ENN PÜTTSEPP:

Pulmonoloogia paiknemine meie tervishoiumaastikul selgemaks!

<strong>Pulmonoloogia paiknemine meie tervishoiumaastikul selgemaks!</strong>

Olles ligi 40 aastat töötanud raviasutuses- kus kopsuhaiguste diagnostika ja ravi oli tihedalt põimunud torakaalkirurgiaga- olen alati veendumusega kinnitanud- et pulmonoloogia ei ole tüüpiline sisemeditsiini eriala. Olen paigutanud pulmonoloogia sisemeditsiini ja kirugia piirimaile ning teeninud sellele nii toetust kui ka teravat kriitikat.

2005. aastal paluti minult ettekannet teemal “Torakaalkirurg ja pulmonoloog - koos või eraldi” seoses Tartu ülikooli kliinikumi toralkaalkirurgia osakonna asutamise 40. aastapäeva tähistamiseks peetud konverentsiga.

Ettekande ettevalmistamise käigus saatsin kaheksale Skandinaaviamaade- Saksamaa ja Läti kolleegile- pulmonoloogia osakondade juhatajatele- oma eriala tippudele (professorid Anders Eklund ja Gunnar Hillerdal Karolinska instituudist- dotsent Heikki Toomes Schillerhöhe kopsukliinikust Saksamaal jt) küsimuse- kuhu nad asetaksid pulmonoloogia kui eriala teljel- mille ühes otsas on sisemeditsiin ja teises kirurgia.

Ainult Läti kolleeg väitis pulmonoloogia olevat puhtalt sisemeditsiini kuuluva- ülejäänud vastajad seadsid pulmonoloogia - kes suuremal- kes vähemal määral - sisemeditsiini ja kirurgia piirimaile.

Mis eriala on siis pulmonoloogia ja kuidas teda defineerida?

Erialases kirjanduses on pulmonoloogia sünonüümideks respiratoorne meditsiin (<em>Respiratory Medicine</em>) või rindkere meditsiin (<em>Chest Medicine</em>). Viimased kaks ei ole aga meie kõne- ja kirjapruuki juurdunud ning otseses tõlkes tunduvad kohmakatena.

Pulmonoloogia on sisehaiguste eriharu- subspetsialiteet- mis oma diagnostiliste ja ravimeetodite tõttu on tihedalt seotud torakaalkirurgia ja intensiivraviga.

Selline määratlus peaks rahuldama nii sisemeditsiini kui ka kirurgilise suuna pooldajaid- kuigi haiguste hulk- mille diagnostika ja raviga tegelevad kopsuarstid- on palju laiem kui ainult hingamisteede ja kopsuhaiguste oma. Seetõttu oleks õigem asendada pulmonoloogia terminiga rindkeremeditsiin ning kopsuarsti spetsialiteet rindkere arstiga (<em>chest specialist</em>). Kas need ettepanekud leiavad kunagi aktsepteerimist või mitte- oleneb meist endist ning on keele ja terminoloogia komisjoni otsustada.

Et põhjendada eeltoodut- nimetaksin kas või <em>mediastinum</em>’i haigusi- gastroösofageaalset reflukshaigust- trahhea haigusi ja rasket hingamispuudulikkust- millega tuleb pulmonoloogil igapäevases töös kokku puutuda.

On rida kopsuhaigusi nagu  interstitsiaalsed kopsuhaigused- kopsu- ja kopsukelmehaigused ning kasvajad- mille diagnostika ja ravi ilma torakaalkirurgide osaluseta on mõeldamatu. Ka raskekujulist kopsuemfüseemihaiget saab teatud juhtudel aidata kirurg kopsumahtu vähendava kirurgia näol.

Ja ega torakaalkirurgidki saa ilma pulmonoloogide abita oma diagnostilist ja ravitööd teha ega planeerida. Nimetaksin ehk ainult interventsionaalset ehk menetluspulmonoloogiat- mille üheks suuremaks avaldusvormiks on bronholoogia- mis jääb veel vist üsna pikaks ajaks pulmonoloogide kanda. Seda kinnitab ka Euroopa ja Ameerika kopsuarstide ühingute seisukoht - <em>ERS/ATS statement on interventional pulmonology</em> (1).

Selles valdkonnas on viimastel aastatel seoses meditsiinitehnika uuenemisega toimunud oluline nihe paremuse suunas- kuid juurutamist vajavaid ravi- ja diagnostilisi võtteid on veel küllaldaselt (laserbronhoskoopia- endobronhiaalne krüoteraapia- transtrahheaalne hapnikravi jpt).

Ei vaja vist eraldi selgitamist- et mädased kopsu- ja kopsukelmehaigused- mille diagnostikas ja ravis on vaja rakendada mitmeid invasiivseid manipulatsioone- ei peaks kuuluma terapeutide kohustuste hulka- vaid see on pulmonoloogide ja torakaalkirurgide pärusmaa.

Omaette probleemiks on raske hingamispuudulikkusega haigete- kelle arv ei ole sugugi väike ning kes vajavad sageli pikaajalist kunstlikku ventilatsiooni- ravikorraldus. Ideaalvariandiks peaks olema nende haigete ravi eraldi- spetsialiseeritud osakonnas- mitte aga ravida neid osakondades- kus on parajasti vaba voodikoht.

Ei ole õige ravida selliseid haigeid kardiointensiivravi- postoperatiivse ehk ka üldintensiivravi osakondades- vaid osakonnas- mille meditsiiniline personal on saanud vastava ettevalmistuse ning kus haige on kindlustatud 24 tunni jooksul intensiivravi arsti valvega. Ehk on sellise osakonna avamine ka majanduslikult ökonoomsem- kuid see on juba tervishoiujuhtide otsustada.<br /> Ega asjata ole Euroopas suuremates ravikeskustes kasvanud respiratoorse intensiivravi osakondade (<em>respiratory intensive care units</em> = RICU) arv (2).

Kokkuvõttes tahaksin toonitada- et tihe koostöö pulmonoloogide- torakaalkirurgide ja intensiivravi arstide vahel on hädavajalik kõigi kolme eriala arengu huvides. Nende osakondade tegevuse normaalseks kulgemiseks tuleb need osakonnad viia võimalikult üksteise ja siduserialade lähedale nii administratiiv-alluvuslikus mõttes kui ka töö spetsiifikat arvestades.

Nii pulmonoloogia kui ka torakaalkirurgia eraldi võetuna on meie vabariigis suhteliselt noored erialad ning seetõttu peavad nad saama haiglate administratsioonide poolt teiste sisemeditsiini ja kirurgia erialadega võrdsed õigused ja võrdse tähelepanu osaliseks.

<br /><strong>ENN PÜTTSEPP<br /></strong>Põhja-Eesti regionaalhaigla pulmonoloog

 

<br />  

<strong><u><em>Kasutatud kirjandus<br /></em></u></strong><strong><br /></strong><em>1. ERS/ATS statement on interventional pulmonology. Eur Respir J 2002;19:356-373;</em>

<em>2. T. Evans et al. Pulmonary medicine and (adult) critical care medicine in Europe. Eur Respir J 2002;19:1202-1206.</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.