KÜSITLUS:

Millist mõju avaldavad plaanitavad muutused kiirabi korraldamisele?

<strong>Millist mõju avaldavad plaanitavad muutused kiirabi korraldamisele?</strong>

Valitsus on heaks kiitnud ja riigikokku saatnud eelnõu tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmiseks. Muu hulgas on kavas sellega parandada ja täpsustada ka kiirabiteenuse tellimuse tingimusi. Näiteks on plaanis edaspidi sõlmida olemasolevate teenusepakkujatega kuni viie aasta pikkused halduslepingud ning avalik konkurss tuleks välja kuulutada vaid siis- kui senine teenusepakkuja loobub või ta ei vasta enam vajalikele tingimustele ja nõuetele või suurendatakse riigieelarvest rahastatavate kiirabibrigaadide arvu vms põhjustel.

<em>1) Mida te kõnealusest eelnõust arvate?</em>

<em>2) Kuidas eelnõus olevad muudatused mõjutaksid kiirabiteenuse osutamist Eestis tervikuna?</em>

<em>3) Kas ja kuidas need mõjutaksid teie ettevõtte tööd?</em>

<br />  

<strong>Marek Seer-<br /><u>Tervishoiuameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja:</u></strong>

1) Eelnõuga ei ole tahetud piirata kiirabiteenuse pakkujate turule tulekut. Tegevusloa teenuse osutamiseks võib taotleda äriühing- sihtasutus- füüsilisest isikust ettevõtja- riigi või kohaliku omavalitsuse päästeasutus- kui ta vastab seadusega kehtestatud tingimustele. Tegevusloa saamise tingimuseks on kiirabiteenuse osutamiseks vajamineva tehnika ja väljaõppinud personali olemasolu.<br /> 2003. a kevadel väljakuulutatud avalik konkurss ebaõnnestus- sest puhkenud vaidlused seadsid ohtu kiirabiteenuse tagamise. Et kiirabiteenuse katkestamine tekitaks riigis kriisiolukorra- ei saa riik kiirabiteenuse tellimisega sellist olukorda tekitada. Otstarbekas ei ole riigieelarve vahendite arvel rajatud ja nõuetega vastavusse viidud kiirabibrigaade välja vahetada ning suunata vahendid uutele teenusepakkujatele- kelle puhul puudub teenuse pakkumise kogemus ning tegelikku valmisolekut teenuse pakkumiseks ei ole praktiliselt kontrollitud.

2) Raha kokkuhoid ei ole eesmärk ja seda ei saa ka juhtuda- kuna teenus on 85-90 protsendi ulatuses valmisoleku põhine- s.t ei sõltu teenuseosutajatest ega teenuse osutamisest.<br /> Teenuse kvaliteedi standardid kehtivad juba täna ning ilmselt läbirääkimistel teenuseosutajatega me neid täpsustame.<br /> Samuti ei ole eesmärk vähendada konkurentsi- küll aga peavad kiirabiteenust osutama jätkusuutlikumad teenuseosutajad.

3) Ma ei näe täna mingit erilist mõju meie asutuse tööle- kuna kiirabiteenuse korraldamine jääb Tervishoiuametile- seega ei ole ette näha mingeid muutusi.

 

<br /><strong>Raul Adlas-<br /><u>Tallinna Kiirabi peaarst:</u></strong>

1) Küsimus on laiem: kas meie riigi tervishoius saavad kehtida klassikalised turumajandusreeglid? Kui saavad- siis konkurents on edasiviiv jõud ja võidab parim. Kui ei- siis tuleb planeerida ja administreerida riigil.<br /> Eesti seaduste kohaselt ostab riik kiirabi valmisolekut- s.t erinevalt haigekassa süsteemist- kus eelarve kujuneb patsientidega tehtud töö põhiselt- finantseeritakse kiirabi riigieelarvest valmisoleku tasandi (arsti- või õebrigaad) ja valmisoleku aja järgi (kuu- aasta).<br /> Väljakutse edastab piirkonna kiirabile selle piirkonna päästeasutus: häirekeskus (112). Seega- kuidas kujuneks kiirabis konkurents - rahaliselt efektiivne on kiirabi- kes võimalikult vähe välja sõidab ja kõige odavamat tööjõudu peab. 23 erineva ettevõtte 90 kiirabibrigaadi elanikele kättesaadavust ja töö kvaliteeti peaks keegi süsteemselt analüüsima- et selle alusel konkurentsiskaalat koostada. Seda ei ole. Seega kiirabi funktsioneerib paljuski juba praegu administreerivate hoobade abil: sotsiaalministri kiirabi varustuse ja oskuste määrus- valitsuse kiirabi tegevust reguleerivad määrused- nende alusel tegevusloa saanud ettevõtte leping Tervishoiuametiga- sealne järelevalve. Selles valguses viib seadusemuudatus reaalsuse ja õigusruumi vastavusse.

2) Seadusemuudatuse tähtsam eesmärk on korrastada kiirabimaastikku. Kiirabi on operatiivteenistus ja sarnaselt päästeteenistuste- politsei- piirivalve ja ka mitme muu riikliku struktuuriga ei tohiks olla tema tegevus kitsalt piiratud oma lokaalse asupaigaga (linn- vald- maakond)- vaid olema süsteemsem. Tüüpiliselt eestlaslikult aga ei saa naabrid eriti hästi koostööd tehtud ja ajavad ikka pigem enda kui riigi asja. Sestap on mõistlik administratiivselt juhtimist koondada ja sellega seda vähestki järgi jäänud professionaalset tööjõudu ja tehnikat ratsionaalselt majandada. Ei peatuks pikemalt sellel- et vahepeal on tervishoiuteenust tulnud osutama koguni ettevõtted- kellel üldse meditsiiniga mingit pistmist pole ja selles vaid oma muule tegevusele reklaamikampaaniat näevad.<br /> Mis siis sisuliselt muutub? Usun- et oleme paremini valmis eelseisvateks probleemseteks aastateks- kui personalipõud veelgi süveneb- rahvastik läheb üha laiemalt ja hajusamalt elama ning haiglate arv koondub vähematesse kohtadesse. Ilmselt ei pea me ka pead liiva alla pistma ja immigrantide osas silmi sulgema. See kõik mõjutab oluliselt kiirabi tööd ja hea on siis sisemiselt tugevam olla.

3) Tallinna Kiirabi töötab praegu 14 brigaadiga Tallinnas ja osalt Harjumaal. Oleme juba täna üks suuremaid kiirabiettevõtteid ja kindlasti kõige intensiivsemalt töötav ettevõte: aastas vajab meie abi üle 63 000 inimese. Seadusemuudatus meie tööd oluliselt ei mõjuta - Tallinn saab oma potentsiaali maakonda laiendada- vastupidi vist eriti kõne alla ei tule. Oleme üks riigi kolmest iseseisvast kiirabiettevõttest- peale meie veel Tartu Kiirabi ja Ida-Viru Kiirabi - kokku haldame ligi poolt riigi kiirabiressurssi. Usun- et meie kogemusele saab toetuda.

 

<br /><strong>Katrin Paju-<br /><u>Tartu Kiirabi juhatuse liige:</u></strong>

Praegu käib kiirabi arengukava koostamine aastateks 2006- 2013. Arengukava peaks valmima koos teiste arengukavadega (esmatasandi arstiabi- haiglad) sügiseks. Selle käigus võib tulla ette veelgi parandusettepanekuid seadusemuudatuseks.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.