Psühhiaatrid võtsid suuna laste- ja noorukitepsühhiaatria erialale

Eesti Psühhiaatrite Seltsi president Andres Lehtmets pidas 26. mail Jämejalal toimunud seltsi aastakoosolekul üheks olulisemaks seltsi ees seisvaks ülesandeks eraldi laste- ja noorukitepsühhiaatria eriala loomist, samuti tuleks palju tähelepanu pöörata psühhiaatrite järelkasvule.

Eesti Psühhiaatrite Seltsi (EPS) president Andres Lehtmets pidas 26. mail Jämejalal toimunud seltsi aastakoosolekul üheks olulisemaks seltsi ees seisvaks ülesandeks eraldi laste- ja noorukitepsühhiaatria eriala loomist- samuti tuleks palju tähelepanu pöörata psühhiaatrite järelkasvule.

Andres Lehtmetsa sõnutsi on laste- ja noorukitepsühhiaatria eriala loomise üheks eesmärgiks eriala jõulisem areng. Teiseks oluliseks põhjuseks on asjaolu- et valdavalt ongi lastepsühhiaatria eraldi eriala. “Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu riike- kus see nõnda ei ole-” ütles ta. “Eestis ei ole sellega probleeme- küll aga näiteks välismaale tööle asumisel on siinsetel lastepsühhiaatritel kohe piirangud ees- kuna nende eriala on teine.”

Lehtmets selgitas- et nõukogude ajal oligi lastepsühhiaatria omaette eriala ning anti ka vastavat koolitust. Kuid Eesti võttis taasiseseisvudes suuna võimalikult vähestele arstlikele erialadele. Praegusel ajal on residentuuris samuti spetsialiseerumine- lihtsalt eriala kui sellist ei ole. “Oleks aeg tegelikkus ja juriidika kokku viia-” sõnas Lehtmets.

Kõnealust muudatuse asja on tasapisi juba ka aetud- initsiatiiv on tulnud lastepsühhiaatritelt endilt.

Lehtmets ei osanud hinnata- kui kaua uue eriala loomine aega võiks võtta- aga kindlasti aastaid. "Tuleb selgeks teha- kui palju inimesi lastepsühhiaatritena töötab- milline on töökorraldus võrreldes muu vaimse tervise valdkonnaga - kõik eeldab senise süsteemi muutumist alates õppetooli loomisest-” loetles ta eesseisvaid probleeme.

Presidendi hinnangul võiks Eestis olla julgelt üle 30 lastepsühhiaatri- samas lootis ta- et tulevikus omaette eriala saadeski jäävad lastepsühhiaatrid siiski psühhiaatrite seltsi edasi.

<strong>Järelkasv piilub põhja poole<br /></strong>Lehtmets rääkis aastakoosolekul- et keegi teine Eestis psühhiaatrite eest ei seisa peale nende endi ning teiste erialadega ollakse tugevas konkurentsis. Peamiseks probleemiks on ajude äravool- tema teada on näiteks tänavu viiest residentuuri lõpetavast psühhiaatrist kolm juba sidunud oma järgmise tegevuse Soomega.

Samas annab lootust see- et viimase viie aasta residentuuri konkureerimise lõikes on psühhiaatria üks populaarsemaid erialasid olnud. Samuti ei paista Eestis tööpuudust - haigekassa ostaks teenust rohkemgi- kuid polevat kelleltki ja kusagilt juurde osta. Eestis on hinnanguliselt kaks korda vähem psühhiaatreid kui mujal riikides.

Oluliseks peetakse sedagi- et välismaal juba töötavad kolleegid ei kaotaks sidet Eestiga.

<strong>Käivitus pädevuse hindamine<br /></strong>Psühhiaatrite seltsi eelmise aasta tegevuse aruandest selgus- et aastaga on liikmete arv kasvanud 268-lt 275-le. Seltsil on viis sektsiooni.

2005. a teises pooles käivitus koolitusürituste akrediteerimise ning liikmete pädevuse hindamise süsteem- mullu esitas paberid sertifitseerimiseks neli inimest. Ehkki kord aastas sügiseti aset leidev sertifitseerimine on praegu vabatahtlik- loodetakse huvi suurenemist selle vastu nii psühhiaatrite kui nende tööandjate poolt.

Pädevuse hindamise teemal sõna võtnud dotsent Jüri Liivamägi tõi seejuures näiteks võimaliku situatsiooni kohtus- kuna kohtuasju tuleb ikka aeg-ajalt ette. “Teil töötab ju sertifitseerimata psühhiaater- ta pole üldse pädev töötama...” võib ettekandja hinnangul olla vastaspoole üsna tugevaks argumendiks.

<strong>Kulupõhisest tõusis tulu<br /></strong>Kehtima hakanud kulupõhine teenuste hinnakiri tuli psühhiaatritele kasuks- sest hinnad valdavalt tõsusid. “Meie eriala puhul on palju aju hallmassi tööd ning on hea- et seda hakati rohkem väärtustama. Seni olid teenuste hinnad kaldu aparatuurse töö poole-” selgitas Lehtmets.

Seltsi juhatus avaldas mullu arvamust mitmes ravimipoliitilises küsimuses- üheks mahukaks tegevuseks oli ka kirjade saatmine sotsiaalministeeriumile. Kõnealune kirjavahetus tahetakse üles riputada seltsi interneti koduleheküljele- mis samuti eelmisel aastal valmis.

Ühtlasti andis Lehtmets saalisolijatele edasi juhatuse seisukoha kirjavahetuse mahtu ministeeriumiga edaspidi vähendada ning kutsus koosolijaid üles kaaluma ja esitama ettepanekuid uute ministeeriumile lähenemise meetodite kohta.

Mullu korraldas psühhiaatrite selts viis suuremat üritust- lisaks toimus kaks olulisemat ravimifirmade korraldatud ettevõtmist: üks käsitles bipolaarse häire ravi ning teine depressioni ja valu küsimusi.

Seltsi rahvusvahelisel tegevusel peatudes rääkis Lehtmets- et seni on tihedamaid sidemeid hoitud Põhjamaade sõsarorganisatsioonidega ning usutavasti see suund jätkub. Rahvusvahelistest ühendustest on Eesti psühhiaatrite jaoks olulisemad UEMSi (European Union of Medical Specialists) vastavad erialasektsioonid ning WPA (World Psychiatric Association). Kahjuks napib vahendeid- et seltsi liikmed saaksid alati rahvusvahelistel kokkusaamistel kohal käia- valdavaks on suhtlemine kirja ja e-posti teel.

Mullu jätkus veel töö bipolaarse häire ravi juhisega- ilmus neli numbrit Eesti Psühhiaatrite Seltsi ajakirja- jätkus töö seltsi registri korrastamiseks ja liikmemaksude paremaks laekumiseks jpm.<br /> Eelarvemiinus on vähenemas

Revisjonikomisjoni aruande esitanud dotsent Jüri Liivamägi alustas kinnitusest- et pankrotti ei ole. Seltsi eelarves on küll miinused- aga need vähenevad- selgitas ettekandja arvudele toetudes lähemalt.

President Lehtmets tõdes- et 2005. aastal oli miinus väiksem kui aasta varem- ning lootis- et tänavu jõutakse eelarvega n-ö jooksvasse nulli- kui kõik läheb- nagu plaanitud.

<strong>Rohkem teadustööd!<br /></strong>Aastakoosoleku lõppsõnas avaldas psühhiaatrite seltsi president Andres Lehtmets ühtlasi arvamust- et Eesti tervishoius sünnivad asjad siis- kui tekib turumajanduslik nõudlus nende järele. “Psühhiaatria ei ole selles suhtes kahjuks väga “seksikas” eriala-” tõdes ta.

Samas kutsus ta saalis istunud kolleege üles enam teadustööga tegelema- viidates asjaolule- et Eestis käivad antud valdkonnas ettekandeid pidamas enamasti psühhofarmakoloogid- kui mujal maailmas teevad teadustööd ka tavaarstid rohkem. “See oleks ühtlasi hea võimalus ennast tõestada- sest senimaani esineb arvamust- kas psühhiaatria on ikka nii väga arstlik eriala-” lisas ta.

Järgmisel aastal peetav psühhiaatrite seltsi aastakoosolek on ühtlasi valimiskoosolek- kus oodatakse sõnavõtte ka sektsioonide esimeestelt.

<br /><strong>PEEP TALIMAA<br /></strong><a href="mailto:peep@mu.ee">peep@mu.ee</a>

 

 

 

<strong><u>Eesti Psühhiaatrite Seltsi juhatuse ette pandud otsused- mille seltsi üldkogu ka heaks kiitis:</u></strong>

1) Valida seltsi auliikmeks professor Lembit Allikmets.

2) Volitada juhatust pöörduma sotsiaalministri poole ettepanekuga laste- ja noorukitepsühhiaatria<br /> eriala loomiseks.

3) Kehtestada EPSi sektsioonide liikmete liikmemaksud suuruses- mis katavad nende osalusmaksed rahvusvahelistes liitudes.

4) Kinnitada 2005. aasta seltsi tegevusaruanne koos revisjonikomisjoni aruandega.

<em>Allikas: EPS; MU</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

MEDICUM otsib PEREARSTI / ABIARSTI, PEREMEDITSIINI RESIDENTE, KODUÕDE

Medicum Tervishoiuteenused AS

07. juuni 2018

Meditsiini­uudised

15. mai 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.