22. mai 2006

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ke­va­del 2004 tu­li Soo­me Ur­ho Kek­ko­senKun­toins­ti­tuut­ti (UKK) tea­du­sah­just värs­ke küp­se­tis –LII­KUN­TA­PII­RAK­KA, tõl­kes LII­KU­MIS­PI­RU­KAS, mis on uud­nemoo­dus ter­vi­se­lii­ku­mi­se põ­hi­mõ­te­te esi­ta­mi­seks. UKKins­ti­tuu­di ju­ha­ta­ja Mi­kael Fo­gel­holm tut­vus­tabuu­si­maid lii­ku­mis­tea­dus­lik­ke põ­hi­mõt­teid 25. mail Ees­tiRah­vus­raa­ma­tu­ko­gu kon­ve­rent­si­saa­lis pee­ta­valse­mi­na­ril. Lii­ku­mis­pi­ru­kas on lii­ku­mis­soo­vi­tus­te pilt­likmu­del ja maail­ma lii­ku­mis­tea­du­ses loo­du te­rav­meel­neül­dis­tus soo­me tead­las­te poolt. On sün­di­nud mu­gav abi­nõu,mis ai­tab ku­jun­da­da nii ül­dist kui isik­lik­kulii­ku­mis­tead­vust ning õhu­tab iga­päe­va­se­le-iga­külg­se­letead­li­ku­le lii­ku­mi­sak­tiiv­su­se­le. Lii­ku­mis­pi­ru­kaskir­jel­dab, miks, mis­su­gust ja mis ma­hus lii­ku­mist on täh­tisor­ga­nis­mi­le ga­ran­tee­ri­da, et ta­ga­da ter­vis ja hoi­dakor­ras vorm. Pi­ru­kas mõ­jus kui soe saiLii­ku­mis­pi­ru­kat saa­dab edu nii Soo­mes kui väl­jas­pool.Esi­me­se­na ser­vee­ri­sid UK­Ki tead­la­sed pi­ru­kat soo­mears­ti­de­le (Suo­men Lää­kä­ri­leh­ti, 19/2004). Ot­se­ko­he saiaga sel­geks, et kes lii­ku­mis­pi­ru­kat näeb, vai­mus­tub jahak­kab tar­vi­ta­ma. Lii­ku­mis­pi­ru­kas on Soo­mes tea­dus­likläh­tei­dee nii lii­ku­mis- ja toi­tu­mis­kor­ral­du­se­le.Nüüd­seks on pi­ru­kast tõe­li­se soo­ja saia po­pu­laar­su­se näolja mõ­jul sün­di­nud tõl­ked teis­tes­se keel­tes­se. Phy­si­cal Ac­ti­viy Pie aval­da­ti Eu­ro­pean HeartNet­work’i aja­kir­jas Heart Mat­ters (2004/10) ning see onter­vi­se­lii­ku­mi­se läh­te­ko­haks sü­da­me­tööor­ga­ni­saa­to­ri­te­le ko­gu Eu­roo­pas. Ees­ti keel­de jõu­dis lii­ku­mis­pi­ru­kas 2005. aas­tajõu­lu­deks, kui val­mis Ees­ti Sü­da­me­lii­duter­vi­se­lii­ku­mi­se tea­be­vi­hik "Lii­ku­mi­se ak­tiiv­neaas­ta­ring – ter­vis ja vorm värs­kest vä­li­sõ­hust". Lii­ku­mis­pi­ru­ka val­mi­mis­lu­guLii­ku­mis­pi­ru­ka ker­ki­mi­saeg on ko­gu UKK üle 20 aas­takest­nud tea­dus­lik uu­ri­mis­töö ja tu­le­mus­te sün­teesmaail­ma lii­ku­mis­tea­dus­li­ku mõt­te­ga.Lii­ku­mis­soo­vi­tus­te põ­hi­kü­si­mus on: kui pal­ju ja mislaa­di lii­ku­mist on kül­lal­da­ne? Maail­ma juh­ti­vad lii­ku­mis­tead­la­sed on vii­ma­se 30aas­ta jook­sul sel­le­le kü­si­mus­te­le vas­tu­se and­mi­sel omasei­su­koh­ti kolm kor­da ra­di­kaal­selt muut­nud. Aas­ta 19781978. aas­tal esi­ta­ti Ame­ri­can Col­le­ge of Me­di­ci­nepoolt vor­mia­ren­du­se­le (fit­ness) suu­na­tudlii­ku­mis­soo­vi­tus, mil­le si­su oli pro­pa­gee­ri­dajõu­li­se­mat tüü­pi ke­ha­list ak­tiiv­sust: 20–60 mi­nu­titkor­ra­ga ja vä­he­malt kol­mel kor­ral nä­da­las. Seetree­ning­saa­li­de ka­su­ta­mi­se­le ja jooks­mist­ree­nin­gu­leorien­tee­ri­tud soo­vi­tus mo­ti­vee­ris lii­ku­ma üks­nesväi­kest osa rah­vast ja pal­ju­sid neist­ki eba­jär­je­kind­lalt.Ruu­mi­des­se ja jõu­ma­si­na­te­le oma li­ha­seid tööt­le­masuun­du­sid es­ma­jär­je­kor­ras noo­red, efek­tiiv­se­lekon­ku­rent­si­või­me­le orien­tee­ri­tud ini­me­sed. Sest­pea­le ku­ju­nes Amee­ri­ka en­da suu­reks si­se­mu­reksüle­kaal ja ras­vu­mi­ne. Nüüd­seks on enam kui 60 prot­sen­tirah­vast üle­mää­ra­se ke­ha­kaa­lu­ga. Ole­ta­tak­se, et teedsel­li­se­le ras­vu­mi­se­le sil­lu­tas­ki just sel­li­ne omaaeg­nelii­ku­misp­ro­pa­gan­da, mis in­nus­tas ini­me­si ees­kättsörk­jook­su­le ja muu­de­le kõr­geid koor­mu­sipea­le­sun­di­va­te­le ala­de­le. Ini­mes­te meel­tes­se pan­di kõ­la­ma pea­mi­selt ras­ke­madlii­ku­mis­vii­sid, mis ena­mi­ku jaoks osu­tu­sid omaso­bi­ma­tu­se tõt­tu kät­te­saa­ma­tu­teks või jäidlü­hiaeg­se­teks. Esip­laa­nil olid põ­hio­sa­le rah­vasttar­be­tud lii­ku­mis­ju­hi­sed ja suun­du­mus saa­vu­tu­se­le.Nii­moo­di jät­sid pal­jud, kes ei näi­nud ko­hest tu­le­must võikel ei jät­ku­nud jak­su alus­tu­seks te­ge­le­da sörk­jook­su­ganõu­tav arv kor­di nä­da­las, ko­gu lii­ku­mi­sesin­na­pai­ka. See lii­ku­mis­soo­vi­tus jäi aja­le ja olu­de­le pi­ka­pea­lejal­gu, sest jät­tis reaal­selt pas­siiv­seks suu­re­ma osarah­vast. Aas­ta 19951995. aas­tal aval­da­ti amee­rik­las­te poolt uus, tõe­li­serah­vus­va­he­li­se pöör­de val­lan­da­nud lii­ku­mis­suu­nister­vi­se eden­da­mi­seks lii­ku­mi­se abil (Pa­te jt). Sel­lepea­sõ­num oli mõõ­du­kalt koor­ma­va lii­ku­mi­se soo­vi­tus –näi­teks hoog­sat käi­mist 5–7 kor­da nä­da­las, 30 mi­nu­titpäe­vas, ka 10–15-mi­nu­ti­lis­te osa­ku­te­na. Ka ni­me­ta­tud lii­ku­mis­soo­vi­tus on nüüd­seks agatun­nis­ta­tud eba­pii­sa­vaks, ku­na see ei ai­ta ta­ga­daener­gia­ta­sa­kaa­lu ai­na jõu­li­se­malt toi­tu tar­bi­va­le,kuid ke­ha­li­selt ai­na pas­siiv­se­maks muu­tu­va­le rah­va­le.Üle­kaa­lu­li­sus on va­he­peal jõud­nud muu­tu­da glo­baal­sekster­vi­sep­rob­lee­miks! Pet­lik­ku ra­hu­lo­lu te­ki­tas ka aru­saa­mi­ne, et ise­giloiust ja ener­gia­ku­lu­vae­sest lii­ku­mi­sest on küll. Ha­ka­tiar­va­ma näi­teks, et pii­sab poo­lest tun­nist aeg­la­sestja­lu­ta­mi­sest. Sel­les soo­vi­tu­ses jäid pa­ra­ku ta­gap­laa­ni­le kali­has­te töö­kor­ras hoid­mi­ne, luu- ja lii­ges­kon­navor­mi­hool­dus ja ke­ha­va­lit­se­mi­ne. Aas­ta 2004Aas­tal 2004 ava­lik­ku­se et­te jõud­nud lii­ku­mis­pi­ru­kason kõi­ge kaa­saeg­sem ja ter­vik­li­kum lii­ku­mis­soo­vi­tus. Seeon ter­vik­lik esit­lus op­ti­maal­sest ja ideaal­sestlii­ku­mi­sak­tiiv­su­sest, mil­les on ke­ha­li­se ak­tiiv­su­selä­ve­pakk ehi­ta­tud häs­ti ker­ges­ti üle­ta­ta­vaks jaigaü­he­le jõu­ko­ha­seks. Lõ­vio­sa lii­ku­mis­pi­ru­kast onnäi­teks kät­te­saa­dav ar­giak­tiiv­sus­te­na – ke­ha­li­selttöö­kas ta­vae­lu kas või see­lä­bi, kui ülen­da­dajalg­si­käi­mi­ne liik­le­mis­vor­miks. Ilm­sel­gelt ei pea pa­nus­ta­ma spor­di­le,saa­vu­ta­mi­se­le või lii­ku­mi­se jõu­li­su­se­le. Pea­täh­tis onsel­li­se lii­ku­mis­tead­vu­se kas­va­ta­mi­ne maast ma­da­last,mis või­mal­dab pü­si­da lii­ku­mi­ses ko­gu elu­käi­gu ula­tu­ses,häl­list haua­ni. Õpet­lik on tea­da, et lii­ku­mis­pi­ru­ka loo­jad loe­vadlii­ku­ma­tuks näi­teks neid, kel­le nä­da­la­neener­gia­ra­ken­dus lii­ku­mis­se on väik­sem kui 1000ki­lo­ka­lo­rit. Ees­tis õpe­tus ajas ja arustMil­li­ses sei­su­kor­ras on lii­ku­mis­tead­vus aga Ees­tisja mil­li­seid lii­ku­mis­soo­vi­tu­si meil prae­gu ja­ga­tak­se?Äre­vaks teeb, et Ees­tis an­tak­se lii­ku­mis­suu­ni­seid, mis onte­ge­li­kult ajast ja arust. Soo­vi­tu­si ja­ga­tak­seeel­ni­me­ta­tud 1978. aas­tast läh­tu­va­te aru­saa­mis­teko­ha­selt. Val­dav on väi­de, et kül­lal­da­ne onhar­ras­tus­lik­ku ak­tiiv­sust 1–3 kor­da nä­da­las. Kõi­ge kur­vem, et sel­li­sel po­sit­sioo­nil on Ees­tiriik­lik sü­da­me- ja ve­re­soon­kon­na­hai­gus­te en­ne­ta­mi­sest­ra­tee­gia, mis on mõel­dud ise­gi aas­ta­ni 2020. Sel­les­kikõ­nel­dak­se ke­ha­li­se ak­tiiv­su­se ees­mär­gist – vä­he­maltkaks kor­da nä­da­las!? St­ra­tee­gias po­le jut­tu ei ener­gia­ku­lu­lik­ku­sest egalii­ku­mi­sest – toi­tu­mi­sest joh­tu­vastener­gia­ta­sa­kaa­lust. Kõ­nel­dak­se lii­ku­mis­har­ras­tu­sest,ter­vi­ses­por­dist ja spor­dist, kuid lii­ku­mi­sest kuielu­ta­lit­lus­li­kust alu­sest ning igas­se päe­va ja iga­leini­me­se­le tar­vi­li­kust elu­li­sest tin­gi­mu­sest po­lejut­tu­gi. Las­te ja noor­te lii­ku­mi­sak­tiiv­su­se ees­märk onveel­gi ta­gur­li­kum. Sel­ge orien­tee­ri­tus spor­di­leTei­ne mu­ret­te­ki­tav il­ming Ees­tis on orien­tee­ri­tusspor­di­le, nii sõ­nas kui teos. Nõu­ko­gu­de ajast pä­ritspor­ti­mi­se pa­ra­dig­ma ja mas­sis­por­di ideo­loo­giajät­ka­vad oma või­du­käi­ku. Sel­lest mõt­te­vii­sist ei saasaa­ma­gi sün­di­ma se­da in­di­vi­duaal­set lii­ku­mis­tead­vust,mis kan­nab ter­vet elu. Spor­dist läh­tu­va mõt­te­vii­si kand­javee­nab küll vä­li­mee­dia abil, et sport an­nab ter­vi­se, kuidsee väi­de ei ole tea­dus­li­kult põh­jen­da­tud. Lii­ku­mis­tead­la­sed väi­da­vad hoo­pis vas­tu­pi­dist:koor­mus­te kasv tõs­tab kah­jus­tus­te-vi­gas­tus­te oh­tu. (I.Vuo­ri, UKK, 1997). Ees­ti amet­lik me­dit­sii­nis­ta­tis­ti­kakin­ni­tab sa­ma. Vi­gas­tus­te ja mür­gis­tus­te vä­lis­tepõh­jus­te­na on Ees­tis esi­ko­hal vi­gas­tu­sed sport­li­kute­ge­vu­se tõt­tu, üle­ta­des ar­vu­ku­selt nii tööõn­ne­tu­si kuiõn­ne­tu­si al­ko­ho­li­joo­bes (Ees­ti ter­vis­hoius­ta­tis­ti­kaaas­ta­raa­mat 2003, sot­siaal­mi­nis­tee­rium, 2005). Pa­ra­ku on Ees­tis lii­ku­mis­sõ­na­va­ra ase­mel siia­maa­nika­su­tu­sel spor­di­sõ­na­va­ra. Sport-sõ­nad ei an­na eda­sielu­list lii­ku­mist puu­du­ta­vat mõt­te­vii­si, sest sportku­ju­tab en­dast lii­ku­mis­vald­kon­na se­da osa, mis onorien­tee­ri­tud saa­vu­ta­mi­se­le ja võist­lus­li­ku­levõrd­le­mi­se­le. Spor­di­sõ­na­va­ra ei toi­mi üld­rah­va­li­kulii­ku­mis­tead­vu­se kand­ja­na. Kõi­ke ee­löel­dut kok­ku võt­tes on 25. mail aset leid­valväi­ke­sel se­mi­na­ril õi­gu­poo­lest suur ees­märk – inim­li­kuja ini­me­set läh­tu­va lii­ku­mis­tead­vu­se ku­jun­da­mi­neEes­tis, et hak­kak­si­me muu lii­ku­mis­teadli­ku maail­ma­gakõ­ne­le­ma üh­te keelt ja käi­ma sa­ma jal­ga.  MAIRE SIRELEes­ti Sü­da­me­lii­dukor­ral­dus­juht, PhD        Kes on Mi­kael Fo­gel­holm? * 47-aas­ta­ne toi­tu­mis- ja lii­ku­mis­tead­la­ne; * maail­ma ühe mõ­ju­ka­ma lii­ku­mis­tea­dus­li­kuuu­ri­mi­sa­su­tu­se Tam­pe­res asu­va Ur­ho Kek­ko­senKun­toins­ti­tuut­ti (UKK, www.uk­kins­ti­tuut­ti.fi) juht; * vai­mu­kas, rõõ­mus ja huu­mo­ri­meel­neter­vi­sei­deo­loog, kes ise mit­me­külg­se lii­ku­ja­na on elavees­ku­ju, kui­das heas vor­mis ol­la (orien­tee­ru­mi­ne,sörk­jooks, suu­sa­ta­mi­ne, mees­võim­le­mi­ne, koe­ra­ga väl­jaslii­ku­mi­ne); * ak­tiiv­ne kir­ju­ta­ja – raa­ma­tu­tes­se"Ter­vi­se­lii­ku­mi­ne" ("Ter­veys­lii­kun­ta. Fyy­si­senak­tii­vi­suus ter­vey­den edis­tä­mi­ses­sä", Duo­de­cim, 2005);"Lii­ku­ja toi­tu­mi­ne" ("Liik­ku­jan ra­vit­se­mus – teo­rias­takäy­tän­töön", 2004); "Toi­tu­mi­sot­su­sed" ("Rat­kai­su­jara­vit­se­muk­seen. Ra­vit­se­mus­kas­va­tus ja elä­man­kaa­ri",Hel­sin­gin Ylio­pis­to, 2001); "Ala­jä­se­me­te ehi­tus,toi­mi­mi­ne ja käi­mis­kool" ("Ala­raa­jo­jen ra­ken­ne,toi­min­ta ja kä­ve­ly­kou­lu", Ote, 1998); * mis­sioo­ni­mees, kes ju­ha­taks rah­va lii­ku­ma kas võivõ­lu­väel ning kes peab oma sü­da­meas­jaks soo­me rah­vater­vi­se aren­da­mist; * tead­la­ne, kes tun­nis­tab, et lii­ku­mi­ne on mi­da­giena­mat kui ra­vi­mid ("Enem­män kuin lää­ke.Me­diuu­ti­set-leh­des­sä 27.08.2004). Al­li­kas: Mai­re Si­rel UKK trükiste alusel      Ur­ho Kek­ko­sen Kun­toins­ti­tuut­ti * Ur­ho Kek­ko­sen Kun­toins­ti­tuut­ti (UKK) on asu­ta­tud1980. aas­tal aus­tu­sa­val­du­seks pre­si­dent Ur­ho Ka­le­vaKek­ko­se­le te­ma 80nda juu­be­li­sün­ni­päe­va pu­hul, et ko­gurah­va ter­vis saaks tea­du­sel põ­hi­ne­vat eda­sia­ren­dust niiuu­ri­mis­te­ge­vu­se, koo­li­tu­se kui tea­vi­tu­se kau­du; * ins­ti­tuu­di tööl on kolm põ­hi­suun­da:1) ter­vi­se­lii­ku­mi­ne, ter­vi­se­vorm ja lii­ku­mi­seter­vi­se­mõ­jud;2) ter­vi­se eden­da­mi­ne ja ter­vi­se­kas­va­tuster­vis­li­ku lii­ku­mi­se kau­du;3) trau­ma­de ja os­teo­po­roo­si ära­hoid­mi­ne; * Ter­vi­se­vor­mi hin­da­mi­seks on Tam­pe­res asu­vas UKKsväl­ja töö­ta­tud ar­vu­kalt tes­te, neist tun­tuim on ka­heki­lo­meet­ri käi­mis­test. Al­li­kas: UKK     Se­mi­nar ter­vi­seks lii­ku­mi­sest Ees­ti Sü­da­me­liit kor­ral­dab 25. mail kel­la 12–15 Ees­tiRah­vus­raa­ma­tu­ko­gu kon­ve­rent­si­saa­lis sü­da­me­lii­dulas­te ja noor­te sü­da­me­ter­vi­se aren­da­mi­se­le suu­na­tudprog­ram­mi­de raa­mes se­mi­na­ri.Soo­me Ur­ho Kek­ko­sen Kun­toins­ti­tuut­ti (UKK) ju­ha­ta­jaMi­kael Fo­gel­holm tut­vus­tab se­mi­na­ril uu­si­maidlii­ku­mis­tea­dus­lik­ke põ­hi­mõt­teid, pi­da­des et­te­kan­de"Lii­ku­mi­ne ter­vi­seks – miks, mi­da, kui­das!"Li­saks leia­vad se­mi­na­ril kä­sit­le­mist tee­mad "Ur­hoKa­le­va Kek­ko­nen ja UKK – ini­me­ne ja ins­ti­tuut ühis­kon­nater­vi­se väär­tus­ruu­mi ku­jun­da­ja­na" ning"Lii­ku­mis­te­ge­lik­kus Ees­tis – sel­le kord ja kor­ra­tusmas­siü­ri­tus­te näi­tel".Kor­ral­da­ja­te tea­tel on se­mi­na­ri pea­lii­niksener­gia­ta­sa­kaal toi­du- ja lii­ku­mi­se­ner­gia õi­ge suh­tekau­du ning sin­na on oo­da­tud kõik, kel­lest sõl­tub ees­tirah­va ter­vis ja lii­ku­mi­sak­tiiv­sus.Sü­da­me­lii­du liik­me­te­le on se­mi­na­ril osa­le­mi­neta­su­ta, eel­re­gist­ree­ri­ja­te­le 100 kroo­ni ningse­mi­na­ri­päe­val 150 kroo­ni. Eel­re­gist­ree­ri­mi­ne:in­fo@sy­da­me­liit.ee või tel/faks 654 2574 või mo­biil 56602151.Li­sain­fot saab Ees­ti Sü­da­me­lii­du vee­bi­le­heltwww.sy­da­me­liit.ee. MU