Hiiu onkoloogiakeskus installeerib uut kiiritusravi lineaarkiirendit

Põhja-Eesti regionaalhaigla Hiiu onkoloogiakeskus valmistub pooleteise kuu pärast töötama uue kiirendiga, mis võimaldab teostada kasvajale individuaalselt kohandatud kiiritusravi ning annab suure eelise võrreldes praegu töötava Vene ajast pärit koobalt-aparaadiga nii ravi kvaliteedis, ohutuses kui tulemuslikkuses.

Põhja-Eesti regionaalhaigla Hiiu onkoloogiakeskus valmistub pooleteise kuu pärast töötama uue kiirendiga- mis võimaldab teostada kasvajale individuaalselt kohandatud kiiritusravi ning annab suure eelise võrreldes praegu töötava Vene ajast pärit koobalt-aparaadiga nii ravi kvaliteedis- ohutuses kui tulemuslikkuses.

Hiiu korpuse kiiritusravi osakonna ülemarst Maire Kuddu ütleb- et uus seade- mis hakkab Hiiul tööle juuli alguses- võimaldab anda kahe energiaga footonkiirgust ja viie erineva energiaga elektronkiirgust. Seadmel on paljuleheline kollimaator- mis lubab esmakordselt Eestis teostada kiiritusravi individuaalselt - kiiritusväljad ja ravimaht järgivad kasvaja geomeetriat.

Praegu kahes vahetuses rakendatud koobalt-aparaadiga saab teostada vaid konventsionaalset kiiritusravi- mis võimaldab vähem säästa ümbritsevaid terveid kudesid.

Kuddu lisab- et kasvaja kuju järgiv kiiritusravi annab veel ühe olulise eelise: kuna kiirgus on täpselt lokaliseeritud ja säästab maksimaalselt terveid kudesid- saab tõsta kiirgusdoosi kasvajas ning see suurendab tõenäosust jõuda soovitud tulemuseni- hävitada kasvaja. Kiirendi pakub ka võimalust kujundada kasvajale erineva intensiivsusega doosijaotus- aga seda meetodit plaanitakse rakendada hiljem- kui n-ö sisseelamisaeg on möödas.

<strong>Mõttes veel uuem kiirendi<br /></strong>Regionaalhaigla muretses kõige levinuma kiiritusaparaatide tootja- Ameerika firma Varian kiirendi Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) vahendusel ja kaasosalusel- kellega on juba aastaid hea koostöö. Agentuur aitab kaasa selle installeerimisel ning töötajate koolitamisel. Kaks radioloogiatehnikut on praegu koolitusel Soomes Tampere ülikooli haiglas ja kaks on minemas õppima Iirimaale Dublinisse. Sealsetes keskustes kasutatakse analoogseid aparaate juba 1990ndatest aastatest.

“Meie jõuame nüüd Eestis esmakordselt nn kolmemõõtmelise kiiritusravini- aga rikkamates onkoloogiakeskustes on juba kasutusel ka neljamõõtmeline ravi-” tõdeb Kuddu. Ta selgitab- et veel uuema kiirendi puhul lisandub n-ö kuvastusjuhitavus (<em>image-guided radiotherapy</em>): samal ajal kiiritusraviga saab kuvada vähipaikme kujutise. Eriti oluline on see liikuvate kasvajate puhul- nagu näiteks kopsu- ning eesnäärmekasvajate puhul.

Regionaalhaigla onkoloogiakeskus loodab- et neljamõõtmeline ehk kuvastusjuhitav kiiritusravi on neile kättesaadav juba mõne aasta pärast- kui on kavas kolida Hiiult Mustamäele uude ehitatavasse hoonesse. Siis plaanitakse osta haiglale ka teine uus kiirendi.

Loomulikult kerkib küsimus- miks ei ostnud haigla kohe uusimat aparatuuri. Kuddu tunnistab- et sellegi kiirendi saamislugu tähendas pikka võitlust. Haigla nüüdne juhtkond on ostu küll igati toetanud.

Asjatuks osutusid lootused- et ehk riik toetab nii vajaliku seadme soetamist. Lõpuks tuli haiglal endal selleks raha leida. Teenuse hind ei katvat paraku kiirendi amortisatsiooni- hind peaks arstide hinnangul kulupõhise hinnaarvestuse järgi olema kaks korda kõrgem haigekassa kinnitatud hinnast.

Enamikes Euroopa riikides ja ka teistes Baltimaades on kallihinnaline kiiritusravi aparatuur soetatud riiklike investeeringutena. Mitmes riigis on seda tehtud riiklike vähiprogrammide raames- mis Eestis endiselt puudub.

<strong>Kiiritusravi olukord Eestis<br /></strong>Kuddu selgitab ühtlasi kiiritusravi olukorda Eestis. Kui Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kiiritusonkoloogia Ühingu (ESTRO) eksperthinnangu järgi peaks Eestis miljoni elaniku kohta olema viis kiirendit- siis meil on praegu 1-4 miljoni elaniku kohta kaks kiirendit: regionaalhaigla oma ja kümne aasta vanune kiirendi Tartus. See tähendab- et me teeme kiiritusravi vähemalt poole vähem- kui Euroopas keskmiselt tehakse.

Seetõttu on kiiritusravile järjekorrad ning osa vähipaikmeid- mis kiiritusravi vajaksid- jäävad selle meetodiga ravimata. Eestis on aastas ligikaudu kuus tuhat uut vähijuhtu- kellest pooled vajaksid kiiritusravi. Tallinnas saab aasta jooksul seda ravi umbes tuhat ja Tartus viissada patsienti.

<strong>Esmalt tehakse raviplaan<br /></strong>Tervistamise poolest on soliidtuumorite ravis esikohal kirurgiline ravi- teisel kohal kiiritusravi ning seejärel keemiaravi. Näiteks kõrivähi 1. ja 2. staadiumi puhul terveneb ligi 90 protsenti haigetest ainult kiiritusravi toimel.

Et uue kiirendiga kasutatakse rohkem erinevaid kiiritusvälju optimaalse doosijaotuse ja kiirgusdoosi tagamiseks- on raviplaani koostamine komplitseeritum ja ajamahukam. Kiiritusravi planeeritakse kolmemõõtmeliste kiiritusravi planeerimissüsteemiga- mis on samuti soetatud koostöös aatomienergia agentuuriga.

Lihtsustatult öeldes tähendab see kolme arvutitöökohta (kaks füüsikute ja üks arstide tööjaam) koos vajalike arvutiprogrammidega- mille abil märgistatakse kiiritusravi mahud- kujundatakse kiiritusväljad ja teostatakse doosiarvestused. Füüsikud ja arstid konstrueerivad siin väga täpse pildi- millist kasvajamahtu tuleb kiiritada- millist kude või organit kiirguse eest hoolikalt kaitsta.

Raviplaanile eelneb muidugi diagnostika. Hiiu onkokeskus kasutab eelkõige regionaalhaigla enda diagnostikavõimalusi. Keskusel endal on kasutada kompuutertomograaf- mis on mõeldud spetsiaalselt kiiritusravi planeerimiseks- kuid see on moraalselt vananemas. Tänavu sügisel on plaanis muretseda uus kaasaegne tomograaf.

<strong>Ravikuur on pikk<br /></strong>Raviprotseduur koos patsiendi paigaldamiseks ja immobiliseerimiseks kuluva ajaga kestab keskmiselt kümme minutit. Hiiul kiiritusravi kabineti seinal on suur tahvel- mida Kuddu nimetab pingeliseks - sellel on tihedas kirjas patsientide nimed ja ravi ajad. Iga kümne minuti tagant varahommikust hilisõhtuni vahetub kiiritusravi saaja.

Tervistava ravikuuri pikkus võib olla kuni 35 raviseanssi- patsiendil tuleb siis käia protseduuril seitse nädalat järjest igal tööpäeval. Et ravi on lokaalne ja üldisi kõrvalnähte vähe - peamiselt väsimus ja isutus -- jätkavad paljud patsiendid töölkäimist ning tulevad ravile õhtuti. Haiglas arstide järelevalve all olemist vajab umbes viiendik patsientidest.

Praegu on haiglas sees aga rohkem patsiente- sest väljastpoolt Tallinna tulijail on muidu raske igapäevastel protseduuridel käia. Lahendusena näeb haigla Mustamäele pansionaadi rajamist neile- kes ei vaja haiglaravi- vaid pigem hotellikohta.

<strong>Väga täpne positsioneerimine<br /></strong>Kiiritusravi puhul on oluline- et patsient oleks väga täpselt positsioneeritud- ta peab olema iga protseduuri ajal täpselt ühes ja samas asendis. Positsioneerimisel on abiks laserkiired- mille abil märgitakse patsiendile markeriga vastavad referentspunktid.

Teiseks tuleb patsient immobiliseerida- aidata tal olla ravi ajal liikumatu. Pea- ja kaelakasvajate puhul kasutatakse selleks spetsiaalselt patsiendi pea järgi vormitud sõrestikmaske- millele märgitakse referentspunktid ja kiiritusväljad. Rinnavähi patsientide puhul on abiks erilised rinnatoed jne.

Haige paranemine sõltub paljudest teguritest: millise vähipaikmega on tegemist- millises staadiumis see on- kus asub- kui kiirgustundlik see on jne. Mitmed kasvajad on doosisõltuvad ehk mida suurema ravidoosi saab teha- seda suurem on tõenäosus saada kasvaja kontrolli alla. Näiteks kopsukasvajad- pea- ja kaelakasvajad ning eesnäärmekasvajad vajavad suuremat doosi- aga vana aparaadiga ei saanud seda anda ümbritsevate tervete kudede liiga suure ohustatuse tõttu.

Lisaks tervistavale ravile rakendatakse kiiritusravi kaugelearenenud vähi puhul n-ö palliatiivsel eesmärgil: kasvaja või metastaasi massi vähendamiseks- valu leevendamiseks- verejooksu peatamiseks jm näidustustel.

Kõigil juhtudel on uus kiirendi asendamatuks kauaoodatud abiliseks. Ehk nagu Maire Kuddu asja kokku võtab: “Lõpuks saame pakkuda oma patsientidele kaasaegset tulemuslikumat ravi.”

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.