Sisearstid said kokku Võrus

Võru kultuurimajas Kannel peetud Eesti Sisearstide Seltsi (ESAS) seminar-nõupidamisel kuulati mitmekülgseid ettekandeid, osalejad said tutvuda ravimifirmade väljapanekutega. Üldkogul anti lühiülevaade seltsi tegemistest.

Võru kultuurimajas Kannel 7. aprillil peetud Eesti Sisearstide Seltsi (ESAS) seminar-nõupidamisel kuulati mitmekülgseid ettekandeid- osalejad said tutvuda ravimifirmade väljapanekutega. Üldkogul anti lühiülevaade seltsi tegemistest.

5. aprillil otsustas kuueliikmeline initsiatiivgrupp luua Eesti Sisearstide Ühingu- teatas kokkusaamisel üks initsiatiivgrupi liige professor Margus Lember. Ühingu asutamiskoosolek toimub 10. mail kell 16 TÜ kliinikumi sisekliinikus.

Tänavusel ESASi seminar-nõupidamisel räägiti haiglavõrgu arengukavast ja üldhaigla tulevikust Lõuna-Eestis- anti ülevaade haigekassa majandusaastast 2005. Haigustest olid vaatluse all C-hepatiidi viirus ja tema genotüübid Eestis- hüpertensiooni endokriinsed põhjused ning linnugripp. Tutvustati koronaararterite kompuutertomograafia võimalusi ning esitati diabeetilise ketoatsidoosi haigusjuht.

<strong>Ülevaade haigekassa näitajatest<br /></strong>Haigekassa olulisemate majanduslike näitajate kokkuvõtte esitas Eesti Haigekassa juhatuse liige Arvi Vask.<br /> 15-7-protsendilise laekumiste tõusu (2004. a - 6 350 129 000 krooni; 2005. a - 7 346 892 000 krooni) pani Arvi Vask keskmise palga suurenemise- vähese töötuse ning majanduskasvu arvele.<br /> Tõusutrend on jätkuv ka eriarstiabi ravijuhu keskmises maksumuses (ambulatoorne: 409 <em>vs</em> 468 krooni; statsionaarne: 8701 <em>vs</em> 10 079 krooni). Samuti on tõusnud retseptide arv. “Retsepti keskmine maksumus läheb küll odavamaks- aga patsiendile tõenäoliselt kallimaks-” nentis Vask.

Eesti ühe elaniku meditsiinilisele teenindamisele kulus keskmiselt kõige rohkem vanusegrupis 70-79 eluaastat (8697 krooni)- kõige vähem vanusegrupis 10-19 eluaastat (2508 krooni). “Pensionär kulutab 3-4 korda rohkem raha kui tööealine elanik-” sedastas esineja.

Ambulatoorsete vastuvõttude arv on aastaga tõusnud kaheksa protsenti: 3 152 033-lt 3 411 785-le. “Inimestel on võimaldatud rohkem arste külastada- mis on ka üks rahulolu näitaja-” kommenteeris haigekassa esindaja.

Kogu eriarstiabi eelarvest veidi alla 70 protsendi moodustavad viis suuremat haiglat: SA Tartu Ülikooli Kliinikum- SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla- AS Ida-Tallinna Keskhaigla- AS Lääne-Tallinna Keskhaigla ja SA Tallinna Lastehaigla.

Suurema ravimikuluga erialad on onkoloogia (64 057 485 krooni)- hematoloogia (27 921 576 krooni) ja nefroloogia (22 599 837 krooni). Kulukamateks diagnoosideks on jätkuvalt hüpertoonia (22 protsenti ravimihüvitiste kogukulust) ja suhkurtõbi (12 protsenti)- kusjuures hüpertoonikutest ravimihüvitiste kasutajate hulk on aastaga tõusnud kakskümmend protsenti.

Arvi Vasele tegi muret haigushüvitiste jätkuv kasv. Oluliselt on aastaga tõusnud nii haiguslehtede kui -päevade arv- samuti hüvitise summa. Kui 2004. aastal anti välja 412 363 haiguslehte- siis eelmisel aastal juba 433 944. Haigushüvitiste summa on kasvanud 723 458 000 kroonilt 817 636 000 kroonile (kasv 13 protsenti).

<strong>Linnugripp ja mis sellest arvata<br /></strong>Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi president Matti Maimets avaldas oma ettekandes arvamust- et linnugripi probleem on nii mitmeski mõttes väljunud terve mõistuse raamidest.

“Linnugripp ei levi inimeselt inimesele. Järelikult on see veterinaaride asi. Linnugripi levik inimesele on tööõnnetus- aga meie ei pea midagi erilist ette võtma-” nentis dots. Maimets. “Eelmisest gripipandeemiast on möödunud 38 aastat. On tõenäoline- et uus pandeemia tuleb. Sellepärast otsitaksegi uusi kandidaate- millest üks on H5N1.”

Aga miks just H5N1? On ju teisigi- näiteks: H7N7- H9N2. Üldse eksisteerib 16 H- ja 9 N-subtüüpi (kokku 144 subtüüpi).

“Subtüüp ei määra veel midagi- kuna selle sees võib olla erinevaid- kõrgema või madalama patogeensusega variante-” sedastas ettekandja. “H5N1 on väga patogeenne viirus- aga seda kõikide lindude aspektist. Metslindudel on ta tsirkuleerinud aegade algusest peale.”

Millest siis kogu kisa ja kära? Maimets tsiteeris Tallinna loomaaia direktorit Mati Kaalu: “Kui püüda seisundi olemust tõsisemalt lahata- meenutaksin klassiku määratlust- et on kolm jõudu- mis kipuvad inimesel ainsaks edasiviivaks jõuks olema: sugutung- surmahirm ja saamahimu. Kolmest jõust kaks praegu määravadki. Kellegi saamahimu tõttu on tekitatud paljudes surmahirm.” (Postimees- 5. aprill).

<strong>Kole asi- aga mitte väga kole<br /></strong>Selle surmahirmu teostamiseks on Matti Maimetsa arvates vaja järgmisi komponente: peab olema üks kole asi- aga mitte väga kole; ta peab asuma meist võimalikult kaugel ning on suhteliselt ebatõenäoline- et see meiega võiks juhtuda.

“Tegelikult ju surnud linnud ei lenda. Pole olemas ida-lääne suunalist rännuteed. Midagi siin ei klapi-” järeldas dots. Maimets. “Linnugripp transporditi Kagu-Aasiast Euroopasse kodulindudega ja siin anti see metslindudele üle.”

Mitte kõik pole bluff. Gripipandeemia tuleb- aga milline ja kunas- seda ei teata. “Positiivne on see- et meedikuid harjutatakse mõttega- et midagi võib tulla-” möönis infektsioonhaiguste spetsialist.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.