Arvuti aitab sobitada põlveproteesi nagu võtme lukuauku

Ida-Tallinna keskhaigla ortopeedid paigaldasid Eestis esmakordselt põlveproteese kompuutertehnoloogia abil.

Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) ortopeedid paigaldasid Eestis esmakordselt põlveproteese kompuutertehnoloogia abil: arvuti andis patsiendi põlvepiirkonna iseärasusi analüüsides soovitusi- milline protees kõige paremini sobib- millise nurga alt ja kui palju luud lõigata- ning salvestas lõikuse CDle.

“Artroplastika kuulub meditsiini viimase saja aasta suursaavutuste hulka- see võtab patsiendilt ängistava valu ja annab liikuva liigese-” märkis ITK ortopeediaosakonna juhataja Andres Kööp. “Eestis on see olnud tehnoloogiliselt kättesaadav viisteist aastat- aga nüüd võime kaasa rääkida ka maailma edumeelsemas tehnoloogias.”

Kööp ütles- et põlveliiges on biomehaaniliselt keerukas ja seda asendades tuleb olla ülitäpne. Tavameetodil tehakse proteesi asendamisel otsused röntgenipildi- mõõteaparaatide ja arsti silmamõõdu järgi. Ta võrdles seda aia ehitamisega: siht võetakse esimese posti järgi ja kui see ei ole täpselt paigas- ei tule ka aed korralik.

<strong>Lõikus täpsemaks<br /></strong>Lõikuse üheks tähtsamaks ülesandeks peab ta liigese balansseerimist- asendusliiges peab kohale sobituma nagu võti lukuauku.

Endoproteesimise puhul võib kõrvalekalle tähendada seda- et tekib X- või O-deformatsioon- jalg ei püsi õiges asendis. Aastas tehakse Eestis ligi 1200 põlveliigese endoproteesi ja umbes neljakümnel juhul on vajalik kordusproteesimine.

ITKs kasutusele võetud firma Johnson amp; Johnson DePuy-kompuuter on tootespetsialisti Taavo Kivistiku sõnul võrreldav GPS-süsteemiga autol- mis aitab leida õigeima tee. Patsiendi reie- ja sääreluusse paigaldatakse vardad- mille otsas olevad andurid peegeldavad pildi arvutiga ühendatud infrapunakaamerasse. Arvuti monitor arvestab operatsiooni spetsiifikat: ekraan on puutetundlik ning kaetud steriilse kilega- mis võimaldab lõikuse ajal infot sisestada ja otsida.

Kööp lisas- et uus täpsem tehnoloogia lubab teha patsienti säästvama- optimaalsema lõikuse ka seetõttu- et andurid laiendavad kirurgi vaatevälja. “Kirurgi silm on sõrmeotstes-” meenutas ta tuntud ütlust. “Aga nagu auto rehve ei balansseerita enam ainult silma järgi- vaid elektrilistel pinkidel- on ka kirurgile vaja appi uuemat tehnoloogiat.”

Kööbi sõnul on kompuutertehnoloogiast eriti suur abi tugevasti moondunud või trauma tagajärjel kahjustatud liigeste endoproteesimisel ning kordusoperatsioonide puhul. Need juhud võiksidki tulevikus olla need- mille puhul oleks kompuutertehnoloogia õigustatud ja eelistatud.

<br /><strong>Film aitab vigadest õppida<br /></strong>Arvuti võimaldab kogu operatsiooni käigu salvestada. Andres Kööbi hinnangul on see väga oluline- sest operatsiooni ajal on arst paratamatult pinges- hiljem saab toimunu rahulikult üle vaadata ja vajadusel vigadest õppida. Nagu iga uue asja omandamisel- on sellegi lõikuse kättesaamiseks vajalik nn õppimiskõver- aeg ja kogemused.

Ida-Tallinna keskhaiglas tehakse aastas 200-220 põlveliigese endoproteesimist- neist võiks Kööbi hinnangul umbes sada keerulisemat lõikust läbi viia kompuutertehnoloogia abil.

DePuy-kompuuter maksab ligi 1-3 miljonit krooni. Iga operatsiooni otsesed kulud (kaasa arvatud kulutused ühekordsetele materjalidele) on kuni 2000 krooni. Kui aparaadile muretseda juurde spetsiifiline tarkvara ja kirurgilised abivahendid- saaks sellega teha ka teisi kunstliigese paigaldamise lõikusi.

Eestis tehakse aastas kokku 2600-2700 kunstliigese - puusa-- põlve-- randme-- hüppe-- küünarvarre- ja õlavarreliigese - operatsiooni. Tänavu on haigekassa suurendanud nende arvu juba kolme tuhandeni. Kui põlve- ja puusaliigeste endoproteesimiste suhtarv oli veel mõni aasta tagasi 1:4- siis nüüd tehakse neid enam-vähem võrdsel hulgal.

Andres Kööp oli esimeste uudsete operatsioonide tulemustega väga rahul. Silmade särades pihtis ta- et just võimalus osaleda tehnoloogiliste uuenduste juurutamisel ei lase teda ja paljusid tema kolleege meelitada piiri taha: “Arstile tähendab see väga palju- et on võimalus kaasa rääkida edumeelsemas tehnoloogias ja aidata seeläbi paremini patsiente- anda omalt poolt midagi ka teaduse jaoks ning suhelda maailmas teiste ortopeedidega mitte vananenud mõistetega- vaid samas keeles.”

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

MEDICUM otsib PEREARSTI / ABIARSTI, PEREMEDITSIINI RESIDENTE, KODUÕDE

Medicum Tervishoiuteenused AS

07. juuni 2018

Meditsiini­uudised

15. mai 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.