Eesti terved ja haiged vallad

Eesti piires on Raplamaal kõige suurem tõenäosus tervislikult ja keskmisest kauem elada, kuigi teadlastel selle kohta vettpidavaid andmeid pole.

Eesti piires on Raplamaal kõige suurem tõenäosus tervislikult ja keskmisest kauem elada- kuigi teadlastel selle kohta vettpidavaid andmeid pole.

Eesti Statistikaamet (ESA) analüüsis surmapõhjuste struktuuri kuue aasta jooksul- aastatel 1998-2003. Möödunud aastal ilmunud kogumikust “Linnad ja vallad arvudes 2005” võib uurida- kui tihti käis surm kuue aasta lõikes ühes või teises vallas. Eraldi on välja toodud Eesti kõige sagedasemate surmapõhjuste statistika: vereringeelundite haigused- pahaloomulised kasvajad ning traumad ja mürgistused.

WHO ekspertide määratluse järgi mõjutavad tervist eluviis (50%)- bioloogilised eeldused (20%)- keskkond (20%) ja arstiabi (10%).

Kas ja mida statistikaameti andmetest järeldada võib- sõltub tõlgendajast.

<strong>Raplamaa paistab heledana<br /></strong>ESA ülevaatest sajandivahetuse kohta selgub- et Eesti üheks tervemaks maakonnaks osutub Raplamaa. Seal surrakse vereringeelundite haigustesse keskmisest vähem- traumasid on keskmiselt ja pahaloomulisi kasvajaid keskmiselt (välja arvatud Kaiu ja Käru vald).

Kui veel Raplamaa positiivseid näitajaid tuua- siis standarditud suremuskordaja- mis kõrvaldab rahvastiku vanuskoosseisust põhjustatud nihked- on seal üks väiksemaid- vereringeelundite haigustesse suremus meestel madalaim- isheemiatõvest tingitud suremus madalaim nii meestel kui naistel.

Raplamaa terviseedendajad on tegutsenud üle kümne aasta- 1995. aastast on toiminud terviseedenduslikud programmid ja projektid.

Statistikaraamatuga tutvunud Raplamaa terviseedenduse peaspetsialist Ülle Laasner peab raplamaalaste suhteliselt hea tervise põhjusteks maakonna geograafilist head asukohta- mis on kaitstud tuulte ja tormide eest- samuti ei kimbuta Tallinna läheduses totaalne tööpuudus. Rapla maakonnahaigla näol on olemas kohapeal kvaliteetne arstiabi- samas lisab pealinna arstide lähedus turvatunnet.

<strong>Terviseedendus toimib<br /></strong>“Kindlasti on üheks oluliseks teguriks inimesed- kes siin elavad-” tõdes Laasner. Tema sõnul ei saa terviseedendust teha inimestele- vaid inimestega.

Raplamaa kõrval jäävad statistikaameti ülevaatest positiivsena silma ka Harju- ja Saaremaa. Standarditud suremuskordaja näitel paistab kehvimas seisus Ida-Virumaa.

ESA kogumikus ilmunud ülevaatest on näha- et geograafiliselt on vereringeelundite haiguste osatähtsus surmapõhjusena Eesti keskmisest väiksem Tallinna-Pärnu teljel asuvates omavalitsusüksustes ning ka Ida-Viru maakonnas ja Tartu linna ümbruses.

ESA ülevaate autorid Mihkel Servinski- Kristi Lehto ja Gleb Denissov põhjendavad surmapõhjuste struktuuri olulist erinevust omavalitsustes sellega- et mõnes omavalitsuses on surmade arv väike ja sellepärast on juhusliku sündmuse mõju suur.

Artiklis märgitakse- et surmapõhjuste struktuuri mõjutavad paljud asjaolud: rahvastiku soo- ja vanuskoosseis- keskkonnaseisund (sh teede ja tänavate seisukord - liiklusõnnetused)- kuritegevuse tase- arstiabi kättesaadavus jm.

<strong>Usaldusväärsuse tagamaad<br /></strong>Mõistagi polnud statistikaameti eesmärk surmapõhjuste geograafilise ülevaatega nõustada kinnisvaraostjaid- vaid anda materjali piirkondlike arengukavade koostamiseks- tõdevad artikli autorid.

Kui tõsiseid järeldusi avaldatud statistikast saab siis teha? Kas on midagi ühist näiteks Läänemaa Nõva- Saaremaa Ruhnu ja Pihtla vallal- Türi linnal ja Harjumaa Viimsi vallal- kus oli suremus pahaloomuliste kasvajate tõttu kõige suurem?

Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja Mati Rahu ütleb- et vallad on liiga väikesed haldusüksused meditsiinigeograafilisteks järeldusteks- kui tuginetakse üksnes kuue aasta andmetele.

Statistikaameti rahvastikustatistika osakonna juhtivstatistik Gleb Denissov nõustub- et vallad on väga väikesed haldusüksused. “Valdade suremuse võrdlusest ei tohi teha erilisi järjeldusi - neid ei ole ka kogumikus-” tähendas Denissov. Maakonna tasandil aga on see võimalik- seda enam- et toodud on kahe aasta andmed suuremate haigusklasside lõikes (standarditud suremuskordajad maakonniti 2002-2003).

Huvi kohalike omavalitsuste andmete vastu on suur ja selles kogumikus oli püütud seda rahuldada- lisas Denissov.

<br /><strong>MALLE TOOMISTE<br /></strong><a href="mailto:malle@mu.ee">malle@mu.ee</a>

 

<br />  

<u>KOMMENTEERIB:</u>

<strong>Mati Rahu<br /> Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja:</strong>

"Statistikaameti väljaannet tuleb võtta sellisena- nagu see on- mitte aga hakata kogumiku alusel innukalt tegema järeldusi- et siin on surmavald ja seal eluvald.<br /> Kuue aasta andmed väikese haldusüksuse rahvastikus aset leidnud surmade kohta kajastavad juhuslikkust- mitte seaduspära. Sellest johtuvalt on mõttetu esitada nn edetabeleid - neil puudub sisu- on üksnes mäng arvudega.<br /> Tavaliselt- kui käsitatakse tunduvalt pikemat perioodi- valmistatakse kaardid- millel näidatakse erimärkide (värvidega) haldusüksused- mille rahvastiku suremus on statistiliselt usaldatavalt madalam või kõrgem kogu Eesti suremusest. Sellised võrdlused tehakse mees- ja naisrahvastiku kohta eraldi.<br /> Statistikas/epidemioloogias näidatakse nt suremuse mõõtmise täpsust usaldusvahemiku arvutamisega. Vallas- kus elab nt 500 inimest ja sureb aastas 15- saame suremuskordaja (väljendatuna 1000 inimese kohta) 15: 500 x 1000 = 30. Linnas- kus elab 100 000 inimest ja sureb 3000- on suremuskordaja sama suur (3000 : 100 000 x 1000 = 30). Kuid suremuskordaja 95% usaldusvahemik on vallas 17-49- linnas 29-31.<br /> Teisisõnu- esitatud andmetel võib tegelik suremuskordaja vallas kõikuda vahemikus 17 kuni 49 surmajuhtu 1000 inimese kohta- linnas seevastu 29 kuni 31. Kui midagi tahetakse võrrelda- siis võrreldakse usaldusvahemikke (või tehakse muud liiki võrdlus); kui usaldusvahemikud kattuvad- ei ole suremuses erinevust. Seega- kui vallas A on suremus 40 ja vallas B 20- ei saa veel kindlalt väita- et A-s surrakse enam kui B-s.<br /> Lisaks suremusnäitajate kõrvutamisele tuleb veel arvestada rahvastiku vanuskoostisega - mida suurem vanurite osakaal- seda suurem (muude tingimuste võrdsuse korral) suremuskordaja. Just seetõttu kasutataksegi vanuse järgi standardimist- et saada suremuskordaja kätte kujul- mis ei ole mõjutatud vanuskoostise erinevusest kõrvutatavates haldusüksustes.<br /> 1997. a avaldas minu osakond “Eesti surmaatlase”- milles võrdlesime suremust surmapõhjuseti Eesti 20 haldusüksuses (15 maakonda ja viis suuremat linna). Kasutasime aastate 1983-1992 andmeid- seega 10 aastat ja maakonniti!<br /> Seega- veel kord - ärme hakkame suremuskaartide alusel suuri ega ennatlikke järeldusi tegema. Tuleb arvestada veel- et vallas- kus asub mõni vanadekodu- hooldekodu või muu sarnane asutus- on suremus ikkagi kõrgem."

 

 

<strong><u>LISALUGU:</u></strong><strong>Eesti suremusatlas peegeldab kümne aasta suremusandmeid maakonniti</strong>

Kõrvutades statistikaameti kuue aasta (1998-2003) tulemusi 1997. aastal avaldatud “Eesti suremusatlasega”- kus on kaardistatud kümne aasta andmed (1983-1992)- ei leia esimese pilguga haaratavaid sarnasusi.<br /> Näiteks vereringeelundite haigustesse suremus näib värskema uuringu põhjal olevat taandunud Ida-Virumaal ja Raplamaal ning osades Jõgeva- ja Läänemaa valdades.<br /> Meeste suremus vereringeelundite haigustesse näib Eesti standardist kõrgem püsivat Järva-- Lääne-- Saare- ja Valgamaal- kuid ESA andmetel on lisandunud Viljandimaa (v.a Olustvere vald)- osa Tartu-- Põlva-- Võru- ja Pärnumaa valdu. Kuid uuringud pole siiski üksüheselt võrreldavad.<br /> Üheksa aastat tagasi ilmunud “Eesti suremusatlas” oli Eesti epidemioloogide esimene katse heita valgust suremusele surmapõhjuseti. Analüüsiks oli võetud 22 surmapõhjust (võrdluseks: ESA ülevaates kolm peamist surmapõhjust) ning tulemused esitati suremusatlases värviliselt Eesti kaardil (kokku 43 kartogrammi meeste ja naiste suremuse kohta).<br /> Suremusatlase kaardid on koostatud suremuskordajate suhte (mingi maakonna või linna standarditud suremuskordaja ja kogu Eesti standarditud suremuskordaja suhe) alusel. Selle suhte arvväärtus üks vastab Eesti standardile(*) 1983-1992 ning näitab seega- et vastavas maakonnas või linnas on suremustase samasugune kui kogu Eestis. Iga kaardi legendis on värviskaala suremuskordajate suhte viie vahemikuga. Suremuskordajate suhte suurematele väärtustele vastavad punased värvitoonid- keskmistele väärtustele kollane ja väiksematele väärtustele rohelised toonid.<br /> Kui “Eesti suremusatlases” oli Eesti standard meestel 1655-0 ja naistel 930-9- siis ESA ülevaates on see näitaja toodud 2002-2003. aasta põhjal graafikuna maakonniti- ilma Eesti standardita.<br /> “Hoolimata vaidlustest- ebaselgusest- kõhklustest ja umbusklikkusest- mis kaasneb surmatunnistuste kasutamisega teadustöös- on suremuse mõõtmisel suur tähtsus haiguste leviku seirel rahvastikus-” kirjutati üheksa aastat tagasi “Eesti suremusatlase” sissejuhatuses.

<em>Allikas: Eesti suremusatlas. Aleks Baburin- Kaja Gornoi- Mall Leinsalu- Mati Rahu. Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut. Tallinn- 1997.</em>

 

___________________________________<br /> (*) Eesti standard ehk standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta - suremuse vanuskordajate kaalutud keskmine- mille korral kaalud on proportsionaalsed inimeste arvuga standardrahvastiku vastavas vanuserühmas.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.