KODUVISIIT: Traditsioonidega Narva haigla

Eri ajastutel ehitatud mitmekorpuselise Narva haigla puhul köidab pilku ennekõike 1913. aastal, Romanovite dünastia 300. aastapäevaks valminud hoone. Fassaadil on ka vastav kiri: 300 let doma Romanovõh. Tartlasele õhkub siit midagi tuttavlikku. Aga muidugi – arhitekt Vladovski kavandas ka Maarjamõisa neuroloogiamaja.

Eri ajastutel ehitatud mitmekorpuselise Narva haigla puhul köidab pilku ennekõike 1913. aastal- Romanovite dünastia 300. aastapäevaks valminud hoone. Fassaadil on ka vastav kiri: 300 let doma Romanovõh. Tartlasele õhkub siit midagi tuttavlikku. Aga muidugi - arhitekt Vladovski kavandas ka Maarjamõisa neuroloogiamaja.

“Omal ajal ehitati Narva haigla Kreenholmi manufaktuuri tööliste jaoks. Siis oli ta väga progressiivne ehitis. Vladovski käis Prantsusmaal vaatamas- kuidas sealsed hospidalid välja näevad. Usun- et see hoone peab veel 100 aastat vastu-” prognoosib SA Narva Haigla juhatuse esimees Olev Silland.

<strong>Staatuselt üldhaigla<br /></strong>Kui dr Silland 1993. aastal siia peaarstiks tuli- siis oli haiglas 740 voodit- praegu kaks korda vähem - 329. Ka personali on vähem. Eelmisel aastal raviti umbes 14 000 haiget- aga kõige suurem statsionaaris viibinute arv on olnud 17 000.

Nõukogude ajal mahutas haigla 1030 voodikohta. Olev Sillandi sõnutsi olla algselt planeeritud koguni 1100 voodit. Siis olid patsiendid haiglas ka 20- mitte seitse päeva nagu praegu.

“Tänu töö intensiivsusele saame väiksema voodite arvuga ravida rohkem patsiente. Haigla suudaks osutada enam teenust kui haigekassa kinni maksab- aga püüame kohanduda ja leppida nende tingimustega- mis on meile kõrgemalt poolt ette antud-” sõnab haigla juhatuse esimees kahetsevalt ning jätkab: “2000. aastal anti Narva haiglale üldhaigla staatus. Tahame olla hea üldhaigla- kuigi meie ambitsioonid olid suuremad. Võimsuselt ja personali koosseisult oleksime võinud pretendeerida ka keskhaiglaks- aga poliitika meid ei soosinud.”

Staatuseväliselt osutatakse 80 000 elanikuga teeninduspiirkonnas paiknevas Narva haiglas ka lisateenuseid: alles jäid intensiivravi-- psühhiaatria- ja infektsioonhaiguste osakond.

“Väga populaarne on meil läbi aegade olnud ja on ka praegu günekoloogia- ja sünnitusabi osakond-” märgib Silland. “Viimastel aastatel on enam-vähem stabiilselt olnud 800 sünnitust: enamasti küll Narva elanikud (600)- aga on ka sissesõitnuid (200).”

<strong>Õppuritele sponsoriks<br /></strong>Professionaalse ja jätkusuutliku kaadri tagamiseks on haigla toetanud kuue noore inimese õpinguid: nii Tartu ülikooli arstiteaduskonnas kui Peterburi meditsiiniakadeemias. Vajati traumatoloogi- kirurgi- radioloogi- anestesioloogi- lastepsühhiaatrit ja silmaarsti. “Kirurg ja silmaarst leidsid endale õpingute ajal koha Tallinnas ega tulnudki Narva tagasi. Niisugused kaotused siis-” nendib Silland.

Loota- et mõni TÜ arstiteaduskonna lõpetanu tahaks omal vabal tahtel Narva tööle tulla- oleks liialt sinisilmne. Sestap on haigla arstkonna koosseis rahvuseliselt üsna kirju- kohati eksootilinegi. “Hiljuti võtsime tööle arsti- kes tuli Jordaaniast. Khalid Al-Momani lõpetas omal ajal Peterburi meditsiiniakadeemia. Töötas Jordaanias- abiellus narvalannaga. Nii saime endale kvalifitseeritud kirurgi-” muheleb haigla juht.

Pärast seda- kui lehes ilmus artikkel Narva haiglas töötavast Jordaania tohtrist- tuli end tööle pakkuma üks Indiast naasnud meedik. “Tema on lõpetanud Peterburi meditsiiniakadeemia traumatoloogia eriala. Vahepeal töötas Indias- aga leidis endale Kohtla-Järvelt naise. Elab juba pikemat aega Eestis ja tegeleb hoopis meditsiinikauge valdkonnaga- aga ilmselt tekkis ajapikku siiski nostalgia arstitöö järele-” oletab Silland. Kui kõik sujub- siis võetakse see "hindu" pärast pooleaastast stažööriaega ja arstitööga taaskohanemist Narva haiglasse tööle.

Sellega aga sekeldused kaadriga ei piirdu. Praegu tegeleb haigla juhtkond ohtra paberitööga- et Uuralitest pärit anestesioloog Narva haiglasse ametisse vormistada. “Loodame- et poole aasta pärast töötab ta juba meil-” on haigla juht optimistlik.

<strong>Arstkond vananeb<br /></strong>Narva haiglas on üllatavalt maskuliinne tohterkond: 131 arstist koguni 61 on mehed! Küsimusele- kas mõni arstikoht haiglas ka täitmata on- ei osatagi paugupealt vastata. Nagu oleks ja ei ole ka.

“Viimase viie aastaga on meie arstkond tublisti vananenud- edaspidi võivad tekkida suured probleemid-” juhib dr Silland jutu haakuvale valdkonnale. “Kuigi pensionile me kedagi ei saada - ainult töötage! Aga siiski - vanus teeb oma töö ja perspektiivis valitseb ebakindlus.”

Väljaõppe baasina on Narva haigla Tartu ülikooli lepinguline partner. Praktikal käivad siin 4. ja 5. kursuse üliõpilased. Praegu töötab haiglas kaks residenti - kirurgia ja günekoloogia erialal.

Lõpuks jõutakse jutujärjega ka keerukamatel asjaoludel täitmata jäänud traumatoloogia valvearsti kohani. Kuna haigekassa üldhaiglalt niisugust teenust ei osta- siis on kahe osakonna peale ühine valvearst: kirurg-traumatoloog. “Enne oli üks koht justkui varus. Aga raha kokkuhoiu mõttes otsustasime teisest valvearstist loobuda. Ent reaalne vajadus on olemas- sest traumatism on siin piirkonnas küllaltki suur-” tõdeb Olev Silland.

<strong>Kokkuhoid ka kiirabilt<br /></strong>Kui varem oli Narva haigla juures kiirabis kolm arstibrigaadi ja üks õebrigaad- siis olude muutudes on jäänud kaks õe- ja kaks arstibrigaadi. Haiglajuhi sõnutsi on viimastel aastatel väljakutsed vähenenud 17 tuhandelt 14 tuhandele.

Enne oli dispetšer Narvas- aga nüüd Kohtla-Järvel. “Nad ütlevad ka hulga julgemalt väiksemaid kutseid ära. Suvel on väljakutseid umbes veerandi võrra vähem. Juba teist aastat saab üks brigaad olla suvel kollektiivpuhkusel. See on ka üks võimalus raha ökonoomsemalt kasutada-” nendib Silland.

<strong>Eelkäija pärand<br /></strong>Olev Sillandi eelkäija - tema isa Manfred Sillandi - suureks plussiks oli haigla igakülgse arendamise kõrval ka see- et tal olid sidemed nii vene- kui välismaiste arstiteadlastega.

“Tänu tema pikaajalisele professionaalsele kogemusele tuldi meie haiglasse ravile kogu Nõukogude Liidust-” meenutab Manfred Sillandi kutsel 1982. aastal Narva haiglasse tööle tulnud ravijuht Anna Kovalenko. “Arstide kvalifikatsiooni säilitamise ja parandamise eesmärgil käisid siin parimad spetsialistid Leningradist ja Moskvast. Meie arstidel oli samuti võimalik õppida Moskva juhtivates kliinikutes. See potentsiaal säilis pikka aega. Isegi siis- kui piir oli juba suletud- käisid juhtivad spetsialistid Venemaalt meile loenguid lugemas.”

Praegu on Narva haiglal hoopis tihedam koostöö Tallinna ja Tartu haiglatega. Narvast saadetakse haigeid sinna konsultatsioonidele- aga käiakse konsulteerimas ka kohapeal. Samuti viivad Eesti suuremate “meditsiinilinnade” spetsialistid siin läbi täiendõpet.

“Meie tehniline varustatus on tegelikult väga hea. Teilgi on täna suurepärane võimalus näha niisugust meditsiiniaparatuuri- mida ei ole sugugi mitte igal pool Eestis. Tehniliselt tasemelt me maha ei jää- kuigi operatsioonide ja ravi maht on meil väiksem-” tunnistab Poltaavast pärit ja meedikuhariduse Dnepropetrovskis omandanud ravijuht Kovalenko.

Eks Ida-Eestisse kiputakse enamasti ikka suhtuma kui perifeeriaalasse- mis seal salata. Teadmatus tekitab ka eelarvamusi ning ei tea kust siginenud hoiakuid ja eelarvamusi.

Dr Kovalenko toob näiteks ühe hiljutise kogemuse: “Narva-Jõesuus oli kolmepäevane perinatoloogia- günekoloogia ja sünnitusabi alane seminar. Kokku tulid tohtrid üle Eesti. Nad ei kujutanud ettegi- et on olemas niisugune linn nagu Narva ja veel Narva-Jõesuu- ja et Narvas on nii suurepärane haigla…”

<strong>Õdede kõrge tase<br /></strong>Kunagisest 940-st meditsiiniõest on Narva haiglas järel 347. Koondamise käigus valiti loomulikult välja parimaist parimad. Igaüks tahtis ju jääda ja mitte töökohta kaotada.

“Nii et nad on justkui kahekordsest sõelast läbi käinud-” arvab ravijuht. “Tingimused on olnud head ja palju noori on läinud meditsiiniõeks õppima. Oleme ka ise õekursusi korraldanud. Praegu on nad niisuguses mõnusas eas - neil on pere ja lapsed. Nooremad ihkavad muidugi Tartusse ja Tallinna tööle minna. Loomulikult võetakse nad seal avasüli vastu - suurepärane distsipliin- arenenud vastutustunne ja kõrge töö kvaliteet. Me ei pea nende pärast häbi tundma. Hoopis kahju on- et nad siit ära lähevad.”

Õdede täiendkoolituse eest kannab hoolt ülemõde Irina Kornilova.

Ravijuhi arvates on n-ö löögijõud- kelle õlul lasub enamus õendusalasest meditsiiniabi osutamise kvaliteedist- just operatsiooniõed- ämmaemandad ja lasteõed.

Narva haiglas on sisse seatud iselaadne “tagavarasüsteem”- mille arsenali moodustavad abiõed- kellel ametlikult õe kutset veel ei ole. Nemad töötavad õe abilistena- teevad nii hooldus- kui õetööd. “Mõne aja möödudes saab nad ka õe ametisse vormistada. See on väga mugav süsteem- sest ikka jääb keegi haigeks- läheb puhkusele või täiendusele ning asendajat on ju vaja. Vajakajäämine annab koheselt tunda meditsiiniabi osutamise kvaliteedis-” teab ravijuht oma kogemusest.

Ülemõde Irina Kornilova väidab veendunult- et õdede põuda ei tule niipea. “Kohtla-Järve meditsiinikooli astub igal aastal vähemalt 5-6 narvalannat. Mõned on ka Tallinnasse tööle läinud ja saanud seal väga hea vastuvõtu osaliseks- aga enamik tuleb ikka tagasi- sest kogu suguvõsa on ju siin.”

<strong>Keeleoskus on teisejärguline<br /></strong>Seda- et õdede põud Eesti Vabariigis leevendamist vajab- kinnitab seegi asjaolu- et pealinnas võetakse avasüli tööle ka vähese riigikeeleoskusega meditsiiniõed. “Küllap nad asja käigus ka eesti keele omandavad ja kollektiivi sulanduvad. Eks me kõik oskame natuke eesti keelt- tarvis vaid harjumist ja praktikat-” kinnitab ta nii mõnegi eestikeelse väljendiga oma jutus.

Narvas on eestlasi vaid 4-5 protsenti. Kõik arstid räägivad vabalt vene ehk n-ö kohalikku keelt. Probleeme pole tekkinud ka ainult eestikeelsete abivajajatega. Vajadusel leitakse tõlk.

“Ilmne paradoks - peab oskama eesti keelt- aga praktiliselt polegi võimalust kellegagi suhelda. Eestikeelseid patsiente on vähe- peaaegu polegi. Omavahel räägivad ju venekeelsed inimesed ikka vene keelt. Kursused on läbitud- aga kuna praktika puudub- siis muutub ka keeleoskus passiivseks-” kommenteerib ravijuht Anna Kovalenko.

<br /><strong>MARIKA KUSNETS<br /></strong><a href="mailto:marika@mu.ee">marika@mu.ee</a>

 

 

********************************************

<br />  

<strong><u>Keskmine ravivoodite arv Narva haiglas erialati (seisuga 31.12.2004):</u></strong>

* sisehaigused - 75 (2003. a - 75)<br /> * traumatoloogia - 27-5 (32-9)<br /> * naistekliinik - 45 (50)<br /> * psühhiaatria - 20 (30)<br /> * LOR - 10 (15-8)<br /> * kirurgia - 47-5 (50)<br /> * nakkushaigused - 20 (20)<br /> * pulmonoloogia - 25 (25)<br /> * lastehaigused - 25 (25)<br /> * taastus- ja järelravi - 20 (20)<br /> * III astme intensiivravi - 6 (6)<br /> * hooldusravi - 21-6 (0)

Aasta jooksul vähenes keskmine voodite arv 7-2 võrra. Kuue aasta jooksul on voodite arv vähenenud 33-5 protsenti.

<em>Allikas: Narva haigla</em>

 

<em><br /> ********************************************</em>

 

<br /><span style="FONT-SIZE: 13pt; FONT-FAMILY: 'Times New Roman'; mso-fareast-font-family: 'Times New Roman'; mso-ansi-language: EN-GB; mso-fareast-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA"><u>LISALUGU:</u></span>

<span style="FONT-SIZE: 13pt; FONT-FAMILY: 'Times New Roman'; mso-fareast-font-family: 'Times New Roman'; mso-ansi-language: EN-GB; mso-fareast-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA"><strong>Veerand narkomaanidest ja HIV-positiivsetest on Narva õlul</strong></span>

Narva meedikuil tuleb sagedamini kui nende kolleegidel mujal Eestis kokku puutuda narkomaanide ja HIV-positiivsete patsientidega. Kuidas on arstid piirkonna spetsiifikaga kohanenud?

Eestis on kindlaks tehtud üle 5000 HI-viirusekandja- kellest ligemale poolteist tuhat elab Narvas. Narkomaanidest viirusekandjaist jätkab üle poole narkootikumide tarbimist- mis lühendab nende haigestumise aega aidsi keskmiselt 8-10 aastalt kolmele-neljale aastale.

Narva haigla ravijuht Anna Kovalenko tõdeb- et Narvas on narkomaania ja aids- aga ka tuberkuloos väga tõsised probleemid. Just seetõttu jäeti Narva haiglale alles psühhiaatriaosakond ja infektsioonhaiguste osakond- mis tavaliselt üldhaigla juurde ei kuulu.

<strong>Igapäevane probleem<br /></strong>Narva haigla juhatuse esimees Olev Silland on ka linna tervishoiu- ja sotsiaalkomisjoni esimees. Kovalenko tõstis esile komisjoni suurt tööd sõltuvushaigete ja HI-viirusekandjate probleemi piiritlemisel ja lahenduste otsimisel. Üks väljundeid oli aidsi anonüümse kabineti loomine haigla infektsioonhaiguste osakonna baasil.

Meedikud on seisnud selle eest- et ravikindlustuse saaks seegi suur osa HIV-positiivsetest- kes ei käi tööl. Haiguse ohjamiseks on neile kõigile vajalik ravi- mis on aga väga kallis. Kui patsient teeb endale oma probleemid selgeks ja läheneb ravile põhimõttekindlalt- on tulemused üsna head. Kahjuks jätkub neidki- kes jätavad ravi pooleli.

Kõige rohkem teeb Kovalenko meele kurvaks- et HIV-positiivsete seas on suurenenud noorte naiste arv ja sealhulgas nende arv- kes on otsustanud sünnitada. Rasedaid ravitakse enne ja pärast sünnitust- ka vastsündinuile tehakse profülaktilist ravi.

“Kõik sõltub sellest- kuivõrd nad oma probleeme mõistavad. Õnneks tuleb harva ette- et niisugused emad annavad oma lapse ära või ei käi ravil-” märgib arst ja meenutab hiljutist meeldivat kohtumist WHO liinis: organisatsiooni esindaja oli üllatunud- et Narva arstid ja teised spetsialistid räägivad sel teemal nii rahulikult.

“Meie oleme seisukohal- et HIV-positiivsed ja tuberkuloosihaiged on täiesti normaalsed inimesed- keda tuleb lihtsalt aidata. Meil käib ka töö sellest põhimõttest lähtuvalt. Muudes Eesti regioonides ollakse teistsugusel arvamusel…” ütleb Kovalenko.

Ta lisab- et meedikuna peab ta andma abi kõigile patsientidele- ent aidsihaigetele kulub teistest rohkem tähelepanu. Selle kõrval tuleb teha sihikindlat profülaktilist tööd- et vältida nii meedikute endi kui teiste patsientide nakatumist. “See on väga suuremahuline töö. Meedik on ju kaitsetu mis tahes infektsiooni ees-” lisab ta vaikselt. “Probleem on väga tõsine kogu elanikkonna jaoks.”

<strong>Noored viirusekandjaist emad<br /></strong>Sillandi hinnangul on Narva haiglas HIV-positiivsete emade sünnitusabi väga heal tasemel- milles on suuri teeneid dr Kovalenkol- kes on erialalt aküšöör-günekoloog. Eesti esimene HIV-positiivse sünnitus oligi Narvas. Kui esimesel aastal tuli vastu võtta kaks viirusekandja sünnitust- siis nüüdseks on nende arv plahvatuslikult kasvanud. Ainuüksi tänavu on selliseid sünnitusi olnud juba 47.

Enamasti on HIV-positiivsed emad 18-20-aastased. Suur osa neist on pärit tavalistest peredest- nakkus on saadud seksuaalsel teel. Arstid tõdevad- et erinevalt narkomaanidest viirusekandjaist ei oskaks nende puhul väliselt midagi aimata. Seetõttu peaksid kõik olema ettevaatlikud- seadma tervise kaitseks oma seksuaalsele käitumisele piiranguid- olema vaoshoitud. Vastavalt peab muutuma kogu elanikkonna kasvatuskultuur.

“Meil on olnud ka juhuseid- et ema hoiab last mingi aja vältel enda juures ja siis käitub väga “kavalalt” - toob lapse lihtsalt haiglasse- ei täida mingeid dokumente ja kaob-” nendib Anna Kovalenko. “Hiljaaegu toodi meie haiglasse kahekuune laps Narva lastekodust. Tema ema varjas- et on HIV-positiivne. Loomulikult ei olnud ka laps saanud mingit ravi. Alles meie haiglas tuli ilmsiks- et laps on samuti nakatunud. Aga see laps puutus ju lastekodus kokku teiste lastega ja kasvatajatega!”

Kovalenko räägib veel ühest HIV-positiivsest naisest- kes on pärit asotsiaalsest perest. Hiljuti tõi ta ilmale juba teise lapse. Kui imik sai kahenädalaseks- jättis ta lapse võõrastele inimestele ega tunne tema vastu enam mingit huvi. “Sellised juhtumid on unustamatud ja ma reageerin neile väga valulikult-” ütleb arst sügavalt ohates.

<strong>Personal on kogu aeg ohus<br /></strong>Ta tunnistab samas- et ka tal endal on hirm vereanalüüsi ees. Väikeses linnas on raske teha seda anonüümselt- sest ikka võidakse teada saada- millise numbri all sa oled.

Haiglas on esinenud juhuseid- kus personal on ennast kahjustanud HIV-positiivse patsiendi operatsiooni ajal või muul moel meditsiiniabi andes. Need töötajad on läbinud profülaktilise ravikuuri. Haigestunud ei ole personalist seni õnneks keegi- aga seda kuu aega kestvat ravikuuri on väga raske taluda. Kogemus on umbes sama mis keemiaravi puhul.

“Hea küll- töötaja teeb selle ravikuuri läbi. Aga kes garanteerib- et ta jälle ennast ei vigasta?” esitab  Kovalenko mureliku küsimuse.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.