ANNELI KANNUS:

Eesti – kas liiga väike või liiga suur?

<strong>Eesti - kas liiga väike või liiga suur?</strong>

Eestis on kaks tervishoiu kõrgkooli - üks Tallinnas ja teine Tartus - ning mõlemas õpib pisut üle tuhande tudengi. Mõlemad kõrgkoolid koolitavad paralleelselt tudengeid kahes valdkonnas- õdede ja ämmaemandate õppekaval- kus õpib üle 50 protsendi õppuritest.

Dubleerivatele õppekavadele lisaks on mõlemal kõrgkoolil oma spetsiifilised õppekavad. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õpetab farmatseute- optometriste- tegevusterapeute ning hambatehnikuid. Tartu Tervishoiu Kõrgkool õpetab bioanalüütikuid- tervisekaitse spetsialiste- füsioterapeute ning radioloogiatehnikuid. Nimetatud kaheksa erinevat õppekava vajavad spetsiifilise ettevalmistusega õppejõude- eelkliinilise praktika korraldamist- erinevaid koostöösidemeid Euroopas asuvate koolide ja ühingutega.

Lisaks on Eesti riigile majanduslikult ökonoomne hoida suhteliselt väikese vastuvõtuarvuga- kuid kalleid õppekavasid vaid ühes õppeasutuses. Inimressurss on piiratud ning õppejõudude tööle rakendamine (loe: tööle pühendumine) sellise jaotuse puhul optimaalne.

Mõlemal koolil on kogemus- kus mõnel õppekaval korraldati vastuvõttu üle aasta- mis ei võimaldanud kummalgi koolil vastavas valdkonnas välja areneda. Aastatel 2003-2005 tegutsesid mõlemad koolid pingeliselt akrediteerimisprotsessis ning seejärel ümberkorraldusprotsessis. Rahvusvaheliselt tunnustatud õppekavad on avanud eestlastele tööturu võimalused kõikjal maailmas.

Mõlemad kõrgkoolid on olnud äärmiselt innovatiivsed ning rakendanud varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamise süsteemi (VÕTA)- pakkudes alates 2000. aastast mitmel õppekaval (kokku neljal õppekaval) kõrghariduse omandamist (erialase töökogemuse ja varasema kutsealase dokumendi alusel) lühendatud õppeajaga.

Praegu töötavad kõrgkoolid üheskoos õdede ja ämmaemandate õppekava maksimaalseks ühtlustamiseks- õdede erialase koolituse pakkumiseks ning tervishoiuasutuste praktikajuhendajate koolituseks. Uuest staatusest tingituna on kõrgkoolidele oluline uue struktuuriga kaasnevate tegevuste väljaarendamine- rahvusvahelise koostöö hoogustamine ning töö alustamine rakendusuuringutega.

Täna soovivad tervishoiuasutused- et Tartu ja Tallinna kõrgkooli nn mittedubleeritud erialasid oleks võimalik õppida nii Tartus kui Tallinnas. Ehk siis küsitakse otse - millal Tallinn hakkab taas koolitama radioloogiatehnikuid ja bioanalüütikuid ning millal tegevusteraapia jõuab Tartusse?

Vastus on ühene: sammu tagasi ei tehta! Kui Eestis on ühes õppeasutuses akrediteeritud õppekava- siis pole lihtsalt otstarbekas selle õppekava avamine teises õppeasutuses - võti peitub aga koostöös.

Ühisõppekavade kogemus Eestis on käesoleval ajal alles lapsekingades. Praegu tehakse ühisõppekavu- kus üks “tükk” õpetatakse ühes koolis ja teine “tükk” teises- mis pole tervishoiuvaldkonna jaoks just õnnestunumaid lahendusi.

Eesti väiksust ja inimeste mobiilsust arvestades ei ole tulevikus probleemi õppetöö korraldamisega erinevates piirkondades. Juba täna käivad meie tudengid praktikal kõikjal üle Eesti ning üha enam oodatakse tartlasi ka Tallinna.

Mida tuleb koostöö puhul arvestada? Kõigepealt muutuvad õppurid. Tööle minnakse juba täna just sinna- kus on olnud huvitav praktika- hea seltskond ja meeldiv töökeskkond. Tervishoiuasutuste roll eneste töötajatega kindlustamiseks algab seega juba tervishoiu kõrgkooli teise kursuse tudengitest.

Hollandi kogemus ütleb- et töötajate saamiseks tuleb nad leida juba gümnaasiumi lõpus ning tulevase potentsiaalse töötajana kooli õppima saata - sellise koostööni on meil veel ruumi areneda. Lisaks eelnevale on tänane õppija nõus minema nii praktikale kui ka tööle välismaale ja alustama tööd oma sünnikodust eemal. Tõsine liikumine Tartust Tallinna algas tervishoiu erialadel küll tõesti alles poolteist aastat tagasi.

Teiseks muutub õppekeskond. Lisanduvad e-õppe võimalused- potentsiaalseid õppejõude on üle Eesti ning tõusevad tervishoiuasutuste vajadused. Tervishoiuasutuse valmisolekul muutuda selliseks praktikabaasiks- kus on võimalik ka eelkliiniliste praktikumide läbiviimine- nii individuaalne kui ka gruppide juhendamine- võimaldab omakorda õpet oluliselt paindlikumaks muuta.

Kolmandaks on muutunud koostöö iseloom. 1990ndatel aastatel oli võimalik mitmeid asju teha nii- et täna otsustame ja homme teeme. Praegu see enam ei toimi. Kõik osapooled tahavad garantiid: tervishoiuasutus tahab õpet eelkõige haridus- ja teadusministeeriumi raha eest; õppejõud tahavad teises linnas töötegemise eest päevaraha- sõidukulu ja majutust; kõrgkoolid ei saa oma õppekvaliteeti langetada ning peavad kinni hoidma haridusalasest seadusandlusest; õppija tahab täpselt teada- mida selle koolituse ja sealt saadava diplomiga pärast saab peale hakata.

Praktika korraldamise kulud tõusevad jätkuvalt nii koolide kui tervishoiuasutuste eneste jaoks. Tervishoiuasutused- kes täna on leidnud võimaluse pakkuda üliõpilasele praktika ajaks tasuta ööbimist- leiavad endale nii praktikandid kui ka edaspidi töötegijad. Olemas on esimene (Eestis enneolematu) kogemus- kus praktikandile on pakutud praktikatundidest väljaspool samas osakonnas abiõena tegutsemise eest palka!

Eestlastel on raskusi koostöö tegemisega - ikka on parem “üksteisele ära teha” - ning samaaegselt on igal asutusel omad prioriteedid. Globaliseerumine on jõudnud aga sellisele tasemele- kus ilma koostööta enam edasi ei saa. Veel kolm aastat tagasi töötas süsteem- kus tervishoiuasutus riputas sildi kooli stendile ja leidis endale töötegija- täna sel viisil endale tegijat ei leia.

Kokkuvõtteks võib tõdeda- et vaja on lihtsalt pisut aega- kannatlikkust ja head tahet. Tuleb istuda ühe laua taha- rääkida ausalt ning panna paika kõikide eelpool mainitud osapoolte tegevused ja vastutus. Uskuge mind - tervishoiu kõrgkoolid on äärmiselt paindlikud ja innovatiivsed - suutes vastata nii Euroopa kui ka Eesti vajadusetele… kuid vaid teiega üheskoos!

<br /><strong>ANNELI KANNUS<br /></strong>Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektori kt

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.