Ministeerium pakub välja neli rahameedet

Sotsiaalministeeriumi teatel on arstiabi kättesaadavuse parandamiseks lähiaastatel vaja suunata tervishoiuteenustesse ligikaudu pool miljardit krooni rohkem kui praegu.

Sotsiaalministeeriumi teatel on arstiabi kättesaadavuse parandamiseks lähiaastatel vaja suunata tervishoiuteenustesse ligikaudu pool miljardit krooni rohkem kui praegu. Vaid siis saavad sotsiaalministeerium ja haigekassa lühendada ravijärjekordi- turule tuua uusi raviteenuseid ja -võtteid ning arvata soodusravimite nimekirja uusi ravimeid- öeldakse ministeeriumi pressiteates.

Sotsiaalminister Jaak Aabi sõnul peab Eesti tervishoiusüsteemi arendamise põhialuseks olema patsiendikesksus ning riigil tuleb tagada- et inimesed saaksid ravi õigel ajal ja nende tervis ei halveneks ravijärjekorras ootamise tõttu.

Lisaraha vajaduse tingib arstiabi nõudluse kasv- sest elanikkond vananeb ning inimeste ootused elukvaliteedile ja pakutavatele hüvedele on aasta-aastalt suuremad. Tõusevad ka tervishoiuteenuste hinnad. Kasvu põhjustab uute ja reeglina kallimate ravivõimaluste kasutuselevõtmine: meditsiiniseadmed- ravimid- ravivõtted. Omad ootused on tervishoiutöötajatel palga ja töötingimuste osas.

Arstiabi kättesaadavuse parandamiseks ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks tahab sotsiaalministeerium tõsta ravikindlustuse tulubaasi ja vähendada kulutusi. Selleks pakutakse valitsusele välja neli meedet (vt alltoodud väljavõtet).

Minister Aab märkis ühtlasi- et lisaraha tekkides on oluline seada prioriteedid- millistele teenustele ressursid eelkõige suunata. “Kõige suurem vajadus on lühendada ravijärjekordi ja seda eeskätt ambulatoorse eriarstiabi osas- kus need ulatuvad nelja nädalani-” sõnas ta.

Täiendav vajadus ja teenuseosutajate poolne valmisolek hooldusravi ja taastusravi teenuste osutamiseks oleks hinnanguliselt aastas vähemalt kahekordne.

Ka hambaraviteenus peab ministeeriumi hinnangul olema Eesti elanikule taskukohasem kui praegu. Seda saab parandada eeskätt hambaravi kompensatsiooni tõstmise kaudu. Haigekassa poolt pakutav 150-kroonine hambaravitoetus peaks tõusma vähemalt kaks korda.

Konkreetsematest teenustest on kavas teha kättesaadavamaks näiteks puusaproteeside paigaldamine- pääs kõrva-kurgu-ninahaiguste arsti juurde- protseduurid ägeda müokardi infarktihaigetele. Puusaproteeside järjekorrad peaks lühenema 3-5 aastalt 2-5 aastani ning kõrva-kurgu-ninahaiguste puhul kaheksa kuuni- öeldakse teates.

<br /><strong>MU</strong>

 

 

<strong><u>Ettepanekud lisaraha saamiseks:</u></strong>

<strong>1) Ettepanek tõsta miinimummäära- millelt makstakse sotsiaalmaksu</strong>- tuleval aastal 2750 kroonini ning ühtlustada see aastal 2008. alampalgaga. Miinimumpalk on ülejärgmisel aastal on prognoositavalt ligi 3800 krooni. Haigekassa eelarvesse tooks see ettepanek tuleval aastal täiendavalt juurde ligi 322 ja 2008. a 610 miljonit krooni. Tänavu jaanuarist tõstis riigikogu sotsiaalministeeriumi ettepanekul miinimummäära 700-lt kroonilt 1400-le- mis tõi haigekassa eelarvesse tänavu juurde ligi 120 miljonit krooni.

<strong>2) Ettepanek katta haiglate jooksva amortisatsiooni kulud riigieelarvest.</strong> Nii vabaneks haigekassa raha ja läheks sihtotstarbeliselt raviteenuste katteks. Tuleval aastal on haiglate arvestuslikud jooksvad kapitalikulud 170- 2008. aastal 180 ning 2009. aastal 190 miljonit krooni. Kapitalikulude suurus on arvestatud vastavalt haigekassa nõukogu poolt heaks kiidetud kulupõhisele hinnamudelile. Ettepaneku järgi on haiglate jooksvad kapitalikulud arvestatud tervishoiuteenuste hinna sisse ning makstakse haiglatele haigekassa poolt raviarvete esitamisel.

<strong>3) Ettepanek tagada ravikindlustamata inimestele ravikindlustus.</strong> 2007. aastal kaetakse kindlustusega tööturuameti andmebaasis registreeritud pikaajalised töötud. Tingimuseks on- et nad osalevad aktiivsetes tööturumeetmetes. Hinnanguliselt on Eestis pikaajalisi töötuid ligi 10 000. 2005. aasta oli ravikindlustamata inimese ravijuhu keskmine maksumus 3590 krooni- kindlustatud inimese ravijuhu keskmine maksumus aga 1350 krooni. Kindlustamata inimeste ravi on seega kaks korda kallim.<br /> “Inimeste eest- kes kirjeldatud meetodil siiski ravikindlustuskaitsega hõlmamata jäävad- sõlmib haigekassaga ravikindlustuslepingud kohalik omavalitsus-” selgitas minister. Vastavad kriteeriumid kehtestatakse seadusega- omavalitsusele jääks teatud kaalutlusõigus valikute tegemisel. See meede läheks käiku aastast 2008 ning kataks ravikindlustusega veel lisaks 13 000 inimest. Rahastamisallikad selguvad läbirääkimistel omavalitsustega.

<strong>4) Ettepanek muuta töövõimetushüvitiste maksmist.</strong> Teise kuni viienda haiguspäeva eest maksab tööandja hüvitise saajale haigushüvitist 80% inimese eelmise aasta keskmisest ühe kalendripäeva sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Alates kuuendast haiguspäevast maksaks haigushüvitist haigekassa. Ettepaneku eesmärgiks on motiveerida tööandjaid hoolitsema rohkem töötajate tervise eest. Haigekassa eelarvesse tooks see ettepanek täiendavalt juurde tuleval aastal 335 ja 2008. aastal 368 miljonit krooni.

<em>Allikas: sotsiaalministeerium</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

25. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.