mu.ee">malle@mu.ee</a>

 

**********************

 

<strong>LISALUGU: Külmaaparaat asendab kambrit</strong>

Enam on tuntud külmaravikamber- aga Elvas tehakse külmaravi aparaadiga- kusjuures efekt olevat enam-vähem sama- kinnitab füsioterapeut Jane Kallas.<br /> Aparaadiga mõjutatakse üsna pikka aega ühte punkti- ravija saab minna lokaalselt sügavuti külmaga ja põletikukoldes temperatuuri alandada. Külmaravikambris seevastu on patsient lühikest aega ja külma toime jaotub üle kogu naha- nii et kambris saab mõjutada külmatundlikke närve üle kesknärvisüsteemi ehk siis ravi toimib teisiti- kuid tulemus on üldiselt sama.<br /> Kallas hindab Elva haigla taastusravi komplekssust. “Arvan- et tulemus on kindlasti parem- kui ühe haiguse kallale asub terve rügement- mitte et üks natuke näpistab ja siis ootame- kas aitab- siis teine natuke... Ikka sõjakalt haigusele selga - siis toimib paremini.”

<strong>MU</strong>

 

**********************

 

<strong>LISALUGU: Liftilugu</strong>

Elva haigla lift väärib eraldi tähelepanu kui üks omapärasemaid ja odavamaid liftide seas.<br /> Teistest liftidest erineb ta selle poolest- et seinte asemel liigub ainult lifti platvorm. Korraga mahub sõitma neli inimest- vajadusel raamiga või ilma. Igal korrusel on lifti ukse ette põrandale värvitud kollase-mustatriibuline hoiatusjoon- et inimesed ukse automaatselt avanedes viga ei saaks.<br /> Haigla juhataja Liivi Einstein selgitab- et juba Elva haiglat ehitades oli jäetud treppide vahele koht lifti jaoks- kuid lifti puudumisel olid kasutuses seina külge paigaldatud ja treppidele lastavad kaldteed. Neil võis aga raskema patsiendiga raam käest lahti minna- seega oli vaja paremat transpordivõimalust. Nõnda otsis haigla viis aastat lifti hankimise võimalusi.<br /> “Tänu tutvustele Soomes ja Rootsis saime Rootsi firmaga jutule ning nende lift oli Eestis pakututest kolm korda odavam-” jutustas Einstein.<br /> Kogu lift läks koos viimistlusega maksma 420 000 krooni. Eestist tehtud pakkumist vastu võttes oleks haigla pidanud maksma kõige vähem 1-2 miljonit krooni.<br /> Rootsi firma Bergslagens Tekniska Service pani lifti Elvas ise üles ja nüüd on sõiduk töötanud poolteist aastat.<br /> Paigaldamise ajal ei olnud Eestis teist samasugust kuskil- teab Einstein- aga haigla töötajad muidugi jagasid infot oma lifti kohta kolleegidele teistes haiglates ja tänase seisu kohta pole täpseid andmeid.

<strong>MALLE TOOMISTE<br /></strong><a href="mailto:malle@mu.ee">malle@mu.ee</a>

 

**********************

 

<strong>LISALUGU: Oma mees Gonsiori tänaval</strong>

Elva on üks neist haiglatest- kes võivad öelda- et neil on ka “oma mees Gonsiori tänaval” ehk siis sotsiaalministeeriumis. Nimelt on haigla nõukogu esimeheks abiminister Peeter Laasik- kes läks ministeeriumi palgale Elva haigla ravijuhi kohalt.<br /> Samas ei tunne Liivi Einstein oma sõnul seda- et nad sellepärast eelisseisundis oleksid. “Ei minister ega abiminister saa sellise koha peal teha kellelegi eeliseid. Pole mõeldavgi. Me peame ikka ise ennast tõestama-” ütleb haigla juhataja- kelle veendumust kinnitavad kohtumisel MU esindajatega ravijuht ja ülemarst Estri Kruus ning ülemõde Katrin Rebane. “Ei ole ka nii- et meie saame näiteks enne teisi teada- mis sotsiaalministeeriumil plaanis on. Oleme teiste haiglatega igas mõttes võrdses olukorras.”<br /> Eeskätt olevat lugu sedapidi- et Laasik püüab ennast võimalikult palju kursis hoida haigla tegemistega. “Suhtlemine on töine nagu nõukogu esimehel ja tegevjuhil ikka-” sõnab Einstein. Lisades- et abiministri tiheda päevakava tõttu on tulnud seda tihtipeale küll telefonitsi ja õhtul pärast päevatööd teha.<br /> Peeter Laasik on ka üks neist tosinast haiglatöötajast- kes omal ajal asutasid MTÜ Elva Tervishoiukeskus- mis on omakorda Elva Haigla TM SA omanik. (Einstein selgitab- et TM ei tähenda üldsegi mitte näiteks sihtasutuse salapärase suuromaniku nimetähti- vaid Tartu maakonda: “Oleme ju Tartumaa haigla ja soovisime seda ka haigla nimes kajastada.”)<br /> Lisaks nõukogu esimehe ja omanikühingu osaniku rollile hoiab Laasik Elva haiglas “kätt soojas” ka praktiseeriva arstina- käies paar-kolm korda kuus - nagu muu töö lubab - päevakirurgilisi ortopeedilisi lõikusi tegemas.

<strong>MU</strong>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.