Naistearstid vaatasid oma erialast kaugemale

Tänavust Eesti Naistearstide Seltsi üldkoosolekut peeti Käärikul. Algatuseks kuulati juriidilisi näpunäiteid advokaat Ants Nõmperilt. Muutunud vaateid inimesele ja suhetele seletas lahti EBS käitumisteaduste õppetooli lektor, koolitaja Anu Virovere.

Tänavust Eesti Naistearstide Seltsi (ENS) üldkoosolekut peeti 26.-27. maini Käärikul. Algatuseks kuulati juriidilisi näpunäiteid naistearstidele advokaat Ants Nõmperilt. Muutunud vaateid inimesele ja suhetele seletas lahti EBS käitumisteaduste õppetooli lektor- koolitaja Anu Virovere.

Esimese päeva töise osa lõpetuseks esitas ENSi president Helle Karro juhatuse 2005. aasta tööaruande- rääkides ka 2006. aasta plaanidest. Kvaliteedikomisjonile laekunud kaebustest tegi kokkuvõtte Eva-Kaisa Zupping. Teisel päeval kuulati Silvia Lemberi ettekannet vastsündinu hemolüütilisest tõvest ja Aivar Ehrenbergi ülevaadet sünnitusabist Eestis 2005. aastal. EVITA uuringut tutvustas Kadri-Liina Vahula.

<strong>Erinevad “võimed”<br /></strong>“Naistearst- kellel midagi ei juhtu- on pensionil või valetab-” alustas oma ettekannet Ants Nõmper. “Kui midagi juhtub- siis on alati keegi süüdi. Ega siis süü jää hulkuma.”

Esineja seletas üksipulgi lahti- milline on terminite “õigusvõime”- “teovõime”- “otsustusvõime” ja “nõusolekuvõime” sisu.

Nõusolekuvõime ei ole õigus-- teo- ega otsustusvõime. “Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime- mis algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga-” selgitas Nõmper.

Teovõime on faktiline- mitte juriidiline kategooria. Täielik teovõime on täisealiseks saanud isikul- piiratud teovõime on alla 18-aastasel ning isikul- kes vaimuhaiguse- nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida.

“Otsustusvõimetu on arsti jaoks isik- kes ei ole võimeline tahet avaldama. Seega võib teovõimeline isik olla nii otsustusvõimeline kui ka otsustusvõimetu-” nentis juriidika spetsialist.

Nõusolekuvõimeline on isik- kes suudab vastutustundeliselt kaaluda tervishoiuteenuse osutamisega seotud poolt- ja vastuväiteid. Teovõimeline isik on alati ka nõusolekuvõimeline.

<strong>Kes annab nõusoleku?<br /></strong>Otsustusvõimetu patsiendi puhul (võlaõigusseadus (VÕS) § 767) tuleks nõusolekut küsida seadusliku esindaja käest- kui saab. “Pole mõtet otsima hakatagi- kuna reeglina Eesti Vabariigis täiskasvanul seaduslikku esindajat pole-” kommenteeris Nõmper.

Kui ei saa küsida seadusliku esindaja käest- siis võib osutada teenust- kui see teenus on patsiendi huvides ja vastab varem avaldatud või eeldatavale tahtele ja teenuse viivitamatu osutamata jätmine oleks ohtlik elule või kahjustaks oluliselt tervist. “Kuna info varem avaldatud või eeldatava tahte osas valdavalt puudub- siis peaks arst lähtuma sellest- et eeldatav tahe võiks siiski olla võimalikult kaua ja võimalikult tervelt elada-” seletas esineja seadust lahti.

Piiratud teovõimega patsiendi puhul (VÕS § 766- lg 4) on nõusoleku andmiseks pädev seaduslik esindaja “niivõrd- kuivõrd patsient ei ole võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma. Kui seadusliku esindaja otsus kahjustab ilmselt patsiendi huve- ei või tervishoiuteenuse osutaja seda järgida”.

Ants Nõmper tõi näiteks alaealise patsiendi- kes tahab aborti teha. Kas sellisel juhul tuleb küsida vanema nõusolekut või mitte? “Arst peab ise hindama selle patsiendi valikuid. Oluline on ikkagi patsiendi enda tahe- sest vanema otsus võib kahjustada patsiendi huve-” sõnas ettekandja.

Loomulikult peab arst hindama ka seda- kas patsient on võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima.

<strong>Arsti teavitamiskohustus<br /></strong>Arsti teavitamiskohustus on kirjas võlaõigusseaduse § 766- lg 1; Euroopa Nõukogu inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooni Art 5- lg 2. Erandjuhul (VÕS § 766- lg 5) ei tohi nõustada- “kui patsient keeldub teabe vastuvõtmisest ja sellega ei kahjustata tema ega teiste isikute õigustatud huve”. Patsiendi õigustatud huvide kahjustamine on see- et kui teaks- siis teeks teisiti. Teiste õigustatud huvide kaitse - mitte võimaldada patsiendi vastutustundetut käitumist kolmandate isikute suhtes (näiteks kui patsient põeb mõnda suguhaigust).

“Teavitamist peab üldjuhul läbi viima ravi teostav arst. Arsti ei vabasta vastutusest arstidevaheline kokkulepe- et teine arst teavitab- kui see teine arst viib teavitamise läbi mittenõuetekohaselt-” hoiatas  Nõmper meedikuid. “Kui teine arst on jätnud teavitamata- siis vastutab see- kes protseduuri teostab.”

<strong>Muudatused ühiskonnas<br /></strong>“Mõistmist- taipamist ja tarkust ei saa siirata sama lihtsalt nagu andmebaase. Õppimise ime on laeng- mis saab alguse inimese hingesügavusest ja emotsionaalsest jõust-” ütles naistearstidele koolitaja Anu Virovere.

Peter Druckeri arvamuse kohaselt on kõige olulisem uuel sajandil see- et töö peab olema vabatahtlik. See tähendab seda- et vaimse töö korral on oluline inimese pühendumus ja loovus. Nii pühendumus kui loovus saavad avalduda vaid siis- kui me ise tahame seda tööd teha.

Larry Bossidy väidab- et ettevõtte edukuse peamiseks näitajaks 21. sajandil on ideede elluviimine. Inimese edu näitajaks on oskus oma võimeid kasutada ja teadmisi rakendada. Need mõlemad on seotud inimese erinevate intelligentsustega.

<strong>Intelligentsuse liigid<br /></strong>Howard Gardner tõi esile seitse erinevat intelligentsust: ruumiline- kehalis-kinesteetiline- muusikaline- keeleline- loogilis-matemaatiline- interpersonaalne ja intrapersonaalne intelligentsus. IQ-testid põhinevad loogilis-matemaatilisel intelligentsusel.

Lisaks eeltoodutele lisab Daniel Goleman juurde emotsionaalse intelligentsuse (EQ)- Robert Sternberg praktilise intelligentsuse ja Tony Buzan sünaptilise ehk vaimse intelligentsuse (SQ - spiritual intelligence).

Neist ainukesena on geneetiliselt determineeritud IQ (ratsionaalne intelligentsus)- ülejäänud on kõik õpitavad.

“Pikka aega on peetud inimese edu tagatiseks kõrget IQ-d- mis tähendab inimese võimet konstruktiivselt mõelda- arutleda- analüüsida ja loogiliselt järeldada. Uurimused on aga näidanud- et ratsionaalne intelligentsus otseselt edu ja läbilöögivõimega ei korreleeru. Lihtsamas töös korreleerub IQ-ga rohkem - 30-40 protsenti- arsti töös aga vaid 10 protsenti-” sedastas Virovere. “1990ndatel aastatel tõi Goleman käibesse uut liiki intelligentsuse- EQ- ja pidas seda inimese edukuse peamiseks garantiiks.”

Golemani järgi koosneb EQ neljast alusvõimest - eneseteadlikkus (positiivne enesehinnang- teadmised- tunded jne - see on ka EQ alustala)- eneseregulatsioon- sotsiaalne kompetentsus ja sotsiaalsed oskused. Need omakorda koosnevad erinevatest kompetentsidest.

Praktiline intelligentsus on see- mida inimesed nimetavad harilikult kaineks praktiliseks mõistuseks. See on võime kohaneda igapäevase keskkonnaga- seda kujundada- valida ja õppida igapäevaelust.

<strong>Vaimne intelligentsus<br /></strong>SQ ehk vaimne intelligentsus (süsteemse mõtlemise võime- terviku tajumine) on oluliseks aluspõhjaks nii IQ-le kui EQ-le. “Lõppude lõpuks on ju arvutitel kõrge IQ- loomadel on sageli kõrge EQ- aga ainult inimestel on kõrge SQ - suutlikkus olla loov- painutada reegleid- muuta olukordi ja esitada küsimusi- miks me siin oleme. Just see eristabki intelligentset ettevõtlust-” möönis Virovere.

SQ asetseb IQ-st ja EQ-st kõrgemal ning toidab neid. See on võime seada meie tegevused- kogemused ja elulised avastused laiemasse ja tähendusrikkamasse konteksti. SQ tähendab paindlikkust- loovust- võimalust tajuda tervikut ja olla eetiline. Samuti on SQ seotud inimese võimega ületada raskusi ja tulla toime keerukate eluprobleemidega ning saavutada püstitatud eesmärke.

Püsivad väärtused (iseenda leidmine- elu mõte) tõusevad kiiresti muutuvas maailmas taas esiplaanile. “Õnnefilosoofia seisneb selles- et võime teha loovat tööd on vaid õnnelikel inimestel. Selleks- et olla õnnelik- on vaja näha vaeva. Selleks on vaja end väärtuslikuna tunda-” tõdes Anu Virovere.

<br /><strong>MARIKA KUSNETS<br /></strong><a href="mailto:marika@mu.ee">marika@mu.ee</a>

 

 

 

<strong><u>Enese motiveerimine sisaldab järgmisi tegevusi:</u></strong>

* eesmärkide seadmine;<br /> * sisemiselt motiveeriva töö leidmine;<br /> * tööle tagasiside küsimine;<br /> * käitumise muutmine;<br /> * saavutamiseks vajalike oskuste täiendamine;<br /> * ootuste taseme tõstmine;<br /> * tugeva tööeetika loomine.

 

<strong><u>Inimese motiveerimine ande kaudu:</u></strong>

* anne on soorituse juures võtmefaktor ja seda saab arendada;<br /> * tuleb pöörata tähelepanu töötajate tugevate külgede arendamisele- see motiveerib kiiremini õppima ja loob suurema eneseusalduse;<br /> * ande rakendamine õigel ametikohal tõstab soorituse taset ja motivatsiooni;<br /> * peab aitama töötajal leida töö- mille nõudmised vastavad töötaja unikaalsete tugevuste kombinatsioonile - tema annetele- oskustele ja teadmistele;<br /> * edu on võimalik saavutada ainult ametis- mis sõltub inimese annetest.

<em>Allikas: Anu Virovere</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.