Ski­sof­ree­nia va­ra­ja­ne avas­ta­mi­ne on saa­mas võt­meks ene­se­tap­pu­de vä­hen­da­mi­sel

Norra arstiteadlased on näidanud, kuidas skisofreenia varase avastamise programmidega on võimalik kiirendada ravi alustamist ning vähendada ka suitsiidiriski.

Norra arstiteadlased on näidanud- kuidas skisofreenia varase avastamise programmidega on võimalik kiirendada ravi alustamist ning vähendada ka suitsiidiriski- vahendab MedWire News ajakirjas American Journal of Psychiatry avaldatud artiklit.

Autorite teada on tegemist esimese uuringuga- milles on näha- et kõrge riskiga patsientidel on võimalik varajase avastamise ja vahelesegamisega skisofreenia kõige tõsisemat tagajärge ennetada.

Ingrid Melle (Ullevåli ülikooli kliinikum) ja tema kolleegid uurisid- kuidas skisofreenia varajase avastamisega - enne- kui patsiendid psühhoosi tõttu ravile pöörduvad - saaks vähendada enesetappude riski.

Uurijad võrdlesid suitsidaalse käitumise esinemissagedust neljas grupis inimeste seas- kes esmakordselt mitteafektiivse psühhoosiga arsti juurde olid sattunud. Kahes uuringugrupis oli rakendatud varajase avastamise programmi- mis seisnes avalikkusele ja esmatasandi meditsiinipersonalile suunatud teavitustöös ning võimaluses kiiresti spetsialistide vastuvõtule saada. Kahes kontrollgrupis sellist programmi ei rakendatud.

Suitsidaalne käitumine oli sage nii uuringu- kui kontrollgrupis. Uuringutulemused näitasid- et suitsidaalset käitumist oli arsti poole pöördumise ajaks esinenud oluliselt vähem nendest piirkondadest pärit patsientide seas- kus eelmainitud varajase avastamise programme rakendatud oli (vastavalt 39% <em>vs</em> 56%). Suurim vähenemine oli näha enesetapukatsete ja suitsiidiplaanide esinemissagedustes: vastavalt 4% ja 17% ning 1% ja 10%.

Analüüs näitas- et suitsiidiplaanide ja -katsete suurem sagedus kontrollgrupi patsientide seas oli ka statistiliselt oluline- risk oli tõusnud vastavalt 6-22 ja 4-96 korda esimese ravikontakti hetkel.

Eeltoodust järeldasid autorid- et varajase avastamise programmidega- mille tulemusena satuksid patsiendid ravile juba vähem väljendunud sümptomitega- saaks skisofreeniapatsientide suitsidaalsust oluliselt vähendada.

Norralaste uuringut kommenteerides kirjutas dr Jill M. Harkavy-Friedman ajakirjas- et psühhootiliste häiretega inimestele lähenemises ollakse liikumas uude ajajärku.

Miks suitsiidirisk Melle uuringugruppides vähenes- ei ole kindel. Võimalik- et patsiendid sattusid ravile nooremas eas- veel vähem väljendunud sümptomitega haiguse kulu varasemas faasis või oli tegemist riski näilise vähenemisega- kuna kontrollgrupis oli inimestel kõrgema vanuse tõttu rohkem aega suitsiidikatsete sooritamiseks.

Kommenteerija mainis ka samas ajakirjanumbris avaldatud McGlashani ja kolleegide uurimust- milles näidati juba prodromaalperioodis antipsühhootilise ravi alustamise võimalikku efektiivsust.

Igal juhul on varajase vahelesegamise efektiivsust- avastamise tõhusust ja suitsidaalset käitumist täpsemalt hinnates tulevikus Harkavy-Friedmani arvates võimalik saavutada edusamme suitsiidiriski vähendamises- ravi kiiremas alustamises ja patsientide ning nende perede elukvaliteedi parandamises. <em>(Am J Psychiatry 2006; 163: 800-804; 768-770)</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.