TOOMAS ASSER:

Arstiteaduskond aastatel 2000–2006

<strong>Arstiteaduskond aastatel 2000-2006</strong>

Riigi ainsa meditsiinialast ülikooliharidust andva õppe- ja teaduskeskusena on Tartu ülikool vastutav valdkonna arengu eest Eestis. Arstiteaduskonna esmaseks kohustuseks on õppetöö korraldamine- selle sisu- mahu ja kvaliteedi tagamine kõikidel õppetasanditel - üliõpilastele- residentidele- magistrantidele ning doktorantidele.

Oma töös on arstiteaduskond lähtunud arengukavast- mille kohaselt on prioriteediks olnud stabiilsete tingimuste tagamine diplomieelse ja -järgse õppe arenguks- jätkates õppereformi elluviimist. Eesmärgiks on olnud nii kliinilise meditsiini kui farmaatsia eriala õppe- ja teadustöö moderniseerimine ning sellele vastava materiaalse baasi ja infrastruktuuri loomine.

Teaduskonna akadeemilise jätkusuutlikkuse kindlustamiseks on oluliseks peetud teadusõppe soodustamist ning doktorantuuri korralduse arendamist. Teaduskonna koosseisus on üheksa prekliinilist instituuti- 17 kliinikut- õendusteaduse osakond- arstide täienduskeskus ning teaduskonnas on interdistsiplinaarse üksusena molekulaarse ja kliinilise meditsiini keskus. Prekliinilised instituudid paiknevad kuus aastat tagasi valminud Biomeedikumis ning farmaatsia instituut sai käesoleva õppeaasta algul uued õpperuumid TÜ tehnoloogiainstituudis.

Loodetavasti võimaldab farmaatsiaõppe ja -teaduse kompleksne moderniseerimine luua head strateegilised eeldused Eesti kohaliku farmaatsiatööstuse kui suurt lisandväärtust loova kõrgtehnoloogilise tööstusharu arenguks.

Arstiõppe- hambaarstiõppe ja proviisori õppekavad on viidud vastavusse Euroopa Liidu sektoraalsete direktiividega ning õppekavad akrediteeriti 2001. aastal. Alates 1997. a rakendatud uue põhiõppe õppekava peamiseks muutuseks on auditoorse õppetöö mahu vähendamine. Varasemas õppekavas oli auditoorse õppetöö tunde ligi 6700- praeguses vastab see EL-is nõutavale 5500 tunnile.

Õppekava sisuliseks muutuseks oli kõigile tudengitele kohustuslike õppeainete osakaalu vähenemine- mis andis võimaluse sisse viia arsti kutseks vajalikke valikaineid. Suuremat tähelepanu on pööratud üliõpilaste praktiliste kliiniliste oskuste omandamisele ja professionaalsete hoiakute kujunemisele.

Uus õppekava käivitus lõplikult aastal 2002 ning 2003. a toimus viimast korda internatuur. Järgnevate aastatega on täpsustatud ja optimeeritud õppekavade struktuuri ning korrastatud õppeainete paiknemist. Hiljuti lisandus arsti- ja hambaarstiõppesse humani-taarainete plokk- meditsiiniajalugu- meditsiiniteooria ja -eetika. Viimastel kursustel on võimalik valikainena õppida ka meditsiiniõigust. 2002. a töötati välja ja juurutati uus 6. kursuse lõpueksami formaat- millega kaasati kõik kliinilised erialad ning eksam muudeti objektiivseks ja kõigile ühetaoliseks.

Viimastel aastatel on teaduskond saanud üheksa uut professorit ning kindlasti aitab see oluliselt kaasa mitte ainult nende erialade arengule. Sellele vaatamata on jätkuvalt probleemiks õppejõudude kaadri ja institutsionaalse struktuuri ebaühtlus allüksuseti ning materiaalsete vahendite nappus praktilise õppetöö läbiviimisel. Mitmel erialal peab otsima senisest enam võimalusi profiilsete patsientide tagamiseks kliinilise õppetöö tarbeks.

Juba pikemat aega on arutletud arstide arvu ning sellest tulenevalt arstiõppe mahu üle Eestis. Kui 1980ndatel aastatel lõpetas Tartu Ülikooli ligikaudu 200 arsti ja lastearsti aastas- siis aastatel 1991-1995 vähendati vastuvõttu arstiteaduskonda kolm korda. See vähendamine tekitab püsiva puuduse erialase ettevalmistusega arstide osas lähemateks aastakümneteks- mida süvendab arstide üha arvukam töölesiirdumine Euroopasse. Samuti tekitab see probleeme akadeemilise järelkasvu garanteerimisel.

1999. a alustati riikliku tellimusega kõrghariduses ning alustati õppekohtade rahastamist erialade kaupa. Paraku on haridusministeerium kõik järgnevad aastad rahastanud õppekohti nii arsti-- hambaarsti- kui ka proviisoriõppes vähem- kui on soovitanud sotsiaalministeerium. Arstlike erialade tööjõuvajaduse prognoosi alusel peaks lähitulevikus aastas astuma residentuuri 130-140 arsti.

Selleks peaks aga arstiteaduskonna lõpetama vähemalt 150- 160 arsti ning see omakorda tähendab- et arstiõppesse peaks astuma 170 üliõpilast või enam. Paraku ei ole niisuguste mahtude saavutamine praegu enam võimalik ning kui arstiüliõpilaste arvu ei suurendata- jätkub arstide arvu vähenemine süvenevalt. Pole välistatud- et kümne aasta pärast töötab Eesti raviasutustes 3000 arsti.

Et tagada stabiilsust arstide riikliku koolitustellimuse suuruses- allkirjastasid TÜ arstiteaduskond- Eesti Arstide Liit ja sotsiaalministeerium tänavu 3. veebruaril konsensusdokumendi arstiüliõpilaste ja residentide vastuvõtu osas aastateks 2006-2010. Riiklik tellimus arsti põhiõppele nendeks aastateks on 140 ja residentuuris 120 õppekohta.

Residentuur toimub 38 erialal ning ülikoolil on lepingud 80 baasasutusega üle kogu Eesti. Seejuures toimub 85-90 protsenti õppest põhierialal TÜ kliinikumis või Põhja-Eesti regionaalhaiglas ning teised tsüklid sageli kesk- ja maakonnahaiglates. Välismaal praktikal viibib korraga 10-20 residenti ning kokku õppeaja jooksul kuni viiendik residentidest.

Tänaseks on residentuuri lõpetajaid Eestis kokku 700- sh eksternina on eksami sooritanud 32 eriarsti. Eriarstiõppes on 471 arst-residenti- kellest 62 on õppe peatanud- peamiselt lapsepuhkuse tõttu.

Kuue aastaga on kirjutatud residentuuri korralduses väljakujunenud reeglistik seadusteks ja määrusteks ning see on kõikidele kättesaadav teaduskonna kodulehel. Selle ajaga on ühtlustunud residentuuri programmid- kusjuures tsüklite arv on väiksem ning nad on pikema kestusega. On saavutatud stabiilne riiklike õppekohtade arv ning loobutud tasulisest õppest.

Suurepärased tingimused Biomeedikumis võimaldavad uurida enamikku arstiteaduste olulisematest probleemidest- kuid tähtsamateks uurimissuundadeks on aastate vältel kujunenud närvisüsteemi ja vaimuhaigused- tähtsamate bakteriaalsete infektsioonide patogeneesi selgitamine Eestis ning allergiahaigustest ja oksüdatiivsest stressist tingitud kahjustused organismis.

2001. a loodi arstiteaduskonna baasil molekulaarse ja kliinilise meditsiini keskus- et tõsta meditsiinilise uurimistöö efektiivsust võtmevaldkondades Eestis ning integreerida ja koondada olemasolevaid ressursse- eriti närvisüsteemi uuringute alal. Keskus koondab kümme TÜ prekliinilist ja kliinilist uurimisgruppi- hiljuti lisandus väga tugeva teaduskoosseisuga molekulaarpatoloogia töögrupp.

2003. a toimus Eesti arstiteaduse rahvusvaheline evalvatsioon- mille käigus analüüsiti TÜ arstiteaduskonna instituutide ja kliinikute teadustegevust. Tervikuna hinnati teaduskonna teadustöö kvaliteeti heatasemeliseks- kuid arstiteaduste teadustöö kvantiteet ei taga valdkonna jätkusuutlikkust ei ülikoolile ega ka ühiskonnale. See osutab vajadusele laiendada ning intensiivistada teadustööd ning koos teiste loodusteadustega välja töötada teadus- ja arendustegevuse programm. Vaja on suurendada valdkonnas inimeste arvu- lähtudes meditsiinilise uurimistöö mahu suurenemise vajadusest. Sellest tulenevalt on viimaste aastatega arstiteaduskonna teadustöötajate arv ka oluliselt suurenenud.

Rahvusvahelistes andmebaasides refereeritavates väljaannetes publitseeritakse arstiteaduskonna töötajate ja doktorantide poolt aastas kokku <em>ca</em> 150 artiklit.

Et muuta doktoriõpe efektiivsemaks- kehtestati arstiteaduskonnas juba 2000. a eraldi nõuded doktoriõppe struktureeritud korraldamiseks ning rakendati doktorantuuri edukuse hindamise kriteeriumid. 2001. a akrediteeriti doktoriõppekavad ning käivitus täiesti uus neuroteaduste doktoriõppekava. Tänaseks on jõudnud selle õppekava alusel kaitsmiseni ka esimesed kolm tugevatasemelist doktoritööd.

Otstarbekas oleks uue doktorikooli loomine- mis oleks seotud olemasoleva tippkeskusega. Suurem tähelepanu kraadiõppurite tööle on võimaldanud arstiteaduskonnas juba kolmandat aastat järjest viia kaitsmiseni 15 doktoritööd.

Lisaks sellele on teaduskonnas akrediteeritud biomeditsiini ja rahvatervise teadusmagistri õppekavad ning õendusteaduse magistriõppe kava. Aastatel 2005-2006 töötati koostöös TÜ bioloogia- ja geograafiateaduskonnaga välja ja käivitati biomeditsiini rahvusvaheline magistriõppekava- ette on valmistatud tervishoiu juhtimise ingliskeelne õppekava.

Arstiteaduskonna kui ülikooli ühe olulise osa süvenevaks probleemiks on kujunenud hariduse ja teaduse kestev alarahastamine. Sellest tulenevalt ei suuda teaduskond enam tagada akadeemilistel ametikohtadel konkurentsivõimelist palka võrreldes tervishoiusektoriga tervikuna. Teaduse finantseerimise tasemest sõltub aga otseselt doktoriõppe atraktiivsus ja võimalikkus tervikuna.

<br /><strong>TOOMAS ASSER<br /></strong>professor- TÜ arstiteaduskonna dekaan

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.