Kirurgid rääkisid tüsistustest

Kirurgide 14. kevadpäevadele 2. juunil Viljandimaale Kopra tallu meelitas tüsistuste teema sadakond kirurgi ning viisteist meditsiinitehnika- ja ravimifirmat.

Kirurgide 14. kevadpäevadele 2. juunil Viljandimaale Kopra tallu meelitas tüsistuste teema sadakond kirurgi ning viisteist meditsiinitehnika- ja ravimifirmat.

Ürituse üks korraldajaid- Viljandi haigla kirurgiakliiniku juhataja Andres Tiit tunnistas- et algul olid vajalikku- kuid riskantset tüsistuste teemat valides korraldajail kahtlused- sest kes see puhtinimlikult võttes ikka oma tüsistustest rääkida tahab.

Kevadpäevadel esitasid ettekanded Tallinna Kirurgide Selts- Tartu Kirurgide Selts- Eesti Veresoontekirurgia Selts- Eesti Traumatoloogide-Ortopeedide Selts- Eesti Uroloogide Selts- Eesti Plastikakirurgide Selts ja Eesti Onkoloogide Selts.

Andres Tiit möönis- et suuremates keskustes on kahtlemata keerukamad juhtumid- millega üldhaigla kirurg tihti kokku ei puutu. “Juhtumid tekitasid arutelu- kus ka üldhaigla kirurgidel tekkis küsimusi ja mõtteid- kuidas oleks võinud käituda-” rõõmustas korraldaja elava disskussiooni üle. "Ehk nagu meenutas professor Arvo Tikk oma ettekandes ühte Murphy seadust meedikutele: ükskõik- mis ka untsu ei lähe- alati leidub kolleeg- kes teadis- et nii juhtub (Shieldi seadus)-” osundas Tiit.

Kardio-vaskulaarkirurgia 5. aasta resident Heli Järve kiitis samuti- et tüsistuste teema oli väga hästi valitud. “Väga hea- kui sellised problemaatilised juhud ka väga hästi lõpevad-” osutas ta enamiku ettekantud tüsistuste taustale.

Järve muigas- et residendil on hea - tema eest vastutab juriidiliselt  juhendaja. “Mida rohkem ise hakkad tegema- seda rohkem ka juhtub-” tõdes Järve võimalike tüsistuste kohta.

Residentuuri lõpetamise järel saab Heli Järvest Eesti ainus kardio-vaskulaarkirurgina töötav naine. Praegu on kõik tervishoiuameti registris kirjas olevad 28 kardiovaskulaarkirurgi mehed.

Lääne-Tallinna keskhaiglas Meremeeste haiglas töötav Juri Nikitin oli kirurgide kevadpäevade õhtuks üldmuljega väga rahul: hea ilm- ilus koht- tüsistuste osas olid valitud huvitavad juhtumid ja suhelda saab.

Vene keelt rääkivaid kirurge loendas Nikitin kevadpäevadel kümmekond. Mõni ei saanud tulla sellepärast- et oli sel päeval valves- mõnel oli lihtsalt haiglas palju tööd. “Suhtlemisel keeleprobleemi ei ole-” kinnitas Nikitin ja naeris- et aru saab ta eesti keelest hästi- ainult et ajakirjanikule on mugavam emakeeles vastata.

Eesti Kirurgide Assotsiatsiooni (EKA) esimees Jaan Tepp tõi kevadpäevadest enda jaoks värskemana esile külalisesineja- 76-aastase emeriitprofessori Arvo Tiku aktuaalsed mõtted meditsiinieetikast.

Tepp ütles- et viimastel kuudel pressist negatiivseid artikleid meditsiinist lugedes on tal valus. “Kui kolleegide kohta halvasti öeldakse- tunnen- nagu oleks seda ka minu kohta öeldud-” selgitas ta.<br /> “Professori jutust tuli välja- et põhjused- miks pressi negatiivselt satume- on küllalt proosalised - probleemid algavad sellest- et vähe räägime-” tõdes Tepp. “Kirurgid kipuvad üldse vähe rääkima- nemad on rohkem tegijad.”

Jaan Tepp nõustus- et ilmselt tahaks osa inimesi rohkem oma haigusest ja ravist teada- kui arstid üldiselt viitsivad rääkida. On ka teine osa patsiente- kes usaldab pimesi arsti ja katkestab jutu- et see pole minu asi ja ma ei tahagi teada või ma ei saa sest arugi. “Suhtlemisel tuleb arvestada vastaspoole ootust - kui ta tahab rääkida- siis on temaga vaja rääkida.”

Tüsistuste teemat puudutades toonitas Tepp- et alati ei tähenda tüsistus veel automaatselt viga- aga nii palju- kui oleme inimesed- nii palju eksime. Tepp arutles- et kui mitteinvasiivsel erialal tekib tüsistus- siis öeldakse tavaliselt- et see oli looduse või Jumala tahe ning seda ei kiputa seostama arsti süüga. Aga kui kirurgilisel erialal- kus arst sekkub otseselt elutegevusse- tekib tüsistus- siis võetakse kohe seisukoht- et on halb kirurg.

Tepp nentis- et raske on erinevate erialade ja erineva ülesehitusega ettekandeid võrrelda ja kedagi esile tuua. “Kõik ettekanded ei olnud puhtad tüsistused ja ükski polnud teisega sarnane - võib-olla see oligi huvitav.”

Tallinna Kirurgide Seltsis kuulati eelnevalt kolm-neli tüsistuse teemalist ettekannet- millest<br /> ainult üks valiti hääletuse teel kevadpäevadel seltsi esindama. “Mina kandsin Tallinna seltsis ka ühe tüsistuse ette- aga minu juhtum ei tundunud inimestele nii atraktiivne ja auditooriumile elevust pakkuv kui kolleeg Ilmar Kauri ettekanne-” selgitas Tepp ettekannete valiku põhimõtteid. “Ei- minu juhtum polnud liiga tavaline. Kui mul see haige oli ja teda ravisin- siis hoidis ta minu elu kuu või poolteist pinge all-” tunnistas Tepp.

Kirurgide kevadpäevad algatas 1993. aastal toonane sotsiaalministeeriumi kirurgianõunik- Maarjamõisa haigla kirurgiaosakonna juhataja Heino Kokk (1931-2000) ning esimene üritus oli tookord Viljandi maakonnahaigla korraldada. Nagu seegi kord- Viljandi haigla kirurgiakliinik koos Eesti Kirurgide Assotsiatsiooniga.

Kevadpäevad jätkusid 3. juunil.

<br /><strong>MALLE TOOMISTE<br /></strong><a href="mailto:malle@mu.ee">malle@mu.ee</a>

 

 

***********************************<br />

 

<u>KÜSITLUS</u>

<strong>Kas raha piirab innovatiivsust Eesti kirurgias?</strong>

 

<strong>ANDRES TIIT<br /></strong>Viljandi haigla kirurgiakliiniku ülemarst-juhataja:

"Rahapuudusest hoolimata kasutatakse Eesti kirurgias innovatiivseid ravimeetodeid. See on muidugi meie süsteemi nõrkus- et ei ole vastavat haigekassa hinnakirja väga paljudele operatsioonidele ja protseduuridele. Näiteks üldkirurgia kõige valusam koht on laparoskoopiliste operatsioonide hinnakirjast puudumine ning protseduuridest seedetrakti ülaosa verejooksu endoskoopilise ravi hinnakirjast väljajätmine.<br /> Sellega selts tegeleb- aga operatsioonimetoodika- -tehnika ja inimeste oskused arenevad kiiremini kui asjaajamine järele tuleb. Hinnakirja jõudmise protsessi pikendab tõsiasi- et endoskoopiline kirurgia on kallim- viib haigekassast rohkem raha. Praegu tehakse endoskoopilist kirurgiat suures osas oma haigla vahendite arvel."

<br />  

<strong>JAAN TEPP<br /></strong>Eesti Kirurgide Assotsiatsiooni esimees- regionaalhaigla üldkirurgia keskuse ülemarst-juhataja:

"Mina arvan- et Eestis ei ole praegusel ajal raha tõttu mitte midagi innovatiivset tegemata jäänud. Kui on ikka entusiastid- kes midagi tahavad vedada ja midagi teha- siis minu arust on kõik tehtud- mis on mõistlik teha.<br /> Maailmas tehakse ka palju asju- mis alguses tunduvad sädelevad- aga mis tegelikult ei juurdu.<br /> Eesti rahvaarvu väiksust arvestades ei tasugi meil mitteratsionaalseid asju teha. Aeg paneb paika - kahe-kolme aastaga sõelutakse maailmas välja- missugused ravi- ja uuringumeetodid jäävad ja neid tasub meil hakata juurutama.<br /> Selle jaoks- et maailma meditsiinis ja teaduses eesliinil olla- meil Eestis siiski ressurssi veel ei ole. Meie puuduseks jääb ka see- et mingisuguse kogemuse tekkimiseks- millelt mõtteid tekiks ja saaks edasi minna- on vaja suurt haigete hulka. Meil on sarnaseid juhtumeid siiski suhteliselt vähe.<br /> Eestis väga kitsast spetsialiseerumist ühelgi alal ei saagi olla- sest väga kitsalt töötaval spetsialistil ei ole Eestis nii palju haigeid. Kui ta saab 20 haigusjuhtu oma kitsalt erialalt- siis paratamatult peab ta tegelema haigete laia diapasooniga.<br /> Väikses riigis ei ole teistmoodi võimalik."

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.