Kliinikumis saab rütmihäireid ravida tulemuslikult ja lõplikult

Tartu ülikooli kliinikumis tehti esimene südamesisene radikaalne rütmihäirete ravi raadiosagedusliku kateeterablatsiooniga 1996. aastal. Südame rütmihäirete ravi on sellest ajast peale kulgenud tõusvas joones: eelmisel aastal moodustati eraldi rütmihäirete osakond, paranenud on nii diagnostika kui ka ravivõimalused.

Tartu ülikooli kliinikumis tehti esimene südamesisene radikaalne rütmihäirete ravi raadiosagedusliku kateeterablatsiooniga 1996. aastal. Südame rütmihäirete ravi on sellest ajast peale kulgenud tõusvas joones: eelmisel aastal moodustati eraldi rütmihäirete osakond- paranenud on nii diagnostika kui ka ravivõimalused.

Alljärgnevas intervjuus räägivad TÜ kliinikumi kardioloogiakliiniku rütmihäirete osakonna juhataja Rain Paju ja kardioloogiakliiniku vanemarst-õppejõud Rein Kolk rütmihäirete spetsiifikast- kaasaegse ravi võimalustest- edusammudest ja oma tööd pärssivatest teguritest.

<br /><strong>Millega rütmihäirete osakonnas laias laastus tegeldakse?</strong>

<strong>Rain Paju (RP):</strong> "Rütmihäirete osakond tegeleb aktiivselt tahhü- ja bradüfrekventsete südame rütmihäiretega. Ravime rütmikorratusi- millel on morfoloogiline alus. Kui inimesel on sümptomaatiline arütmia- siis kõigepealt üritame rütmihäire diagnoosida- selle olemusest aru saada ja leida tee raviks.<br /> On mitmeid variante- kuidas südametegevust normaliseerida: kas on tegemist südame aeglasest tegevusest lähtuvate vaevuste kaskaadiga või siis tahhükardiast ehk südamepekslemisest põhjustatud vaevustega. Patoloogiast lähtuvalt on erinevad ravitaktikad."

<strong>Milliseid rütmihäireid saab välja ravida- milliseid mitte?</strong>

<strong>RP:</strong> "Enamasti on kaasasündinud lisajuhteteedest lähtuvad rütmihäired edukalt ravitavad. Kaasuvatest haigustest põhjustatud rütmihäired on hoopis raskemalt ravitavad. Näiteks südamelihase infarktist tingitud ventrikulaarseid rütmihäireid on võimalik blokeerida- kuid põhihaigust me likvideerida ei saa- haigus areneb edasi ja seetõttu on võimalikud retsidiivid - need on väga komplitseeritud juhud. Sama on vanusest tingitud rütmihäiretega- kodade virvendusarütmiatega - neil puhkudel on retsidiivid võimalikud."<br /><strong>Rein Kolk (RK):</strong> "Kateetriga saab ravida sellist rütmihäiret- millel on südames anatoomiline põhjus. Kui see põhjus tuleneb psüühilistest teguritest- näiteks stressist- siis südames anatoomilist muutust ei ole ja kateetritega ravida ei saa- seda ravitakse teisiti."

<strong>Ilmselt võimaldab kaasaegne aparatuur oluliselt täpsemat diagnostikat ja ravi kui varem.</strong>

<strong>RK:</strong> "Eelmise aasta lõpul tegi kliinikum suure investeeringu ja ostis Eestis ainulaadse aparatuuri- mis võimaldab oluliselt täpsemalt leida üles rütmihäire tekkepõhjuse südames. Leides üles “haige” koha- saame seda ka ravida."<br /><strong>RP:</strong> "Süsteem- mida nüüd kasutame- on üldse uus tase rütmihäirete ravis. Oleme võimelised südame kolmemõõtmeliselt kaardistama- mõõtma elektrilisi potentsiaale- elektrilise erutuvuse kulgu ja selle alusel rütmihäire olemust selgitama. Varem toimus kõik<br /> ainult elektrogrammi alusel- ülejäänud töö tegime oma peas ise ära. Lihtsamate rütmihäirete puhul on see võimalik- kombineeritud rütmihäirete korral ei ole niisugust kaarti võimalik oma peas moodustada. Kõrgtehnoloogias rakendatakse balloonkateetrit- kus on 64 elektroodi kogu aeg töös. Nii saame leida nn kriitilised punktid- kus rütmihäiret ravida."

<strong>Kas rütmihäiretega patsiente on palju?</strong>

<strong>RP:</strong> "On jah palju. Ma ei arva- et patsiente oleks üldpopulatsioonis rohkem kui enne. Võib-olla esineb rütmihäireid noorematel inimestel nüüd rohkem seoses stressiga- aga kaasasündinud ja haigustepõhiselt omandatud rikkeid on ikka sama hulk. Haigeid suunatakse meile lihtsalt rohkem. Info- et tegeleme rütmihäiretega- on kümne aasta jooksul levinud ja tänu sellele patsiendid üle Eesti siia ka jõuavad.<br /> Nüüd saame ravida lisaks supraventrikulaarsetele häiretele ka ventrikulaarseid rütmihäireid. Varem jäi niisuguste patsientide ravi poolikuks. Juurde tulevad ka südame isheemiatõvest põhjustatud rütmihäired.<br /> Momendil saab perearst patsiendi otse meile suunata. WPW-sündroomi või elektrokardiogrammis registreeritud regulaarsete rütmihäirete korral on suunamine õigustatud. Ülejäänud haiged peaksid läbima enne üldkardioloogilise konsultatsiooni ja sealt vajadusel edasi suunatama rütmoloogilisele konsultatsioonile.<br /> Me ei suuda läbi töötada kogu rütmihäirete ampluaad. Ooteaeg konsultatsioonile on vähemalt kaks kuud. Nõudlus on väga suur. Haruldane ei ole haige- kellel paljude haiguste foonil esineb ka rütmihäireid- mis reeglina on ravitavad medikamentoosselt."<br /><strong>RK:</strong> "Teeme ju kõike- mis puudutab rütmihäireid: erinevad diagnostika- ja raviviisid. Peale selle on meil ka palatihaiged ja ambulatoorne vastuvõtt. Seetõttu on töökoormus summaarselt päris suur.<br /> Kui tahame ühes töölõigus mahtu oluliselt kasvatada- siis on selleks vaja lisatööjõudu. Me ei saa planeerida hüppelist töömahu kasvu. Peame oma töökoormuse üle vaatama ja millestki loobuma- delegeerima mõned funktsioonid kellelegi teisele. Mingeid valikuid tuleb teha- sest tööpäev on ikkagi kindla pikkusega."

<strong>Te ei ole traditsiooniline osakond- lisaks jagate voodifondi kardioloogiaosakonnaga. Kuidas toime tulete?</strong>

<strong>RP:</strong> "Kardioloogia osakonnaga- üldse kogu kliinikumi eri osakondadega kulgeb meil koostöö hästi. Haigete vool on küllaltki kiire: ühel päeval tuleb haige sisse ja järgmisel või ülejärgmisel päeval läheb juba koju. Kirjatöö maht on jõudsalt kasvanud ja see on suhteliselt koormav. Haiguslood kipuvad hõredaks jääma.<br /> Probleemiks on muutumas tööjõu- ja voodikohtade vähesus. Kardioloogia osakonda haigete hospitaliseerimine on 95 protsendil juhtudest erakorraline. Haigete liikumine osakonnas on kiire- taastusravi kaasajal siin enam ei tehta. Pikemalt planeeritud haigete hospitaliseerimine on suhteliselt komplitseeritud."<br /><strong>RK:</strong> "Ühel päeval on osakonnas vabu voodikohti- järgmisel võib-olla enam ei ole. Aga meie haiged on reeglina oodanud järjekorras pool aastat ja kauem. Kui tekib vajadus hospitaliseerimist mingil põhjusel edasi lükata- siis on inimesele seda väga raske selgitada."<br /><strong>RP:</strong> "Statistika võib küll öelda- et voodifondi kasutamine on langenud- aga eelkõige on lühenenud haiglas viibimine. Keskmine aeg on praegu viis päeva: esmaspäeval haiglasse ja reedel koju."

<strong>Mitu spetsialisti rütmihäirete osakonnas töötab?</strong>

<strong>RP:</strong> "Peamiselt on südame rütmihäirete ravisse haaratud kolm inimest. Rütmihäirete süvendatud ravi- tahhüarütmiate ravi teeme kahekesi koos dr Kolgiga. Bradüarütmiate ravisse on kaasatud dr Indrek Roose kardiokirurgiast- tema on spetsialiseerunud stimulaatorite ja defibrillaatorite implantatsioonile. Kirurgilise töö võtab tema enda kanda. Keerukate juhtude korral on vajalik mitme arsti koos tegutsemine. Neljas osalise töökoormusega arst- dr Piibe Muda- töötab kliinilise füsioloogia osakonnas. Meil teeb ta mitteinvasiivseid uuringuid ja aitab ambulatoorsete haigete vastuvõtul. Nii et teeme viljakalt koostööd.<br /> Üle maailma on rütmihäired väga kuum teema. Praegu takerdub meie töö ennekõike invasiivsete protseduuride tööaja taha. Raviprotseduuride arv on võrreldes 2004. aastaga langenud- stabiliseerunud 120-130 piires- kuna teistes kliinikutes on invasiivsete uuringute maht tõusnud."

<strong>Milles näete lahendust?</strong>

<strong>RP:</strong> "Kliinikumi arengukava kohaselt valmivad uued ravi- ja diagnostikakorpused 2008. aastal. Seoses sellega avarduvad kindlasti võimalused haigevoodite ja ka uuringukabinettide osas. Seni püüame leida võimalusi töö intensiivistamiseks voodiosakonnas ja ka uuringukabinetis. Läbirääkimised selles osas käivad."<br /><strong>RK:</strong> "Me taotleme kateeterablatsiooniga inimese tervenemist. See on põhimõtteliselt erinev enamikest teistest südame sondeerimistest- kus haigus jääb alles. Haigus areneb pahatihti edasi ja mõne aja pärast tuleb teha uus protseduur. Rütmihäirete puhul on teisiti: kui ravi on tulemuslik- siis on see tulemus reeglina lõplik. Rütmihäireprobleemi taastekkimist juhtub haruharva.<br /> Kliinikum peaks tõsiselt kaaluma uue angiograafi ostmist- sest see ei ole ainult meie- vaid ka teiste uuringute probleem. Tuleb teha majanduslik kulu-tuluanalüüs- et kui kiiresti uus angiograaf ennast ära tasub.<br /> Teine pool on see- et kas haigekassal on ka nii palju raha- et planeeritavat uut angiograafi täies mahus rakendada. Loodame- et lähiajal see ost ikkagi tehakse."

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

MEDICUM otsib PEREARSTI / ABIARSTI, PEREMEDITSIINI RESIDENTE, KODUÕDE

Medicum Tervishoiuteenused AS

07. juuni 2018

Meditsiini­uudised

15. mai 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.