Ravimiseadusel esineb kõrvaltoimeid

Hiljutiste arstide päevade raames korraldas Eesti Nooremarstide Ühendus diskussiooni teemal
“Ravimiseaduse kõrvaltoimed”.

Hiljutiste arstide päevade raames korraldas Eesti Nooremarstide Ühendus diskussiooni teemal<br /> “Ravimiseaduse kõrvaltoimed”.

Üritusel osalesid esindajad Eesti Arstide Liidust (Indrek Oro)- Rahvusvaheliste Ravimitootjate Liidust Eestis (Piret Sell)- Eesti Geneeriliste Ravimite Liidust (Risto Kukk)- Ravimiametist (Alar Irs) ja sotsiaalministeeriumist (Andre Vetka).

<strong>Probleemne 4. peatükk</strong><br /> Eesti Arstide Liidu eestseisuse liige Indrek Oro arvas diskussioonil- et enamik arste ei ole küll ravimiseadust lugenud- aga nad saavad hakkama. “Valdav osa peatükke praktiseerivale arstile korda ei lähe. Küll esinevad kõrvaltoimed just 4. peatükil (tootereklaam ja kingitused)- millest on viimasel ajal ka palju juttu olnud. Seadust tuntakse halvasti- aga tema mõju on tuntav igapäevaselt-” märkis dr Oro.

Ravimifirma Sanofi Aventis Eesti filiaali juhi Piret Selli arvates on õige- et arstid kuulevad muudatustest just ravimifirmade esindajatelt - see on kokkupuutepunkt. Kuna aga need muudatused tulevad tohtritele üllatusena- peab ravimifirma esindaja uute nüansside selgitamiseks palju aega varuma.

“Suhtlust kitsendab see- et võime edastada ainult ravimiomaduste kokkuvõtteid ja eeltsenseeritud publikatsioone rahvusvahelistest ajakirjadest. Me ei saa jagada uut infot maailmas toimuvast muul moel kui tohtrid neile konverentsidele kohale saata-” märkis Sell.

<strong>Kas Eesti arst on äraostetav?</strong><br /> Sotsiaalministeeriumi ravimipoliitika peaspetsialisti Andre Vetka arvates on iga inimene mõjutatav- küll erineval määral.

“Ma ei usu- et meie tohtrid sedavõrd tundetud on- et nad kingituste suhtes päris resistentsed oleksid-” nentis Indrek Oro ning lisas- et ta ei nimetaks seda nähtust siiski äraostmiseks. “On esinenud ka arstide poolt sündsusetut väljapressimist ravimifirmadelt. Päeva asemel kuskil spaas võiks seda raha ju hoopis tõhusamalt kasutada. Samas tegid niisugused üritused Eesti arstidele kindlasti meelehead- kuna pikka aega oli elatud väga kitsastes tingimustes-” lisas ta.

“Kui ühed tegid- siis teised pidid n-ö rea peal püsimiseks ju järele tegema-” möönis Andre Vetka. Eesti Geneeriliste Ravimite Liidu kommunikatsioonijuhi Risto Kuke hinnangul jääb kingitustega äraostmist järjest vähemaks. Ravimiameti peadirektori asetäitja Alar Irsi arvates toimubki see just suuresti tänu ravimiseaduse regulatsioonile. “Kõnealune ilming on ravimitootjatele sama ebameeldiv nagu üldsuselegi-” tunnistas Piret Sell.

<strong>Toetus on möödapääsmatu<br /></strong>Kõik diskussioonil sõna saanud olid ühel meelel- et Eestis ei ole arst suuteline hakkama saama ilma ravimifirmade toetuseta. Piret Sell nentis- et ravimitootjad pole sugugi püüdnud seda kanalit monopoliseerida. “Meie oleme huvitatud- et arstid oleksid kursis meditsiiniuudistega kogu maailmas-” ütles ta.

Alar Irsi arvates võiks aga arstide täiendkoolitusteks ja erialasteks üritusteks olla riiklikult ette nähtud raha- kuigi praegu pole see reaalne.

Indrek Oro sõnutsi on arstil õigus saada kuni 14 päeva koolituspuhkust. Selleks puhuks on ette nähtud 3500 krooni- aga nii väikese summa eest ei ole ju võimalik mingit koolitust saada.

Tingimused- kes ja miks osutuvad ravimifirmade toetuse saamisel väljavalituks- peavad olema avalikud.

“Meie selle info avalikustamist ei karda-” ütles Piret Sell. “Loomulikult on meie eelistused subjektiivsed - tunnustatud tohtrid ja oma eriala arvamusliidrid- kes suudavad infot ka edasi anda- leiavad valiku tegemisel rohkem toetust.”

Diskussioonil kõlas ka arvamus- et osakonnajuhatajate asemel võiksid erialakonverentsidel käia rohkem praktiseerivad arstid.

<br /><strong>MARIKA KUSNETS<br /></strong><a href="mailto:marika@mu.ee">marika@mu.ee</a>

 

 

<strong><u>Peamiste negatiivsete momentidena toodi diskussiooni käigus välja järgmist:</u></strong>

* raamistikke on vaja muuta vastavalt elumuutustele (sageli kipuvad seadused ajale jalgu jääma);

* kesiselt on reguleeritud apteekri mõjutamine (teatud ravimeid soovitatakse teistest enam- ja seda mitte meditsiinilistel näidustustel);

* arste sunnitakse välja maksma valesti märgitud soodustust;

* kliinilised uuringud vajaksid täiendavat regulatsiooni (probleemiks on bürokraatiapiirangud);

* infot ravimite kohta võiks jagada natuke vabamalt (patsiendile on keelatud üldse midagi öelda);

* puudujäägid ei sisaldu mitte seaduses endas- vaid seadus toob välja need kitsaskohad- mis meid ümbritsevad;

* apteekide ketistumine- mis on praegu eriti geneeriliste ravimite tootjate probleem;

* Alar Irs: “Hea tava ei reguleeri Eestis midagi. Sellepärast ongi ravimiseadus 50 lehekülge pikk.”

<em>Allikas: MU</em>

 

 

<strong><u>Noppeid loengust “Mitmepalgeline depressioon eeldab mitmekülgset ravi”</u></strong>

<em>Eesti arstide päevade raames oli nn väikeses saalis kavas hulk loenguid erinevatel teemadel. Ravimifirma Eli Lilly korraldas näiteks depressiooni käsitleva seminari- kus pidas loengu teemal “Mitmepalgeline depressioon eeldab mitmekülgset ravi” TÜ kliinikumi psühhiaatriakliiniku psühhiaatriaosakonna arst-konsultant Lembit Mehilane.</em>

* Depressioon on kogu keha haigus. Ta on krooniline- võib-olla koputanud inimese uksele juba lapsepõlves. Depressioon täiskasvanueas on lapseea trauma peegeldus.

* Depressiooni tekkemehhanismides ja kulus esinevad soolised erinevused. Kui naine püüab oma hingehäda väljapoole elada ja palub abi- siis mees teeb kõik selleks- et keegi ei saaks aru- mis tal viga on. Reageerimise tüüp on täiesti erinev. Mees kasutab halbu kohanemisvõtteid- et depressiooniga kohaneda: hakkab jooma- läheb naistesse. Naise vastutus on aga suurem.

* Kui naine vajab armastust ja turvatunnet- perekonda ja emotsionaalset lähedust- siis mehel domineerib tunnustusvajadus.

* Naistel esineb depressiooni 2-5 korda sagedamini kui meestel. Alkoholismisõltuvusega naistel esineb rasket depressiooni 4-5 korda rohkem kui üldpopulatsioonis; meestel 3-4 korda rohkem. 10-15 protsenti depressiooniga patsientidest on enesevigastajad ja suitsidaalse käitumisega. Alkohol ja depressioon koos suurendavad suitsidaalsuse riski 60-120 korda kõrgemaks kui üldpopulatsioonis.

* Depressiivsed mehed muutuvad otsustusvõimetuks- kärsituks- agressiivseks ja impulsiivseks. Sageli sukelduvad nad meelelahutusse või sunnivad end tööle; muutuvad hoolimatuks; esineb minnalaskmismeeleolu ja äärmuslikku käitumist. Depressioon- alkohol ja vägivald on meeste puhul väga tihedalt seotud.

* Reaktsioonis välistele sündmustele (geneetiline risk+stressitaluvus) meestel ja naistel vahet pole.

* Kui depressiooni on ravitud neli kuud kuni aasta- siis inimese tunde- ja tahteelu tuimeneb.

* Depressiooni ravi on lihtne- aga arsti ukse taga on valdavalt atüüpilised patsiendid. Ei ole kahte ühesugust patsienti ega haigust. Pole ühtegi antidepressanti- millega saaks ravida kõiki haigeid- ka ühte haiget algusest lõpuni. Pidevalt tuleb olukorda kontrollida- vaadata- millised muutused on toimunud.

* Kõikidel antidepressantidel on massiliselt kõrvaltoimeid (sõltuvalt annusest ja ravi pikkusest). Antidepressant ise ei ravi- aga temaga saab suurepäraselt ravida.

* Tuleks püüda võimalikult kiiresti haigusele pihta saada. Alguses tuleks kasutada võimalikult agressiivset ravi. Lõpuks tuleks patsient saada endiseks- ei tohi leppida pooliku tulemusega.

* Kuidas küsida patsiendilt nii- et ta tahaks vastata? Patsient tuleb psühholoogiliselt ja somaatiliselt korralikult lahti riietada- et määrata adekvaatne ravi.

* Igal maal ja igal ajastul on absoluutselt oma depressioon.

* Väljaelamata vaenulikkus- viha- kadedus ja umbusk vallandavad maliigse arütmia.

* Menopausi on vaja depatologiseerida.

* Tervisekäitumine ei aita midagi- kui see ei põhjusta naudingut. Kui teen seda hirmuga- võib tulemus olla vastupidine.

* Kolesterooli langus vähendab küll kardiaalset suremust- aga tõstab depressiivsuse riski.

 

 

<strong><u>Noppeid loengust “Ravimisõltuvus”</u></strong>

<em>TÜ kliinikumi psühhiaatriakliiniku psühhiaatriaosakonna arst-resident Urho Abramov pidas arstide päevadel ravimisõltuvuse alase loengu (korraldas ravimifirma Grindeks).</em>

* Sõltuvuse diagnoos on väga tõsine - ainetung- tsüklite olemasolu- tolerantsus-annuse tõus- võõrutusnähud tarvitamise katkestamisel- muude huvide taandumine- sotsiaalsed probleemid.

* Mitte kõik narkootiliste ainete tarvitajad ei muutu tingimata sõltlasteks. Riskikontingent on 3%. Sõltub ka manustamise viisist. Kui inimene ise ei tea- mida ja milleks talle antakse- siis sõltuvust ei teki.

* Kui inimene teab- et ta saab sümptomaatilist ravi ega arva- et ta peaks sellest ka mõnu tundma- siis sõltuvusriski ei ole.

* Võimalus sõltuvuse tekkeks rahustist on suhteliselt väike. Sõltuvus võib tekkida ainete megaannuste kasutamisel; pikaajalisel kasutamisel eelsoodumusega patsientidel; pigem tugeva- ja lühitoimeliste ainete puhul; kui ainet kasutatakse mõnu saamise eesmärgil. Nende risk muutuda rahustisõltlaseks on samuti suurem- kes on kunagi olnud mingist ainest sõltuvad.

* Antidepressandid sõltuvust ei põhjusta.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

MEDICUM otsib PEREARSTI / ABIARSTI, PEREMEDITSIINI RESIDENTE, KODUÕDE

Medicum Tervishoiuteenused AS

07. juuni 2018

Meditsiini­uudised

15. mai 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.