Terviseedendus jõuab kriitilise massini

9. juunil teletorni konverentsikeskuses peetaval tervise edenduse konverentsil “Inimressurss rahva tervises” juhatab sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Ülla-Karin Nurm töötuba teemal “Kuidas tagada kriitilist massi tervise edendamises”.

9. juunil Tallinnas teletorni konverentsikeskuses peetaval tervise edenduse konverentsil “Inimressurss rahva tervises” juhatab sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Ülla-Karin Nurm töötuba teemal “Kuidas tagada kriitilist massi tervise edendamises”.

Ülla-Karin Nurme hinnangul on üsna varsti Eestis saabumas murrang tervist edendava mõttelaadi omaksvõtmises.

Eestis jälgitakse rahvastiku tervisekäitumist kahe uuringuga. Praegu teeb Tervise Arengu Instituut järjekordset iga kahe aasta tagant korratavat Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringut 2006- mis järjekorras on üheksas. Teine suur uuring- millega oma muutusi hinnata saame- on Eesti Terviseuuring 1996- mis tuleb kordamisele 2006-2007 ja selleks käivad ettevalmistused- selgitas Nurm.

Tervise edendamine on protsess- mida on võimalik tõenduspõhiselt suunata- et inimesed teeksid oma igapäevaseid valikuid tervist soodustavalt ega alluks neid ümbritseva keskkonna mõjutustele- mis tervist kahjustavad- tuletas Ülla-Karin Nurm meelde.

Eestis on paljudes elanikkonnagruppides omaks võetud arusaam- et tervist saab mõjutada teatavate hoobadega. On kujunenud ka positiivsem suhtumine ja uskumused- et tervisemõjureid on inimesel endal võimalik kontrollida ja juhtida- rääkis Nurm. Seda eeskuju väärivat suhtumist kannavad paraku vaid spetsiifilised elanikkonna grupid - eriti kõrgharidusega nooremad ja keskealised naised.

Mitmetes gruppides (näiteks vanemas keskeas mehed) domineerivad siiski tervisthävitavad või tervisest mitte hoolivad käitumisviisid- tõdes Nurm. “Praegu on kõige murettekitavam- et paljude otsusetegijate arvates vastutavad tervise olukorra eest vaid indiviidid ise-” osutas Nurm. Samas on hulgaliselt otsustetegijaid- kes mõistavad toetava keskkonna olulisust rahvastiku gruppide tervisele ja on võtnud ette konkreetseid samme.

Hea näitena toovad terviseedenduse ühingu inimesed alati Jõgeva ja Raplamaa omavalitsusjuhtide ühistegevust kogu maakonna terviseprobleemide lahendamisel. Analoogseid näiteid on juba hulgaliselt ka teistes maakondades. Häid sarnaseid näiteid saab tuua ka töökohtadest- näiteks tervist edendavad haiglad.

Et rahvastiku tervisenäitajad paraneksid- on eelkõige vaja professionaale- kes oskaksid seda protsessi juhtida. Vastava valdkonna asjatundjaid- kes saavad süstemaatilise programmipõhise ettevalmistuse- on praegu Eestis koolitatud ebasüstemaatiliselt ja juhuslikult- arvustab rahvatervise osakonna juht.

Kriitilise massi saavutamise võiks ära tunda otsusetegijate konkreetsete sammude näol (kui paljudes omavalitsustes ja organisatsioonides on koostatud tervise arengukavasid; kui paljud institutsioonid loovad terviseedendaja funktsiooniga töökoha; kui palju valitsus tunnistab/tunnustab tervisepoliitika omaks ja aktsepteerib tervisestrateegiaid jmt).

Eesti terviseedendajad on ühel nõul- et rahvastiku tervise edendamiseks on vaja poliitilist toetust- võrgustikupõhist struktuuri- koolitatud spetsialiste- tervislikke valikuid soodustavat elukeskkonda ja võrdsete võimaluste loomist.

Nendel teemadel tuleb juttu ka 9. juunil Tallinnas peetaval tervise edenduse konverentsil- kuhu oodatakse umbes 150 osalejat.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.