Kolmandik Hollandi uroloogidest osales ühisseminaril Mustamäel

Ligi kolmandik ehk üheksakümmend Hollandi uroloogi viibis märtsi lõpus Eestis ja Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PER) kolmepäevasel väljasõidukoosolekul, kuhu mahtusid ettekanded, teadmiste kontroll ja ühisseminar Eesti kolleegidega.

Ligi kolmandik ehk üheksakümmend Hollandi uroloogi viibis märtsi lõpus Eestis ja Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PER) kolmepäevasel väljasõidukoosolekul- kuhu mahtusid ettekanded- teadmiste kontroll ja ühisseminar Eesti kolleegidega.

Väljasõidukoosolekute tavale pani aluse endine Euroopa Uroloogide Assotsiatsiooni peasekretär Frans Debruyne kuus aastat tagasi. Hollandi uroloogid on koos käinud Ungaris- Tšehhis- Suurbritannias ning kahel korral Venemaal. Tallinn jäi korraldajaile silma eelmisel aastal- kui siin toimus Euroopa Uroloogide Nõukogu juhatuse koosolek.

<strong>Vastusevariant puldiga<br /></strong>Üks siinseid peakorraldajaid- PERi kirurgiakliiniku juhataja Leonhard Kukk kirjeldas hollandlaste teadmiste kontrolli kui tuntud mälumängu “Kes tahab saada miljonäriks?” - küsimuste vastusevariant tuli valida puldile vajutades. Mängulisus lisas tõsisele ettevõtmisele vürtsi. Erialased küsimused ja arutlusel olnud haigusjuhud olid ette valmistanud Hollandi kaheksa ülikooli uroloogia professorid.

Arstid arutasid ka erinevaid haigusjuhte ning pakkusid elava diskussiooni käigus välja- mida oleks võinud ravi käigus teisiti teha.

Üheks hollandlaste väljasõidu eesmärgiks on tutvuda erinevate riikide uroloogia tasemega ning tugevdada kolleegide vahelisi kontakte.

23. märtsil peetud seminaril Mustamäe haigla suures saalis osalesid kõigi Eesti juhtivate haiglate - Tartu ülikooli kliinikumi- Põhja-Eesti regionaalhaigla- Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaigla uroloogia osakondade uroloogid.

Eesti Uroloogide Seltsi esimees Toomas Tamm andis ülevaate Eesti uroloogia hetkeseisust. Regionaalhaiglat ja selle uroloogia osakonda tutvustasid Leonhard Kukk ja Ülo Zirel ning seal tehtavaid laparoskoopilisi operatsioone Peep Baum. Jaanus Kahu rääkis neerude transplatatsioonist TÜ kliinikumis.

Hollandist esinesid ühisseminaril professor Bosch angiogeneesi uuringutest hormoonresistentse prostata vähi puhul ja professor Schalken androgeenretseptorite juhtivast osast prostata vähi onkogeneesis.

Peale ühisseminari toimus ringkäik haiglas- kus tutvustati külalistele uroloogia osakonda ja polikliinikut- operatsiooniosakonda- erakorralise meditsiini osakonda ning diagnostikakliiniku röntgeniosakonda.

Eesti Uroloogide Seltsil on üle poolesaja liikme- neist teevad igapäevast erialatööd- kaasa arvatud kirurgilisi operatsioone uroloogia osakondades umbes kakskümmend viis. “Hollandi kolleege üllatas- et meid on nii vähe ja meie töömaht nii suur-” nentis dr Kukk. “Näiteks eesnäärme vähi operatsioone tuleb meil elanikkonna suhtarvu kohta rohkem kui Hollandis.”

Ta lisas- et külalistele avaldas muljet Mustamäe haigla infotehnoloogiline areng- röntgenipiltide digitaalne töötlemine ja meil korraldatavate hommikuste röntgenmiitingute läbiviimise tehniline lahendus.

“Röntgenmiiting on nagu konsiilium- kus osalevad vastava eriala arstid koos radioloogidega. Konkreetseid haigusjuhte arutatakse teostatud uuringupiltide taustal- tehakse ka otsused edasiste uuringute ja ravitaktika kohta. See on väga hea meetod info ja kogemuste vahetamiseks. Eriti oluline on see meie residentidele-” märkis Kukk.

Suurt rahulolu väljasõidukoosolekuga väljendas ka Euroopa Uroloogia Nõukogu president Rien Nijman- kelle hinnangul aitavad taolised koolitused ühtlustada Euroopa uroloogide taset. Eriti vajalik on see nüüd- kui arstidel on võimalik vabalt töötada igas Euroopa Liidu riigis.

<strong>Eriala kiire areng<br /></strong>Leonhard Kukk rääkis ülevaatlikult sellest- millised on uroloogia eriala suundumused. Järjest rohkem tehakse laparoskoopilisi operatsioone. Endoskoopilised operatsioonid eesnäärme healoomulise liigvohandi- pindmise kusepõievähi ning kuseteede kivitõve tõttu on aga muutunud valdavaks vähemalt suurtes keskustes.

Viimasel ajal on rohkem rõhku pandud rekonstruktiivsele kirurgiale pärast onkoloogilisi lõikusi. Näiteks eelmisel aastal tehti Eestis pärast kusepõie eemaldamist ligi seitsekümmend kusepõie asenduse operatsiooni- mille puhul moodustatakse uus asenduspõis peen- või jämesoolest. Neist 27 operatsiooni oli PERis.

Naistel kasutatakse uriinipidavuse tagamiseks linguoperatsioone- vaagnapõhja allavajumise korral paigaldatakse toeks spetsiaalne võrk.

Viimastel aastatel on võimalik kusepõie sulgurlihase vigastuse järgselt tekkinud uriinipidamatuse raviks teha operatsioone- mille käigus on paigaldatud kunstlik kusepõie sulgur. Haigekassa hüvitab aastas kuni kaheksa sellist proteesi.

Uuringud näitavad- et meestel- kellel on uni häiritud eesnäärme suurenemisest tingitud urineerimisvajadusest öösel- esineb rohkem stressi- tähelepanematust liikluses ja isegi südameveresoonkonna haigusi.

Eesnäärmevähi algjärgus avastamise puhul on võimalik teostada radikaalne operatsioon ja teatud juhtudel säilitada ka potents tänu sellele- et on võimalik jätta alles neurovaskulaarsed põimikud.

Hormoonide taseme tuntav langus põhjustab stressi- töövõime langust ja luukoe hõrenemist- mida saab asendusraviga leevendada. Ka meeste puhul räägitakse järjest enam hormoonasendusravist- mida seni on kasutatud peamiselt naistel.

“Vähi puhul pole tänapäeval eesmärgiks ainult haiguskolle välja lõigata- vaid tagada inimesele maksimaalne elukvaliteet peale radikaalset ravi- taastada võimalikult suures osas haiguse eelne seisund-” rõhutas Leonhard Kukk. “Uued ravivõimalused aitavad patsiente tagasi normaalsesse ellu.”

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

18. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.