Riina Kallikorm: osteoporoos on meil adekvaatselt teadvustamata

Osteoporoos on probleemiks kogu maailmas. Üks inimkonna üldise vananemisega kaasuvaid nähte on ka osteoporoosi esinemissageduse suurenemine. Konks on aga selles, et, kui teadlikkus ei ole tasemel, siis ei pruugi me enne traumaga kaasnevat luumurdu sellest haigusest teadlikuks saadagi.

Osteoporoos on probleemiks kogu maailmas- eriti heaoluühiskonna mustermaades. Üks inimkonna üldise vananemisega kaasuvaid nähte on ka osteoporoosi esinemissageduse suurenemine. Konks on aga selles- et- kui teadlikkus ei ole tasemel- siis ei pruugi me enne traumaga kaasnevat luumurdu sellest haigusest teadlikuks saadagi. Kuidas annaks olukorda parandada: mida teha selleks- et luude hõrenemist pidurdada või seda protsessi edasi lükata?

Alljärgnevas intervjuus vastab osteoporoosiga seonduvatele küsimustele Tartu ülikooli kliinikumi sisekliiniku reumatoloogia-sisehaiguste osakonna juhataja dotsent Riina Kallikorm.

 

<strong>Dr Riina Kallikorm- mis on peale vanuse veel osteoporoosi riskiteguriks?</strong>

"Osteoporoosi põhjustavad ka süsteemsed haigused ja osa medikamente. Kõige sagedamini kasutatavad on ehk glükokortikosteroidid- aga ka pikaaegne kilpnäärme asendusravi.<br /> Mõjutab seegi- kui inimene ei saavuta kasvueas head tippluu massi. Luumass suureneb 20.-25. eluaastani. Aastateks jääb see püsima ja siis hakkab pisitasa langema. Naistel algab kiire langus menopausist- meestel natukene hiljem.<br /> Alates 70. eluaastast hakkab nii meeste kui naiste luutihedus vähenema ühesuguse kiirusega."

<strong>Kui palju on Eestis potentsiaalseid osteoporoosihaigeid?</strong>

"Eesti populatsioonist moodustavad naised 54 protsenti- neist omakorda 45 protsenti on ületanud 45. eluaasta piiri.<br /> Osteoporoos on hinnanguliselt 70 000-80 000 inimesel. Osteoporoosist tekkinud luumurru tagajärjel on inimeste edaspidine elulemus oluliselt madalam kui neil- kellel ei ole osteoporoosi. See kehtib eriti lülisamba murdude kohta. Niisugused inimesed muutuvad sageli liikumisvõimetuteks või vajavad kõrvalist abi. Samuti on luumurru ravi ja sellele järgnev taastusravi väga kallis."

<strong>Kas haigekassa kompenseerib osa ravimite hinnast?</strong>

"Oleme siiani Euroopas ainukene riik- kellel pole reumatoidartriidi jt raskete põletikuliste haiguste bioloogiline ravi kompenseeritud. Jääme lootma- et lähiajal Eesti Haigekassa antud probleemi lahendab.<br /> Osteoporoosi ravi on seni samuti kompenseerimata ja ainuüksi ravimitele kulub umbes pool tuhat krooni kuus. Arvestades- et kõige sagedasem on osteoporoos postmenopausaalses eas naistel- kes tihti on pensionärid- siis pidevat ravi- mida see haigus nõuab- ei saa inimesed endale lubada. Meie osteoporoosihaigetest saab pidevat ravi hinnanguliselt vaid mõni tuhat."

<strong>Kas on lootust- et olukord muutub?</strong>

"Haigekassa on vastu võtnud otsuse- et ta põhimõtteliselt peab üheks diagnostiliseks prioriteediks osteoporoosi- küll teatud piirangutega. Luumurruga osteoporoosi ravi võiks minna kompenseeritavaks ehk aasta teisel poolel.<br /> On kahju- kui see piirdub rahalistel kaalutlustel ainult geneeriliste preparaatidega ja ravimivormiga- mida peab tarvitama üks kord päevas. See tähendab- et inimene võtab ravimi sisse ja peab olema seejärel 30-45 minutit söömata. Niisugune päeva algus on tüütu ja aeganõudev. Uuringud näitavad- et mida sagedamini peab rohtu võtma- mida keerulisem on see protseduur ja mida väiksem on haigusest tekitatud äge vaevus- seda vähem haiged nõustuvad pikaajalise raviga.<br /> Ravimiturul on väga potentsed preparaadid- mida tuleb võtta kord nädalas või kord kuus. Hinnaklassilt on nad muidugi kallimad- kuigi efektiivsemad just seetõttu- et inimene seda ravi siis ka kasutab."

<strong>Enne luumurdu osteoporoos ju sümptomeid ei anna - ehk seepärast on inimesed ise ka ennetuse suhtes hooletumad?</strong>

"Loomulikult on osteoporoosi edasilükkamiseks inimestel endal veel kasutamata võimalusi- mis on ka tunduvalt vähem rahamahukad.<br /> Ennetusvallas on tehtud väga palju - töötavad osteoporoosikabinetid- on võimalik mõõta luutihedust. See kõik on olnud aastaid töös. Haigekassa on andnud raha profülaktikaprogrammiks glükokortikoid-osteoporoosile - niisugused patsiendid saavad osteoporoosi uuringuid tasuta. Ei saa öelda- et midagi pole tehtud- aga kindlasti on suur töö veel ees haiguse ennetuse ja ravi alal."

<strong>Kas inimene saaks ise veel midagi ära teha?</strong>

"Viimastel aastatel on uuesti tõstatunud D-vitamiini osa inimese luuainevahetuses- ka muude haiguste puhul. D-vitamiini vaegusega seostatakse mitmete krooniliste haiguste progressiooni. Räägitakse kardiovaskulaarsetest haigustest- mõnda tüüpi vähihaigustest. Kindlasti kuulub siia loetellu ka osteoporoos. On leitud- et D-vitamiin on väga tähtis kaltsiumi imendumisel. Samuti on näidatud- et kui selle sisaldus organismis on madal- siis luumurru risk tõuseb.<br /> Probleem on tegelikult ülemaailmne. On tehtud väga palju uuringuid D-vitamiini vaeguse levimusest ja leitud- et see on idamaades kõige suurem - naised liiguvad kaetult ega saa üldse päikest. Lisanduvad ka toitumiserinevused. Kui inimene sööb normaalselt ja saab toiduga vajalikus koguses kaltsiumi- siis selle paremaks omandamiseks võiks juurde võtta D-vitamiini."

<strong>Aga millised on D-vitamiini looduslikud allikad?</strong>

"Ennekõike päike. Kuigi viimastel aegadel räägitakse palju sellest- et liigne päevitamine on väga ohtlik.<br /> Kui ennast päikese eest tohutult kaitsta- siis D-vitamiini süntees nahas- mis toimub just päikesekiirguse mõjul- jääb ära.<br /> Peale naha toodavad D-vitamiini ka neerud. Algmaterjal tuleb siin toiduga - punane kala ja muna- kuigi see on suhteliselt väike allikas. Heal juhul saab vajaminevast annusest sel teel kätte vaid neljandiku.<br /> Meil müüakse ka näiteks D-vitamiiniga rikastatud piima. Samas on kindlaks tehtud- et tegelikult ei sisaldu neis toiduainetes D-vitamiini sugugi mitte nii palju- kui kiri tootel ütleb. Järelikult ei saa rikastatud toidule eriti loota.<br /> Juurde saab D-vitamiini muidugi ka toidulisanditest ja multivitamiinidest. Tänu tohututele reklaamidele on Eestis toidulisandite kasutamine tõusutendentsiga. Uuringud on aga näidanud- et toidulisandite tarbimine on suhteliselt juhuslik- mitte regulaarne ja pikaajaline. Ostetakse siis- kui raha on- mitte ei järgita seda- et neid oleks vaja pidevalt tarbida.<br /> Arvestades D-vitamiini multipotentsust (kindlustab selle- et kaltsium imenduks soolest ja et oleks hea luutihedus- samas parandab ta ka lihasfunktsiooni ja koordinatsiooni) ta on üldse üks väga hea vitamiin."

<strong>Kui suur on tervise seisukohalt piisav D-vitamiini hulk?</strong>

"D-vitamiini sisalduse määramise aluseks on võetud üks vaheprodukt veres (seerumi 25(OH)2D). Enamiku riikide tervishoiusüsteemid peavad vajalikuks 25(OH)2D hulgaks 75 nmol/l.<br /> Kui vaadata Euroopat- siis 45-aastastest ja vanematest naistest on umbes 60 protsenti D-vitamiin-defitsiitsed. See teave põhineb ühel haiguspõhisel uuringul- s.t et uuriti neid- kellel on osteoporoos juba diagnoositud. Luumurruga haiglasse pöördunute seas on tulemused veelgi rabavamad: 97-8 protsendil uuritutest oli D-vitamiini sisaldus veres vaid 30 nmol/l."

<strong>Miks siis ikkagi nii suur defitsiit tekib?</strong>

"Päevitatakse vähe. Päevitamisel on muidugi palju riske. On teatud haigused ja ravimid- mida tarbides ei tohigi päikest saada. Lisaks nahavähi riskid. Aga kuldne kesktee tuleks siiski leida. Mina arvan küll- et mõõdukas päevitamine- kui ei ole otsest vastunäidustust- on siiski vajalik. Arvestada võiks ka sellega- et vanematel inimestel on D-vitamiini süntees- mis toimub päikese toimel nahas- niikuinii madalam.<br /> Teiseks - halb toitumine. Ka toitumishäirete levik on tõusutendentsiga- eriti noorte hulgas."

<strong>Kas solaarium ka päästab või peab olema ehe päike?</strong>

"Põhimõtteliselt me ju pruunistume seal ja D-vitamiini sünteesitakse ka. Ei tohi inimesi üles kutsuda end põletuseni päevitama- aga võiks püüda võimalikult palju olla vabas looduses. Arvan- et peame loomulikumalt elama."

<strong>Kui palju peaks iga päev D-vitamiini juurde võtma- et saavutada normaalne tase organismis?</strong>

"Euroopas ja USAs on need soovitused natukene erinevad. Euroopa komisjoni poolt on viimased soovitused vastu võetud 1998. aastal - 400 rahvusvahelist ühikut päevas. Kui väikelastel on üledoseerimise oht- siis täiskasvanutel seda naljalt ei teki- kui just ei ole tegemist neerupuudulikkusega. Annused on suured- mida inimene võib võtta ja mille korral toksilisust ei ole leitud. Seda arvestades ütleksin nii- et näiteks vihmase suve korral võiks sügisest kevadeni pidevalt D-vitamiini juurde võtta. Iseäranis käib see vanemate inimeste kohta.<br /> On kindlaks tehtud- et kui eakatele anda ainult D-vitamiini- siis see vähendab oluliselt kukkumise riski- ka luumurde. Ühe viieaastase uuringu tulemustest selgub väga ilus vahe: ravimata grupis oli 33 protsenti luumurde rohkem.<br /> Vaadati ka seda- kas kaltsium+D-vitamiin on parem kui ainult kaltsium. Selgus- et kukkumisi oli kaks korda vähem selles grupis- kellele anti D-vitamiini koos kaltsiumiga."

<strong>Kuidas on teie hinnangul selles vallas lood meie arstkonna teadlikkusega?</strong>

"Arvan- et Eesti arstkond ei ole probleemi piisavalt süvenenud. D-vitamiini määratakse põhiliselt ülikooli kliinikumi immuunanalüüsi laboris. Möödunud ja ülemöödunud aastal oli niisuguseid analüüse terve Eesti peale vaid paarisaja ringis. Meil ei armastata seda määrata- kuigi analüüs ei ole sugugi kallis - natukene üle saja krooni. Arvan- et D-vitamiini sisaldust veres võiks hakata hoopis rohkem määrama- see motiveerib ka haiget vajadusel vitamiini tarvitama."

<strong>Mida ütlete kokkuvõtteks?</strong>

"Erinevate haiguste hulgas on osteoporoos väga ebameeldiv nii ühiskonnale kui individuaalselt igaühele meist. Tabame end sellele mõtlemast alles siis- kui oleme luu murdnud. See on siiani ühiskonnale siiski adekvaatselt teadvustamata probleem. Kui laseme asjadel isevoolu minna- siis lisaks sellele- et meie elanikkond vananeb ja pensioneerub- ei saa need pensionärid ka oma eluga hakkama. Just tänu sellele- et nad vajavad kõrvalist abi ja haiguse tüsistuste ravi."

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

MEDICUM otsib PEREARSTI / ABIARSTI, PEREMEDITSIINI RESIDENTE, KODUÕDE

Medicum Tervishoiuteenused AS

07. juuni 2018

TEVA otsib RAVIMITE REGISTREERIMISE SPETSIALISTI

Tripod Grupp OÜ

21. mai 2018

Meditsiini­uudised

15. mai 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.