Ravimiamet kutsus vaagima proviisori muutuva rolli üle

Ravimiameti 15. aastapäeva ürituste raames korraldatud konverentsil “Proviisori roll täna ja tulevikus” arutati apteekri töö eesmärke ja põhilisi ootusi ning mõtiskleti võimalike arengute üle Eestis ja maailmas.

Ravimiameti 15. aastapäeva ürituste raames korraldatud konverentsil “Proviisori roll täna ja tulevikus” arutati apteekri töö eesmärke ja põhilisi ootusi ning mõtiskleti võimalike arengute üle Eestis ja maailmas.

4. mail Tallinnas Olümpia hotelli konverentsisaalis peetud konverentsi esimeses- teaduslikku lähenemist käsitlevas ettekanneteplokis said sõna Åbo Akademi sotsiaalse farmaatsia professor John Lilja ning farmaatsiamagister proviisor Daisy Volmer (TÜ farmaatsia instituut). Koostööpartnereid ja huvialagruppe esindasid teises konverentsiplokis Toomas Kariis (Eesti Arstide Liit)- Anne Veskimeister (Eesti Patsientide Esindusühing)- Eesti Loomaarstide Ühingu president Paul-Fridjoff Mõtsküla- Nycomed Sefa AS tegevdirektor Ants Nurk ja TÜ tervishoiukorralduse professor Raul Kiivet.

<strong>Proviisori roll perspektiivis<br /></strong>“Kui traditsiooniliselt on erialad olnud tugevasti üksteisest lahutatud ja probleeme on lahendatud valdavalt erialasiseselt- siis tänapäeval see enam võimalik ei ole-” sõnas prof. John Lilja. “Probleemid on sedavõrd komplekssed- et me ei saa jääda ühe eriala piiresse. Vajame infot erinevatest allikatest.”

Ettekandja arvates peab farmatseut oma kliendi paremaks nõustamiseks olema kursis ka ümbritsevate probleemidega. Seega vastandub n-ö realistlikule lähenemisele (kasutatakse kvantitatiivseid andmeid) uus- konstruktiivne lähenemine (kvalitatiivne).

“Ainult detailselt ja faktoloogiliselt pole võimalik reaalsust kirjeldada. On olemas mitu reaalsust - inimesed elavad erinevates maailmades. Ei saa öelda- et üks on parem kui teine- asju nähakse lihtsalt eri nurga alt-” kommenteeris prof. Lilja konstruktivistide positsiooni. “Üksteist on võimalik mõista ka nii- et need poleks enam erinevad maailmad.”

Kuna apteegi külastaja pole tänapäeval passiivne ostja- vaid n-ö aktiivne tegija- siis peaks empaatiline farmatseut püüdma talle läheneda kognitiivselt ja emotsionaalselt. Esmahinnangu põhjal kliendile peab oskama otsustada- kuidas edasi tegutseda. Mitte kõik apteegi külastajad ei taha empaatilist kohtlemist. Olenemata east on ka palju niisuguseid kliente- kes tahavad apteekrilt nõustamist.

Kliendi rahulolu sõltub ennekõike tema ootustest. “Meie heast tööst hoolimata ei pruugi nad olla rahul-” tõdes ettekandja. “Palju sõltub kultuurilisest ja sotsiaalsest taustast. Näiteks Põhjamaa inimene tahab saada kaasatud- olla otsustamise juures. Me ei saa lähtuda ülemaailmsest trendist- vaid peame suutma hinnata eri meetodeid ja lähtuma konkreetsest kontekstist. Mis sobib USAle- ei pruugi sobida meile.”

<strong>Arstid proviisoritest<br /></strong>Lähtudes mitme uuringu tulemustest- tutvustas Daisy Volmer arstide ja n-ö tavainimeste arvamusi  ja suhtumisi apteekritesse.

Arstide hinnangul on proviisor ennekõike ravimispetsialist ja oluline ravimiinfo allikas patsiendile- loomulikult ka ravimeid väljastav spetsialist. Samas arvavad tohtrid- et proviisor on ebapädev teatud ülesandeid täitma - olulise infoallikana teda patsiendile ei soovita.

Arstide ja proviisorite koostööd hinnatakse piirkonniti erinevaks. Üldine koostöö hetkeseis on arstide hinnangul hea (ent proviisorite aktiivsus on ühistegevuseks madal)- proviisorite arvates rahuldav.

Arstid leiavad- et proviisorite teadmiste enamaks propageerimiseks võiksid nad ise sisulistes küsimustes rohkem proviisorite poole pöörduda- samuti julgustada proviisoreid arstidega kontakteeruma ning patsiente küsima sisulist teavet proviisorilt.

<strong>Tavainimesed apteekrist<br /></strong>Apteegi külastaja peab apteekrit ennekõike nõustajaks- müüja funktsiooni seadsid esikohale enamasti vanemaealised mehed. Oluliseks peeti patsiendikeskset suhtlemist ja teenindust - sooja ja arusaava õhkkonna loomist apteegis.

Lisateenuse osutamist (näiteks vererõhu mõõtmine) ja üldist tervishoiualast nõustamist apteekri kohustustena mainiti tunduvalt vähem.

Tavainimene peab apteekri puhul kõige olulisemaks psühholoogi oskusi- aga ka viisakuse- kutse-eetika ja täpsuse järgimist.

“Koostööst ja selle vajalikkusest olid arvamused väga erinevad-” nentis Daisy Volmer. “See sõltub tavainimese teadlikkusest ja eelnevatest kogemustest apteegis. Reeglina soovitakse rohkem teavet kui seda küsida osatakse/julgetakse. Huvi ravimite koos- ja kõrvaltoimete vastu on palju kasvanud.”

Veel arvati- et apteeker võiks julgustada apteegikülastajat rohkem oma ravimite kohta küsima ja näidata- et apteeker on samuti vastutav ravitulemuse eest - et patsient ei ole üksi- kui ravimi võtmisel tekivad probleemid.

<strong>Arstimine ja rohitsemine<br /></strong>Rohitsemise definitsioonina pakkus Toomas Kariis välja niisuguse määrangu: “ravimite manustamine ravimile omase toime saamiseks- mille eesmärgiks on kannataja heaolu parandamine”.

Kas rohu manustamine on rohitsemine ja ravimi manustamine ravimine? Nii lihtne see nüüd ka ei ole- leidis ettekandja. “Siiski eeldaks arstlikus arusaamas ravimine diagnoosi olemasolu ja sellest johtuvat raviplaani. Väide- et inimene ravib oma peavalu- ei kõla just arukalt- küll aga on asjakohane rohu tarvitamine (rohitsemine) peavalu vaigistamiseks.”

Kui arstiteadus keskendub diagnoosimisele ja ravimisele olemasolevate ravimite kasutamise kontekstis- siis rohuteadus hoolitseb ravimite olemasolu ja kvaliteedi eest. Mõlemad tegevused on suunatud haigele. Seega on apteeker arsti lahutamatu kaaslane ravi korraldamisel.

Arsti ootustena apteekrile mainis dr Kariis järgmisi momente: apteeker väljastab soovitud ravimi õiges koguses ja kontrollib retsepti loogilisust (näiteks komakoha paikapidavust)- ravim olgu kvaliteetne ja apteeker olgu täpne ehk väljastagu- mida arst on soovinud.

Apteeker aga ootab arstilt- et retsept oleks loetav; mida rohkem ravimit- seda parem; arst olgu täpne ehk väljendagu selgelt- mida vajab.

Toomas Kariis leidis- et arstil ei ole küllaldast ülevaadet käsimüügiravimitest- kuna ravimifirmad tutvustavad neid vähem. Samas on põhjalik nõustamine ka käsimüügiravimite puhul haigele abiks ja kasuks.

Kas apteeker vajaks arsti nõuannet ehk kas käsimüügis peaks kasutama ka retsepti? Ettekandja tõdes- et retsept ei peaks olema pelgalt maksesoodustust fikseeriv paber- vaid arsti ja apteekri omavahelise suhtluse vorm - pöördumine- mis näitab arsti eelistusi.

<br /><strong>MARIKA KUSNETS<br /></strong><a href="mailto:marika@mu.ee">marika@mu.ee</a>

 

 

<br /><strong><u>Globaalsed trendid:</u></strong>

* ravimite tarbimine suureneb;<br /> * enese eest hoolitsetakse rohkem;<br /> * kasvab interneti osa (see ei tähenda- et apteekri ja farmatseudi töö väheneks- sest internetist leitule tuleks anda kvaliteetne tõlgendus);<br /> * erialane jätkukoolitus (uued professionaalsed rollid);<br /> * ülemaailmne konkurents kasvab;<br /> * iga valitsus eeldab- et inimesed oleksid professionaalsemad (tuleks teha tihedamat koostööd - nii jõutakse ka uute lahendusteni).

<em>Allikas: John Lilja</em>

 

 

<strong><u>Toimeainepõhise retseptiga seotud probleemid:</u></strong>

* toimeainekeskne retsept ei võimalda täpsust ravis- kuna arst ei tea- millist ravimit haige tarvitab (järgmiseks visiidiks on haige ravimi nime unustanud);<br /> * analoogidel võivad olla erinevad kõrvaltoimed;<br /> * komplekspreparaatide puhul võib olla apteekril raske arsti soovi mõista ja arstil raskusi enese mõistetavaks tegemisega komponentide loetlemisel;<br /> * toimeainepõhine retsept nõuab apteekrilt enam tööd alternatiivide tutvustamisel ja haige nõustamisel;<br /> * apteeker vääriks preemiat ravimi väljaostmise eest!

<em>Allikas: Toomas Kariis</em>

 

 

<strong><u>Kus soovitakse töötada?*</u></strong>

* välismaise ravimitootja kohalik esindus (60%);<br /> * üldapteek/ravimite hulgimüük<br /> * riigiasutus;<br /> * ravimitööstus;<br /> * doktorantuur;<br /> * haiglaapteek.<br /><br /> ____________________________<br /> *   proviisoriõppe üliõpilaste arvamused õpitavast erialast

<em>Allikas: Daisy Volmer</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.