10. aprill 2006

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Proo­vi­des lei­da 1. tüü­pi suh­kur­tõ­ve­le uutra­vi­või­ma­lust, on tead­la­sed kõi­gest osa­li­selt suut­nudkor­ra­ta kol­me aas­ta ta­gust edu­kat uu­rin­gut. Siis­ki ontead­las­te jä­rel­du­sed aja­kir­jas Scien­ce märt­sis aval­da­tudkol­mest ar­tik­list op­ti­mist­li­kud, tea­tab Health­DayNews. Esialg­se uu­rin­gu au­tor dr De­ni­se L. Faust­man jä­rel­dasprae­gus­test tea­dus­töö­dest ko­gu­ni, et loo­tu­sed 1. tüü­pisuh­kur­tõ­ve ra­vi­või­ma­lu­se leid­mi­seks on en­di­seltsuu­red. Uued uu­rin­gud kin­ni­ta­vad Faust­ma­ni sõ­nul se­da, etprot­ses­si, mil­le käi­gus or­ga­nis­mi im­muun­süs­teemin­su­lii­ni toot­vaid rak­ke hä­vi­tab, on või­ma­likpea­ta­da. USA Mas­sac­hu­sett­si osa­rii­gis im­mu­no­loo­gia­la­bo­reidjuh­ti­va Faust­ma­ni uu­ri­misg­rupp oli 2003. aas­talkir­jel­da­nud, kui­das nad suut­sid taas­ta­da pank­rea­seLan­ger­han­si saa­re­kes­te bee­ta­rak­ku­de funkt­sioo­nihiir­tel. Tead­la­sed nä­gid, et au­toim­muun­se reakt­sioo­nivä­hen­da­mi­seks ter­ve­telt hiir­telt siir­da­tud mõ­nedpõr­na­ra­kud hak­ka­sid di­fe­rent­see­ru­ma in­su­lii­nitoot­va­teks rak­ku­deks, mis tõi kaa­sa kat­se­loo­ma­depa­ra­ne­mi­se dia­bee­dist. Kolm värs­ket uu­rin­gutÜld­joon­tes sar­nast lä­he­ne­mist kat­se­ta­ti ka kol­mesvärs­kei­mas uu­rin­gus. Suh­kur­tõ­bi "ra­vi­ti väl­ja" mõ­nel,kuid mit­te kõi­gil hiir­tel – nel­jal loo­mal 22st Was­hing­to­niüli­koo­li uu­rin­gus, seits­mel loo­mal 22st Chi­ca­go üli­koo­listeh­tud uu­rin­gus ning roh­kem kui pool­tel Har­var­di uu­rin­guska­su­ta­tud hiir­test. Ühe­gi sel aas­tal val­mi­nud uu­rin­gu au­to­rid ei suut­nudaga kin­ni­tust lei­da sel­le­le, et põr­na tü­vi­ra­kudin­su­lii­ni toot­va­teks rak­ku­deks are­nek­sid. "Me suut­si­mesuh­kur­tõ­ve­ga hii­ri ter­veks ra­vi­da, kuid mit­te nii häs­tikui Faust­man," üt­les Chi­ca­go uu­ri­mis­mees­kon­na lii­geAni­ta S. Chong. Teist osa Faust­ma­ni tööst ei suut­nud nad agakor­ra­ta. Chon­gi sõ­nul jääb nüüd suu­reks kü­si­mu­seks, miksin­su­lii­ni toot­mi­ne taas­tus vaid mõ­nel kat­se­loo­mal.Või­ma­lu­si on kaks: kas väi­ke osa bee­ta­rak­ke ela­sid üleesialg­se im­muun­süs­tee­mi rün­na­ku ja nen­de te­ge­vus hil­jemtaas­tus või are­ne­sid uued bee­ta­ra­kud pe­re­mee­sor­ga­nis­misole­ma­so­le­va­test tü­vi­rak­ku­dest. Igal ju­hul ava­vad needkolm uu­rin­gud Chon­gi ar­va­tes tee uu­te ra­vi­või­ma­lus­teleid­mi­se­le, ku­na on kind­laks teh­tud, et dia­bee­di­ga hii­redsuu­da­vad taas­ta­da in­su­lii­ni toot­va­te rak­ku­defunkt­sioo­ni ise­gi täis­kas­va­nu­na. Järg­mi­se­na ini­mes­telFaust­ma­ni kin­ni­tu­sel on te­ma Mas­sac­hu­sett­si haig­laset­te­val­mis­ta­mi­sel uu­ring, et nä­ha, kas 1. tüü­pi dia­bee­dikul­gu saab üm­ber pöö­ra­ta ka ini­mes­tel. Haig­ladia­bee­di­kes­ku­se di­rek­tor dr Da­vid M. Nat­han üt­les, etesialg­ne lu­ba uu­rin­guks ini­mes­tel on saa­dud ning tead­la­sedoo­ta­vad prae­gu mõ­ne­de kõr­ge tund­lik­ku­se­gaim­mu­no­loo­gi­lis­te tes­ti­de väl­ja­töö­ta­mist. Nat­han an­dis mõis­ta, et üle­mi­nek kat­se­te­le ini­mes­telon teh­ni­li­selt vä­ga ras­ke prob­leem. Tes­ti­de ja va­ja­li­kuva­rus­tu­se val­mis­ta­mi­ne peaks ae­ga võt­ma veel pool­teistaas­tat. Faust­man tea­tas, et te­ma koos kol­lee­gi­de­ga on uu­teuu­rin­gu­te tu­le­mus­test in­nus­tust saa­nud. 20 aas­tat onloo­de­tud, et ini­mes­te in­su­lii­ni toot­vaid rak­ke on ku­na­givõi­ma­lik re­ge­ne­ree­ri­da. Sõ­na "re­ge­ne­rat­sioon" ei jul­ge­nud Faust­man oma tööal­gu­ses ka­su­ta­da, kuid 2003. aas­tal te­gi ta se­da ju­bajul­ge sü­da­me­ga. "Need kolm prae­gust tea­dus­tööd onera­kord­selt täht­sad," ar­vas Faust­man.