Kiirabi uus arengukava toob kaasa põhjapanevaid muudatusi

Traditsiooniliselt toimus tänavune kiirabi konverents-näitus Tartus Vanemuise kontserdimajas. Põhiteemaks oli seekord uus kiirabi arengukava.

Traditsiooniliselt toimus tänavune kiirabi konverents-näitus Tartus Vanemuise kontserdimajas. Põhiteemaks oli seekord uus kiirabi arengukava.

Eesti Kiirabi Liidu juhi Ago Kõrgvee sõnutsi on kiirabi arengukava 2007-2013 diskussiooni ja kokkukirjutamise faasis. Moodustatud on seitse töögruppi.

Kiirabi visiooni alapunktidena mainis Kõrgvee esmalt kvaliteeti. Brigaadid peavad olema kolmeliikmelised- neist kolmandik arsti- ja kaks kolmandikku õebrigaade. Oluline roll on ka kaasaegsel standardiseeritud varustusel ja kvaliteedikontrollil.

Kindlasti tuleks jätkata meditsiinilise kiirabi printsiibil toimist- mis tagaks kvaliteedi ka hõreda asustusega piirkondades. Samuti peab kiirabi olema hästi juhitud ja korraldatud nii riiklikul kui kiirabibrigaadi tasandil ning kindlustatud peab olema kättesaadavust ja kvaliteeti tagav rahastamine.

<strong>Koostöö<br /></strong>Sotsiaalministeeriumi abiminister Peeter Laasik toonitas konverentsil kiirabi ning üldistest tervishoiu prioriteetidest kõneldes- et fookuses on ennekõike tervena elatud eluiga ja keskmise eeldatava eluea tõus aastaks 2015.

“Ainult kõiki valdkondi - kiirabi- esmatasandit ja haiglavõrku - koos vaadeldes on võimalik- et saavutame hea koostöö-” nentis Laasik.

Samuti pidas ta väga oluliseks- et Eestis on kiirabi täies mahus riigi rahastatud: “See näitab- et kiirabi on riigi prioriteet. Kui riik tahab turvalisust- siis ta peab investeerima kõigisse kolme: kiirabisse- päästeametisse ja politseisse- mitte vastandama kiirabi kahele ülejäänule.”

Põhja-Eesti regionaalhaigla anestesioloogia- ja intensiivravi kliiniku juhataja Andrus Remmelga ettekande teemaks oli koostöö tervishoius. Kiirabi koostööpartneritena nimetas esineja haiglaid- perearste- politseid- päästeametit ja kaitseväge.

“Eriti esmapäeviti ja reedeti on haiglate EMOd nn roheliste patsientidega ehk perearsti patsientidega üle koormatud-” sedastas Remmelgas. “Suuremate haiglate EMOdesse võiks luua üldarsti töökohad. PERis on niisugused juba loodud.”

Andrus Remmelgas tegi ka rea ettepanekuid. Haigekassa võiks tasuda kiirabi tugipunktidesse pöördunutele antud meditsiiniabi eest. Samuti tuleks lahendada haigete transpordiprobleem- parandada infovahetust kiirabi ja haiglate vahel ning luua üleriigiline infosüsteem.

<strong>E-kiirabi ja andmekaitse<br /></strong>Kliinikumi neuroanestesioloogia osakonna juhataja kohusetäitja Veronika Reinhard keskendus oma ettekandes enim e-kiirabile- märksõnadeks logistika (häirekeskus peaks saama pidevalt kiirabibrigaadi jälgida)- andmebaasid ja andmevahetus- konsultatsioonid ning inimese koordinaatide positsioneerimine. E-kiirabi käivitudes väheneb ka paberimaterjal ja paraneb infovahetus.

Kõige suuremaks takistuseks on Veronika Reinhardi arvates isikuandmete kaitse seadus. “Praegu toimib küll elektrooniline kiirabikaartide sisestamine- aga nad ei ole integreeritud haiglatega ega ole ka vabariigi piires kättesaadavad teistele meedikutele-” märkis esineja.

E-kiirabi olulise plussina mainis Ago Kõrgvee seda- et kogu info on reaalajas- samuti kontrollitav - ei pea hakkama kellelegi seletama ega eraldi kirja panema- kunas ja mida täpselt tehti.

Sotsiaalministeeriumi terviseinfo ja -analüüsi osakonna juhataja Kaja Kuivjõgi andis konverentsil mõista- et isikuandmete kaitse probleemid peaksid saama lahendatud.

“Seadusesse peaks saama sisse kirjutatud raviarsti mõiste- et tal on õigus vaadata patsiendi andmeid ilma viimase kirjaliku nõusolekuta. Kui patsiendi elu on ohus- siis on kiirabi- EMO ja kirurgiaosakonna jaoks tema andmed avalikud. Reguleerida tuleks ka patsiendi vastutus- kui ta on oma andmed sulgenud-” sõnas ministeeriumi esindaja.

Õigusruumi eelnõud valmivad sügiseks. Pärast seda on ministeeriumil plaanis teha kogu tervishoiusektorile ka üks tutvustav konverents.

E-kiirabi infotehnoloogiline pool peaks Kaja Kuivjõe sõnade kohaselt saama tehtud võimalikult odavalt- 20-50 miljoni krooniga- ning valmis saama 2008-2009. Piltinfo ja positsioneerimine nõuavad suuremaid lisakulutusi. Pilootprojekt käivitub järgmisest aastast Tartu ja Tallinna kiirabis.

<strong>Rahaprobleemid<br /></strong>“Kuigi kiirabi eelarve on aasta-aastalt suurenenud- on kulud ikkagi olnud sageli suuremad kui riigieelarvest saadud summa-” sedastas sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna analüütik Tiia Arro. “Tööjõukulud on viimastel aastatel lähenenud 80 protsendile- justkui oleks tegemist mingi konsultatsioonifirmaga. Kiirabi on nagu ratastel haigla intensiivravivoodiga.”

Esineja arvates oleks kõige targem hakata kiirabi finantseerima kulupõhiselt. “Eeldused ja alused on selle mudeli väljatöötamiseks olemas. Kulupõhise rahastamise eeliseks on läbipaistvus ja sobiv detailsuse aste. Samuti on selle mõjusid lihtne hinnata ka tulevikus.”

Arro hinnangul tuleks ühtlustada EMO ja kiirabi palgad- siduda kiirabitehnikute palk õe palgaga (vähemalt 0-8 õe palgast). Samuti tuleks kindlaks määrata abipersonali hulk brigaadiliikme kohta (raamatupidamine- logistika).

Tallinna Kiirabi juhi Raul Adlase sõnutsi on töötasu olnud peamiseks kiirabitöölt lahkumise põhjuseks- kuna kiirabi konkureerib ju teiste tervishoiuasutustega.

“Ohtlik tendents on seegi- et kiirabitöötaja on sedavõrd hõivatud teistel töökohtadel- et tal pole aega osaleda neilgi vähestel koolitustel- mida õnnestub organiseerida. See on väga ohtlik asi-” nentis Adlas. Kiirabi arstid ja õed peaksid saama koolitust 60 ja tehnikud 40 tundi aastas.

Kiirabiettevõtte tegevuse kvaliteedi indikaatoriks on taaselustamiste arv ja protsent. “Vajalikust aparatuurist üksi ei piisa- kui elustamisi lihtsalt ei tehta-” oli Raul Adlas kriitiline. “Kiirabi kvaliteet peaks olema ühtlane ja kõrge üle kogu vabariigi.”

<br /><strong>MARIKA KUSNETS<br /></strong><a href="mailto:marika@mu.ee">marika@mu.ee</a>

 

 

 

<strong><u>Eesti kiirabi:</u></strong>

* 90 kiirabibrigaadi;

* 24 teenuseosutajat;

* 1350 kiirabitöötajat (teistel andmetel 1225);

* üks kiirabibrigaad 14 415 inimese kohta;

* 2006. aasta eelarve - 229 miljonit krooni (taotleti 255-260 miljonit krooni);

* planeeritav 2007. aasta eelarve - 279 miljonit krooni (taotleti 299 miljonit krooni);

* 250 000 visiiti aastas;

* 35 protsenti patsientidest hospitaliseeritakse.

<em>Allikas: MU</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

MEDICUM otsib PEREARSTI / ABIARSTI, PEREMEDITSIINI RESIDENTE, KODUÕDE

Medicum Tervishoiuteenused AS

07. juuni 2018

Meditsiini­uudised

15. mai 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.