Eesti perearst maailmas ja iseendaga silmitsi

3. mail korraldasid Tallinna Perearstide Selts ja Tallinna linn rahvusraamatukogus konverentsi, kus esinesid võõrsil töötavad perearstid ja Eesti peremeditsiini eestvedajad.

Tallinna perearstide 3. mai konverentsil oli kõrvu välismaal töötavate perearstide kogemusega sisukaid ettekandeid Eestis tegutsevatelt spetsialistidelt: Jarno Habichtilt- Ruth Kaldalt- Küllike Kasurilt- Iris Koortilt ja Heidi Gil’ilt.

Tallinna abilinnapea Merike Martinson soovis avamisel: “Olgu au sees koostöö- üksteise kuulamine ja vajadusel üksteise toetamine.”

2003. aastast WHO esindaja Eestis Jarno Habicht andis ülevaate Eesti perearstiabist Euroopa kontekstis. Tänasel päeval käivad esmatasandi reformid kogu Euroopas- samas on kasutusel mitmeid erinevaid mudeleid. Võrreldes endise idabloki riikidega- kus tehakse alles katseprojekte- on Eestis perearstisüsteem laienenud suurepäraselt kogu Eestile- märkis Habicht. Samal ajal on Eesti süsteemist õppida mitmetel Euroopa Liidu riikidel.

<strong>Esmatasand võiks laieneda<br /></strong>Esmatasand peab kasvama laiuti- tagades mitmete teenuste kättesaamise ning omama koordineerivat rolli- aitamaks patsiendil leida teed tervishoiusüsteemis.

“Järgneva viie aasta küsimuseks Eestis võiks olla esmatasandi laiendamine- uute teenuste pakkumine-” ütles Habicht. Selleks võiksid erinevad osapooled- kes puutuvad esimesena patsiendiga kokku - nagu perearstid- õed- ämmaemandad jne - luua võrgustikke- et tagada esmatasandi rolli täitmist. See võimaldaks tagada laiahaardelise- järjepideva- koordineeritud ravi ning ennetuse- mis on esmatasandi ülesandeks tervisesüsteemis.

Samas ei näe Habicht veel stiimuleid esmatasandi laiendamiseks- ikka veel fokuseeritakse rohkem haiguste ravile ja vähem haiguste ennetusele.

Arvestades seda- et 60-70% elanikkonnast saab aasta jooksul abi perearstilt ja 10% haiglaravil- ei ole esmatasandil ja eriarstiabis pakutavate teenuste maht ja makrotasandil finantseerimine omavahel veel tasakaalus- märkis WHO esindaja.

Et esmatasandi tervishoiuteenused on Eestis suhteliselt hästi uuritud valdkond võrreldes näiteks eriarstiabiga- siis on vaja kogutud info süstematiseerida ja kasutada seda esmatasandi reformimisel- tähendas Habicht.

Habicht soovitas tutvuda WHO konsultandi Rifat Atuni koostatud 2004. aasta aruande hinnangutega Eesti perearstisüsteemi kohta sotsiaalministeeriumi veebilehel ning samuti kasutada hindamisraamistikku edasiste muutuste jälgimiseks. Veel viitas Habicht kuu aega tagasi ilmunud raamatule Euroopa esmatasandi reformidest viimastel aastatel- seda raamatut “Primary Care in the Driver’s Seat?” on võimalik saada aadressilt <a href="http://www">http://www</a>. euro.who.int/observatory.

<strong>Kuidas omavalitsus raha jagab<br /></strong>Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti peaspetsialist Küllike Kasuri rääkis omavalitsuse koostööst perearstidega Tallinna linna näitel.

Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet moodustas perearstidele toetuse jagamiseks komisjoni ning kinnitas toetuse taotluse vormi. Komisjon töötas välja kriteeriumid- mida toetuse jagamisel arvestatakse: näiteks peab nimistu töötama koos õega (kui õde pole- kaotab arst toetusest 20%) ja õde peab iseseisvaid vastuvõtte tegema- nimistus peab olema 0-2-aastaseid lapsi (kui ei ole- kaotab arst toetusest 10%)- perearst ja -õde peavad olema käinud täiendkoolitusel (puudumisel läheb toetusest maha 10%)- perearsti tegevuskoht peab olema avatud 8 tundi päevas- statistilised aastaaruanded peavad olema õigeaegselt esitatud (muidu kaotab 10% toetusest).

Nõnda selgus tänavusi taotlusi hinnates- et 50 pereõel ja kahel perearstil Tallinnas puudub vajalik täiendkoolitus- 31 nimistus pole 0-2-aastaseid lapsi.

Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti 26. aprilli käskkirjaga makstakse perearstidele tegevustoetust 250le nimistule järgnevalt: 171 nimistut saavad 28 000 kr- 61 nimistut 25 200 kr (ehk miinus 10%)- 17 nimistut 22 400 kr ja üks nimistu 16 800 kr. <em>(Samal teemal vt uudist ka 11.04.06 Meditsiiniuudistest.)</em>

Küllike Kasuri ütles- et toetusi hakatakse välja maksma sel nädalal.

Diana Ingerainen täiendas- et järgmisel aastal võetakse Tallinnas tegevustoetuse maksmisel täiendkoolituse hindamise aluseks- kas perearst on läbinud resertifitseerimise- mis kehtib viis aastat.

Pereõdede resertifitseerimise korraldamise asjus on perearstide selts pöördunud palvega õdede liidu poole.

<strong>Patsient  räägib 23 sekundit<br /></strong>Perearst Iris Koort arutles teemal “Perearst - kas juht- teenindaja või nõuandja?”. “Mina tahaksin olla pigem abiandja ja nõuandja kui teenindaja-” nentis Koort. Viimasel ajal kõneldakse ka perearstist kui patsiendi advokaadist- kes ajab asju- et patsient meditsiinisüsteemis ellu jääks.

Koort tutvustas arsti ja patsiendi suhte mudeleid (E. ja L. Emanueli järgi)- kus paternalistlikust mudelist loobudes on liigutud informeeriva- siis interpreteeriva ja lõpuks nõuandva mudelini. Viimase puhul selgitab arst välja patsiendi väärtushinnangud ning üritab neid vajadusel korrigeerida ja annab nõu.

Iris Koort kirjeldas erinevaid patsienditüüpe Peter Tate’i 2002. aastal ilmunud raamatu “ The Doctor’s Communication Handbook” põhjal. Mis tahes tüübi puhul aga tasub meeles hoida William Osleri ütlust: kuula patsienti- sest ta üritab sulle oma diagnoosi öelda.

Konverentsil osalejates tekitas elevust tõik- et ühe uurimuse järgi lasevad arstid patsiendil rääkida keskmiselt 23 sekundit. Neil- keda lasti lõpuni rääkida- kulus 6 sekundit kauem. Ja taas tsiteeris Iris Koort Peter Tate’i: kui me pärast visiiti ei tea oma patsiendist rohkem kui enne- siis pole mõtet end perearstiks pidada.

TÜ polikliiniku ja peremeditsiini dotsent Ruth Kalda tutvustas internetipõhiseid küsitlusi perearstide seas: üks neist toimus 2006. a märtsis ja sellele vastas 301 perearsti; teine küsitlus on aktiivne ka praegu- sinna vastanuid oli ettekande ajaks 185. Mõlemad küsitlused on tehtud peremeditsiini õppetooli ja perearstide seltsi ühistööna.

Küsitlustest selgub- et perearstidele on nende töös oluline oskuste rakendamine- vastutus ning võimalus iseseisvalt otsuseid vastu võtta- mida küsitluse andmetel nende töö neile ka pakub. Huvitava nüansina ilmnes aga ühest küsitlusest- et iseseisvuse ja oskuste rakendamisega ollakse rahul- samas vastutust- mis isesesivusega kaasneb- soovitakse omada- aga rahul sellega ei olda- täheldas Kalda.

<strong>Perearst silmitsi iseendaga<br /></strong>Kui oleks võimalik töötada väiksema koormusega- siis 39% küsitletutest ei töötaks vabaneval ajal üldse- 37% vastanutest töötaks teise eriala spetsialistina- 14% töötaks hoopis teisel elualal ning 7% töötaks õppejõuna (n=301).

Enamik küsitluses osalenud praksise omanikest sooviksid ka edaspidi ettevõtjana töötada- kusjuures 55% küsitlusele vastanud palgatöölistest tahaks ehk edaspidi ka ise omanikuks saada- selgus küsitlusest.

Ruth Kalda tõi välja mõtlemapanevate tulemustena veel seda- et oma tööga täiesti rahul olevate perearstide hulk võiks olla suurem (praegu umbes kolmandik vastanutest)- ning teiseks - 7% perearstidest ei töötaks üldse perearstina- kui selline võimalus antaks.

Eraldi peatus Ruth Kalda konverentsi korraldajate palvel resertifitseerimisel ehk pädevuse hindamisel. Resertifitseerimise tingimused on kirjas perearstide seltsi veebilehel <a href="http://www.perearstiselts.ee">www.perearstiselts.ee</a>. Resertifitseerimise komisjon hindab nii praktilise töö kogemust kui erialast täiendkoolitust- viimase puhul lähevad arvesse TÜ täienduskeskuse- haiglate või Tervise Arengu Instituudi korraldatud koolitused. Ravimifirmade koolitusi aktsepteerib komisjon vaid juhul- kui koolitus on kooskõlastatud perearstide seltsi või õppetooliga.

Ruth Kalda lisas- et Euroopas liigutakse täiendkoolituselt jätkuvale professionaalsele arengule- mis on erialase täiendamise ja kvaliteedi edendamise integratsioon.

Anneli Kalle küsimusele- kas õppetool on valmis perearste professionaalses arengus aitama- vastas Ruth Kalda jaatavalt.

<br /><strong>MALLE TOOMISTE<br /></strong><a href="mailto:malle@mu.ee">malle@mu.ee</a>

 

***********************************************

 

<strong><u>Kulutused üldarstiabile 2005</u></strong>

* Baasraha 62 mln kr-

* kauguse lisatasu 2-6 mln kr-

* tunnistuse lisatasu 9-381 mln kr-

* pearaha- kuni 2-aastased 17 mln kr-

* pearaha- 2-70-aastased 355-7 mln kr-

* pearaha-üle 70 aastased 58-5 mln kr-

* uuringute fond 82-6 mln kr-

* perearsti nõuandetelefon 2-4 mln kr.

* Üldarstiabi tegelikud kulud 2005. aastal olid 591-916 mln kr.

<em>Allikas: Heidi Gil’i ettekanne perearstide 3. mai konverentsil- haigekassa.</em>

 

***********************************************

 

LISALUGU: <strong>Emigrandid õpetasid kolleege</strong>

3. mail rahvusraamatukogus toimunud juhtimiskoolitusel edastasid kaugemad esinejad- emigreerunud või ajutiselt täiendusel viibivad perearstid- kui laenata professor Margus Lemberi sõnu- Eesti kolleegidele muljeid Soome (Ahti Virkus)- Inglismaa (Eero Merilind) ja Austraalia (Siiri Kasesalu-Lüdimois) perearsti töökorraldusest.

TÜ sisekliiniku juhataja- professor Margus Lember ütles välismaa kogemuste kokkuvõtteks- et mujal maailmas maksab arstitöö mänedžeri (juhi/korraldaja) omast nii palju rohkem- et võimaldab perearstil või perearstikeskusel end majandusmuredest n-ö lahti osta ja palgata eraldi juhi. Kui Eesti tingimustes rakendada perearstipraksises keerukamat organisatsiooni täiendava välise juhtimisega- siis efektiivsus võib- aga ei pruugi suureneda- märkis Lember. Samuti võivad välisel juhtimisel muutuda seni oluliseks peetud väärtused- mis puudutavad arsti-patsiendi suhet ja arsti personaalset vastutust- lisas professor.

Lember meenutas- kuidas 1990ndate keskel oli üks Tallinna polikliiniku perearst Tartus käies nentinud- et töö läheb hästi- ainult et palka saab 3000 krooni. Sama lepingumahuga- kuid iseseisvalt töötanud Tartu perearstid said tollal 6500 krooni- viitas Lember juhtimise hinnale. Lember meenutas- et juhtimine on samal ajal kunst ja teadus- kunst muuta inimesed efektiivsemaks ja teadus- kuidas seda teha.

Soomes Kuusankoski tervisekeskuses töötav Ahti Virkus püüdis vastata Soome näitel- kes juhib perearsti ja keda juhib perearst. Soome perearsti juhib au ja südametunnistus- alustas Virkus sellest- et kõigile tähtsamatele dokumentidele kirjutab Soome arst allkirjaga koos: “...mida vannun oma au ja südametunnistuse nimel.”

Inglismaal töötav Eero Merilind oli saatnud oma ettekande helis ja pildis- sellest sai aimu arstide puuduses toimivast briti esmatasandi arstiabist (ühe patsiendi vastuvõtt kestab keskmiselt 9-36 minutit- pereõel kuni 20 minutit)- kus tänu administratiivse töö eest hoolitsevatele mänedžeridele saab arst teha siiski arstitööd.

Veel nimetas Merilind- et kui Eestis on müstifitseeritud eraravikindlustust ja eraarstiabi- siis tegelikult ei paku erasüsteem kvaliteetsemat abi- vaid kiiresti ja patsiendi oma raha eest.

2003. aastal pooleks aastaks kogemusi omandama läinud ja senimaani Austraalias töötava Siiri Kasesalu-Lüdimoisi ettekande esitas tema nimistu üle võtnud Le Vallikivi. Ka Austraalias napib arste- sest ei ole osatud koolitust planeerida- inimesed ei taha arstiks saada ning elanikkond aina kasvab.

Austraalia perearst ei tee koduvisiite: kolmeaastase praktika jooksul on olnud üks kojukutse - paber seisis registratuuris- kuni patsient toodi ikka tervisekeskusesse.

Aruandeid ei tee arst- vaid need koostab arvutiprogramm ja saadab haigekassasse- kes omakorda saadab perearstile igal aastal raporti nende andmete põhjal.

Lõpetuseks soovitas Siiri Lüdimois Le Vallikivi vahendusel noorele arstile- kes kodust nii kaugel olekut talub- paariaastast tööd Lääne-Austraalias- kus on imeline loodus- hea tasu ja töö hästi organiseeritud.

Nagu konverentsi vaheajavestlustes rahvusraamatukogus selgus- ei ole perearstidel veel märke- et välismaale tööle läinud Eesti perearstid hakkaksid tagasi tulema ja oma kogemusi Eestis rakendama.

<br /><strong>MALLE TOOMISTE<br /></strong><a href="mailto:malle@mu.ee">malle@mu.ee</a>

 

***********************************************

 

VASTAB<br /><strong><br /> Pille Mällo<br /> Kivilinna PAKi perearst</strong>

<em>Millal hakkavad Eesti arstid välismaalt tagasi tulema?</em>

"Ma arvan- et ega nad enne ei tule- kui neid siin rahaliselt samuti väärtustatakse nagu välismaal. Nii et kui nad hakkavad Eestis saama samaväärset palka ja austust nii riigi kui ka patsiendi poolt- siis tulevad tagasi."

<em>Miks Soomes praktiseeriv Ahti Virkus jättis lahtiseks küsimuse enda tagasituleku kohta?</em>

"Võib-olla sellepärast- et valitsevat olukorda teavad kõik ja näpuga ei tahagi kellegi peale näidata.<br /> Praegu paistab küll- et need arstid- kes on läinud- niisama tagasi ei tule. Kuigi Heidi Gil (kelle enda perearst samuti Rootsi tööle läks - <em>Toim</em>.) ütles- et 951st registris olevast perearstist 44 on välja võtnud välismaale tööle minekuks vajaliku sertifikaadi- on see siiski väga väike hulk kõigist perearstidest.<br /> Mina ei ole kaalunud välismaale tööle minekut- sest pere on siin ja välismaale minnes peaks kõigile pereliikmetele head võimalused leidma. Neil- kes ülikooli lõpetavad- on see reaalsem. Kui oled elu-olu Eestis sisse seadnud- siis on päris raske kannapööret teha."

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.